26 Mar

Kui palju Sinu hobune tööd teeb?

– Kerge töökoormus (vabaaja ratsutamine, treeningutega alustamine) 1-3 h nädalas, milest 40% sammu, 50% traavi ja 10% kanterit;
– Keskmine koormus (ratsakool, vabaaja ratsutamine, polo ja kerge rantšo töö). 3-5 h nädalas, millest 30% sammu, 55% traavi, 10% kanterit ja 5% kerget hüppamist või muud tööd;
– Raske koormus (rantšo töö, polo, võistlushobused, madala ja keskmise tasemega kolmevõistlushobused, galopihobused). 4-5 h tööd nädalas, millest 20% sammu, 50% traavi, 15% kanterit ja 15% galoppi, hüppamist või muud oskustööd;
– Väga raske töö (veerandmiili ja täisverelised galopihobused, kestvusratsutamine, kõrgema taseme kolmevõistlushobused). Treeningud varieeruvad nt ühest tunnist kiirustrennist kuni 6-12 h aeglase tööni.

Samas sõltub ka liikumisaktiivsus sellest, kas hobust peetakse 24h väljas või hoitakse hobust peamiselt tallis ja liigutatakse tund päevas.

Hobuse töökoormust saab jälgida ka südamelöögisageduse (SLS) järgi. Kerge töö puhul keskmiselt 80 lööki minutis, kesmise töö puhul 90 lööki minutis, raske töö korral 110 ning väga raske treeningu korral 110-150 lööki minutis.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

rodeo

15 Mar

Ratsaniku kehakaal

Sue Dysoni ja kolleegide poolt läbi viidud pilootuuringus selgus, et raske ratsanik võib tekitada hobuse ajutist longet. See ei tähenda, et suurema kehakaaluga ratsanikud ei võiks enam ratsutada, vaid peaksid leidma kehakaalule ja pikkusele sobiva hobuse ning väga hästi sobiva varustuse.
– Raskete ja väga raskete ratsanike poolt sõidetavatel hobustel märgati oluliselt rohkem valu ja ebamugavusilminguid kui kergemate ratsanike puhul.
– Pikem ratsanik istus pigem sadula tagaosas, mis ei võimalda ratsankul taskaalus püsida.

Pikemalt: https://thehorse.com/155768/pilot-study-addresses-effects-of-rider-weight-on-equine-performance/