Tekiga või ilma? Klippida või mitte?
See on iga hobuse omaniku enda otsus.
Skandinaavias tehtud uuring näitas, et hobuste omanikud ei teadnud, mis tagapõhi on hobuste tekitamisel ja klippimisel. Pooled küsitletutest ei saanud aru hobuse termoregulatsioonist ehk hobuse reaktsioonist tekitamisele, klippimisele, soojuse hajuvusele ja treeningjärgsele jahtumisele.
– 97% Rootsi ja 96% Norra soojavereliste hobuste omanikest tekitasid oma hobuseid õues. Üldiselt tekitati Rootsis hobuseid 91% ning Norras 84% vastanutest.
– Tekke kasutati peamiselt vihma, külma või tuulise ilma korral, 10°C või madalama õhutemperatuuri korral.
– Viiendik vastanutest vastas ka, et üks põhjuseid tekitamiseks on hobuse puhtus.
– Soojavereliste hobuste klippimist kasutati Rootsis 67% ja Norras 35% ulatuses. Peamiselt oli tegu koolisõiduhobustega.
Teaduslikust taustast:
– Kuna tekitamine kohe pärast trenni aeglustab taastumist, on mõistlik oodata pool kuni tund aega, enne kui tekk selga ja hobune külma kätte välja saata.
– Klippimine aitab soojust hajutada, seega hobune, kes nö liiga kuumaks ei lähe, on võimeline paremaks soorituseks.
– Tekid on olulised hobuse halva keha konditsiooni, vihma-tuule-külma kombinatsioonide korral. Teki vajadus sõltub tõust, karvkatte kvaliteedist, vanusest/tervislikust seisundist, söötmisest ning hobuse kohanemisest!
Hartmann et al (2017) Management of horses with focus on blanketing and clipping practices reported by members of the Swedish and Norwegian equestrian community.
Pilt: erakogu
