23 Feb

Manuaalteraapia hobuste liigeste ravis

Hobuste liigeste ravis on võimalusi veel. Manuaalse teraapia alla kuuluvad massaaž, venitused ja mobiliseerimine, mida kasutatakse liikuvusulatuse taastamiseks nii ägeda kui kroonilise vigastuse korral.

Massaaž ja venitused aitavad parandada verevarustust, vähendada lihasspasme ja armkude, soodustavad lümfidrenaaži. Leevendavad lihas- ja närvivalu, taastavad lihase pikkust ja vähendavad jäikust, mis tekib vähenenud liikumisest.

Mobiliseerimise mõte on leevendada valu ja taastada normaalne biomehaaniline, närvi ja lihase funktsioon. Mobiliseerimised jaotatakse aktiivseteks (nt “porgandi venitused”) ja passiivseteks, kus füsioterapeut liigutab probleemset liigest.

Pilt 2015. a Pärnu Postimehe loomade füsioteraapia loost

16807075_729343350566608_6472218910877640729_n

21 Feb

Ultraheliravi taastumiseks

Ultraheli pole vaid diagnostiline vahend, vaid ultraheli ravi saab kasutada ka taastusravis paranemise protsessi edendamiseks. UH-ravi võimaldab sügavamat kudede soojendamist pindmise kihi liigse kuumutamiseta.

UH-ravi näidustused:
– valu alandamine;
– lihasspasmide vähendamine;
– haavade paranemise kiirendamine;
– hematoomide kiirem imendumine;
– turse vähendamine;
– armkoe moodustumise vähendamine;
– ravitava piirkonna verevarustuse suurendamine;
– kollageeni pikendatavuse parandamine, remodelleerimine ja tootmine ning liikuvuse parandamine.

Hobuste ultraheliravi kohta on avaldatud vähe uuringuid, kuid väga häid tulemusi on saadud kõõluste ja sidemete treeningu või mobiliseerimise eelse soojendamisega.

Pilt: google ee

16640981_729332257234384_2254931658865216560_n

08 Feb

Koerte kubeme piirkonna pehmkoevigastuste ravi

Koerte kubeme piirkonna pehmkoevigastuste raviks sobivad ultraheli ravi koos venituste ja pehmekoe vabastamisega.
– Ultraheliravi intensiivsus sõltub sellest, kas tegu on akuutse või kroonilise probleemiga.
– Massaaž aitab parandada haige piirkonna ainevahetust, kiirendab jääkainete transporti ja mobiliseerida adhesioone.
– Venitused reie lähendajatele ja niudenimme lihasele.
– Lisanduvad jõuharjutused puusa ja reie piirkonna lihastele.
– Kindlasti ei tohi ära unustada ka kehatüvelihaste tugevdamist, kuna niude-nimme lihase kinnituskohad on nimmelülidel. Kui koera kehatüvelihased on nõrgad, koormab see liigselt niude-nimme lihast.

06 Feb

Koerte kubemepiirkonna vigastused

Kubeme piirkonna vigastused koertel tekivad tavaliselt ülesirutuse tulemusena. Eelnevad uuringud on näidanud, et peamiseks vigastatud lihaseks on niude-nimme lihas. Sümptomiteks on longe, piiratud puusaliigese sirutus, agilitys tõkete maha ajamine ja tõkke puudutamine. Lisaks võib olla pingeid ka teistes kubeme piirkonna lihastes (reie lähendajates). Sellisel juhul kaasub üldiselt ka tuharalihaste nõrkus ning reie lähendajate jäikus.
Vigastusel võib olla palju põhjuseid: liiga suur koormus vaid nädalavahetustel, koeral puudub vajalik ettevalmistus pidevateks tõkete ületamiseks, tegeletakse vaid sama liigutuse kordamisega (flyball), kehatüve lihaste nõrkus (alaselja ja vaagna pk), noorte koerte liiga aktiivne treenimine. Vigastusi võib tekkida ka liiga pikkade küünte tõttu. Suurem vigastuse risk on pika seljaga koertel, puusaliigeste artriidi, ristatisidemete vigastuste, puusa düsplaasiaga koertel. Vigastuse võib hoopis tekitada mõni neuroloogiline probleem, mis tekitab kubeme pk pehmete kudede jäikust.

AT Magazine Winter 2017

25 Jan

Liikumine pärast kõõluste ja sidemete vigastust

Kontrollitud liikumine pärast kõõluse, sideme vigastust sõltub konkreetsest vigastusest! Treeningkoormuse tõstmine toimub füsioterapeudi ja veterinaari juhendamisel. Koormust tõstetakse järk-järgult nädalate jooksul.

Mõned üldised etapid hobuste pehmekoe vigastuste taastusravis:
– Alustatakse alati käe kõrval jalutamisest. Koormust tõstetakse 5-10% nädalas, vältimaks haige piirkonna vigastamist. Vaadata tuleb ka lonkeastet ja mõistlik oleks teostada korduvaid UH uuringuid taastusravi kestel koe paranemise jälgimiseks.
– Edasi jõutakse 30 min käe kõrval kõndimiseni 2-3 x päevas.
– Järgmiseks astmeks on varustusega 20-25 min sammu kõndimine.
– Mõne nädala möödudes on hobune valmis traavima 3-5min pärast 10-15min sammu kõndimist.
– Edasi suurendatakse traavimist 20-25 min päevas.
– Kui 25 min traavi ei tekita hobusele probleeme, lisandub kanter (alustatakse 3 min päevas).

23 Jan

Hobuse kõõluste ja sidemete vigastuse esmaabi

– Traumat iseloomustab valu, turse ja valulik vastus jala katsumisel.
– Kõige olulisem on lõpetada hobuse treening, isegi siis, kui turse on minimaalne! Algab puhkuserežiim.
– Põletiku alandamiseks kasutada külmaravi esimesed 48 h 3-4 x päevas. Sobivaimaks koe temperatuuriks loetakse 15-19 C, selleks kasta jalg jääsegusesse vette maksimaalselt 20-30 min (soovitud jäseme temperatuur peaks olema saavutatud 10-13 min). Lisaks võib kasutada ka mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID). Lisaks vigastatud piirkonnale tugiside.
– Pärast 48 h on soovitav jätkata külmaraviga 2-3 x päevas kahe nädala vältel.

10 Nov

Vigastuste vältimine sportkoertel

– Regulaarne treening väldib füüsilise vormi kadumist. Aktiivsuse piirang 8 nädalat põhjustab koertel 41% vastupidavuse languse ning selle taastumiseks kulub 8 nädalat.
– Treeningute sagedus sõltub spordialast ning sellest, kas tegu on vastupidavusalaga. Kelgukoerad vajavad rohkem sagedasemat treeningut, et olla suutelised mitmeid tunde ja päevi võistlema. Flyball koerad vajavad sagedast treeningut kasvatamaks lihasjõudu ja kiirust aga mitte nii palju kui kelgukoerad, kes võistlevad üle 12h päevas.
– Piisav puhkus on sama oluline kui korduv treening, vältimaks vigastusi ning tagamaks elektrolüütide ja laktaadi tasemete normaliseerumine. Agility võistluse järgselt taastub seerumi laktaadi kontsentratsioon 4h möödudes ning alla 30min jooksul võidujooksjatest hurtadel.
– Regulaarne treening parandab oluliselt agility koerte sooritust. Karjatamisoskuse paranemine suureneb händleri kogemuse paranedes, kuid ka sõltumatult händlerist paraneb see treeninguga.

Allikas: Baltzer, W.I, Preventing injury in sporting dogs

lambakoer

25 Oct

Takistussõidu hobuste taastumine

Piccione ja tema kolleegid Messina ülikoolist uurisid 12 takistussõidu hobuse lihaste ensüüme. Vereproovid võeti kahel järjestikusel nädalavahetusel enne esimest ja peale viimast võistlust. Vaadati seerumi kreatiinkinaasi, aspartaadi aminotransferaasi, laktaadi dehüdrogenaasi, uurea ja kreatiniini kontsentratsioone. Leiti, et 5-päevane puhkeperiood on ebapiisav lihase täielikuks taastumiseks.

– 5-päevase puhkeperioodile järgnev võistlus võib tõsta lihaskahjustuse suurust. Lisakahjustuste vältimiseks oleks soovitav pikem puhkeperiood.
– Kuigi tavatreening võib kesta kauem kui võistlus, on treening väiksema intensiivsega füüsiline pingutus. Sellest tulenevalt on takistussõidu võistlusel lihastele suurem pinge.
– Ensüümide asümmeetriline aktiivsus viib happe-aluse tasakaaluhäireteni, mis omakorda võib tekitada lihasväsimust ja -valu. See võib mõjutada hobuse korrektset rühti ja liikumist. Vale rüht ja liikumine soodustab omakorda aga vigastuste teket.

Kel soovi rohkemat lugeda, siis täismahus artikkel:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4823284/

takistus

22 Oct

Kutsikate treeningkoormusest

Veel mõningaid mõtteid kutsikate õigest treeningkoormusest:

– Nagu ühes varasemas postituses mainisin, on halvim luu- ja pehmekoele korduv harjutus: pikad matkad ja jalutuskäigud võta kavasse pigem 1,5a koeraga.
– Mäng on kutsika (kuni 18 kuud) jaoks parim liikumine (vabalt mängimine, ümbruse avastamine). Kui koer näitab välja väsimusemärke, istub maha, keeldub edasi liikumast, lase tal puhata.
– Koduaias koeraga niisama olemine, tegelemine on hea. Kui pole oma aeda sobivad väga hästi lühikesed jalutuskäigud. Lase kutsikal nuuskida, avastada ümbrust tema enda tempos, mitte ära vea teda järgi.
– Kui sa tahad oma kutsikat pikemale teekonnale kaasa võtta, arvesta, et pead teda sülle võtma või kärusse panema nagu väikse lapse puhul.
– Sobiv mängukaaslane on sama suur. Ära lase suurt tõugu kutsikal, kes tahab mängus esikäppi kasutada, väiksema koeraga mängida, kuna võib kogemata vigastada väiksemat sõpra.
– Kindlasti jälgi koeri mängimas, ole valmis viskama maiust, kui mäng läheb liialt füüsiliseks.
– Mänguks sobivad pallid ja mööda maad, madalal lohistatavad mänguasjad. Kindlasti ära tõsta mänguasja väga kõrgele ega “tiri-tõmba” mängus rapsi üles-alla suunas (traumaoht pea-kaela pk).
– Ära lase kutsikal voodilt, diivanilt alla hüpata! Seega hoia kutsikas mööblist eemal. Oleks mõistlik ka libedad põrandad (eriti mööbliesised pinnad) katta vaipade, vms mittelibiseva materjaliga.
– Agility treeningus võib 6-kuune koer hüpata vaid randmekõrguseid takistusi, enne 18 kuud pole soovitav üle küünarliigese kõrguse hüppeid sooritada.
– Ettevaatust treppidel, kuna koormus liigestele suureneb. Pigem kasuta rampe või kanna oma kutsikas trepist üles-alla. On leitud, et puusaliigeste düsplaasia eelsoodumusega tõugudel suurendas varajane trepist liikumine (kuni kolmanda elukuuni igapäevaselt) düsplaasia astet. (Kuid valituks olid ka osutunud suure düsplaasia esinemisega tõug, nt newfoundland). Paar madalamat astet ei põhjusta kutsikale kindlasti kohe düsplaasiat, vaid aitavad asenditunnetust ja koordinatsiooni parandada.

15 Oct

Kutsikate liikumisest

Kutsikad pole miniatuursed koerad, seega ei kehti neile ka täiskasvanud koera 30 min – 2h jalutuskäigud. Kas sa võtaksid koolieelikust lapse endaga koos 5 km ringi sörkima või 12 km jalutuskäigule rappa? Ilmselt hakkas laps peale mõningast kõndimist kurtma, et ei jõua kõndida ja tahaks hoopis sülle? Sama tahaks ka noor koer, kellelt omanik korraga liiga palju nõuab.

– Lihtne reegel, mida kutsikat jalutades meeles pidada: iga elukuu kohta 5 minutit jalutamist. Seega 3-kuune kutsikas vajab vaid 15 min jalutamist, 6-kuune 30 min. See võib omanikule muidugi šokeerivalt vähe tunduda, kuid kutsikad vajavad oluliselt vähem liikumist kui täiskasvanud koerad ning nad vajavad puhkust kasvamiseks, (kutsikas magab 18-20 tundi ööpäevas).
– Mida suurem kutsikas, seda suurem koormus kasvavatele liigestele ning ületreeningu tulemusena võivad tekkida tõsised terviseprobleemid. Ülekoormus mõjutab pikkades luudes paiknevaid kasvuplaate, mille sulgumine toimub ca 18. elukuuks. Kasvuplaadi vigastuse korral võib tekkida luu deformatsioon või luu võib jääda lühikeseks (lakkab kasvamast), mis omakorda viib liigestelje muutumiseni, tekitades vanemas eas suuremat vigastusriski antud liigese piirkonnas. Kutsikatel võivad tekkida ka pikkade luude spiraalmurrud nagu väikelastelgi. Lisaks pole kutsikate kardiovaskulaarsüsteem välja arenenud pikema jalutuskäigu läbimiseks.
– Kindlasti tuleb arvestada ka kutsika suurust ja tõugu. Kui koera kehakaal täiskasvanuks saanuna on kuni 11 kg, võib anda suuremat liikumisaktiivsust peale 9. elukuud, kui kehakaal jääb 11-45 kg vahele võiks täiskoormuse andmisega oodata kuni 14. elukuuni. Kui koer kaalub aga üle 45 kg, oleks mõistlik oodata kuni 1,5 aastaseks saamiseni. Näiteks whippetid vajavad kindlasti rohkem liikumist kui basset hound. Lühema koonuga koertel on eelsoodumus õhupuuduse tekkeks ning eelistatum oleks teha lühemaajalisi jalutuskäike ning sagedamini.

Palun, hoolige oma väikeste pereliikmete eest, sest laps on laps!

nessapussa