01 Jul

Hobuste kaelavalust vol. 2

On palju faktoreid, mida me ei saa mõjutada. Kuid on üks oluline lüli hobuse kaela heaolu ja ratsutamisstiili vahel. Hobuse kaela asend liikumisel on fundamentaalne. Kui hobune liigub pea kõrgel ja selg nõgus, muudab see hobuse selja veel nõgusamaks ning soodustab artriidi teket. Kui aga sõita pidevalt standard koolisõidu „kontaktiga“, mis peaks olema väga hea lihastele, kõõlustele ja sidemetele, avaldab see negatiivset mõju lülisambakanalile ja lülidevahelisele ruumile, seega suureneb risk närvijuure kompressiooniks.

Mida siis teha? Kõike natuke: mitte sõita koguaeg kontaktis, eriti kui hobune ei tee tööd. Lubage hobustel kaela pikendada ja alla venitada. On leitud, et 80% inimeste selja- ja kaelavaludest on tingitud lihas- ja fastsiaprobleemidest. Kui inimesed korrigeerisid iga 10 minuti järel enda rühti ja liikumist, saavutati kiirem taastumine vigastusest, parem sooritusvõime ning ühtlasi vähendati ka edasise vigastuse riski. Seega iga 10 minuti tagant tuleb hobuse pea ja kaela asendit muuta. Lõbusõidul lase ratse vabamaks!

28 Jun

Hobuste kaelavalust vol. 1

Kaelavalu esineb peamiselt keskealistel võistlushobustel, eriti aladel, kus on vaja koondada või kiirelt pöörata (koolisõit, kolmevõistlus, takistussõit, tünnisõit).

Kaelavalu ilmneb tavaliselt käitumise muutumisena või soorituvõime langusena. Hobune võib keelduda kaela painutamast, hoida kaela neutraal- või sirutatud asendis või keeldub näiteks ühtpidi liikumast.

Tõsiseim hobuse kaela piirkonna probleem on närvi kompressioon, mis võib olla kaasasündinud, traumajägrne või degeneratiivsete põhjustega. Peamine sümptom on ataksia (neuroloogiline häire, mis väljendub tahtele alluvate lihaste koostöö puudumisena) või koodinatsoonihäired liikumisel. Hobused liiguvad nagu oleks purjus ega saa aru, kuidas maaping nende jalge all paikneb.

Degeneratiivne liigeshaigus või osteoartiit on peamine vananevate ratsahobuste kaelavalude põhjustaja. Sümptomiteks on sooritusvõime langus, muutused käitumises ning esijala longe. Artiit mõjutab teiseselt ka kaelalülde ümber paiknevaid lihaseid, aksiaalseid lihaseid. Fasettliigese põletiku ja valu tõttu on stabilisaatorlihaste töö takistatud. Hobune kompenseerib nende lihaste töö hoopis pikkade kaelalihastega, stabiliseerimaks kaela liikumisel. Sellega kaasneb kogu kaela jäikus. Stabilisaatorlihased ei taastu tavaliselt isenesest. Lülide ebastabiilsus aga põhjustab veel suuremaid atriitilisi muutuseid.

Lülide murrud võivad samuti põhjustada ataksiat ja teisi neuroloogilisi häireid nagu inkontinentsi ja saba nõrkust. Kuid viimased on siiski väga harva esinevad seisundid. Tavaliselt tekib traumajärgsete seisundite valu vaid pehmetest kudedest, mida saab ravida puhkuse, valuvaigistite ja füsioteraapiaga. Lihaste traumaga kaasub tavaliselt lühiajaline jäikus, valulikkus ja piiratud kaela küljesuunaline liikumine ja painutus. Lisaks võib ilmneda esijala longe, lühenenud sammupikkus, ebatavaline peahoid, sooritusvõime langus või käitumise muutused. Enamik lihasvalulikkustest taandub aja ja põletikuvastase raviga.

Allikas: Thehorse.com