08 Oct

Kordetamisest

Kas kordetamine on ainult särtsu täis hobuse auru välja laskmiseks? Või kui ise ei viitsi sõita, aga peaks hobust veidi liigutama? Või kui groomil kästakse hobune “ära väsitada”?

Lugesin just üht postitust sel teemal ja siinkohal mõned mõtted.

– Hobuse jaoks pole väikese diameetriga ringil jooksmine normaalne liikumisviis, ebatasane pind tekitab erinevat pinget kõõlustele, sidemetele, mis võib tekitada kontrollimatul jooksmisel hobusele vigastusi. Kordel liikumisel langeb suurem pinge välimistele jalgadele (erinevad pinged jalgade sise- ja väliskülje struktuuridele, väändejõud, tsentrifugaaljõud). Ja hobuse jaoks pole see just kõige huvitavam treeninglahendus ringiratast joosta.

– Kordetamine on hea õpetamaks hobusele üleminekuid ja enda tasakaalu leidmist erinevatel allüüridel. Kordel võib õpetada noori hobuseid kavalette või tõkkeid ületama või nt koolisõiduelemente nagu piaffe jm. Samuti on kordetamisel oluline koht hobuse taastusravis, kui on vaja kontrollitud harjutusi teha (nt kissing spine, lihasspasmide ja muude seljaprobleemide korral, kus oleks vaja treenida ilma ratsanikuta).

– Oluline, et kordetamise pinnas oleks naturaalne, vältima peaks sünteetilist aluspinda. Turvaline oleks alustada kinnises korderingis, mille diameeter oleks vähemalt 15m. Kestus mitte rohkem kui 20-30min, enne ratsutamist 10min. Allüüre tuleks vahetada sagedasti, et hobune keskenduks sulle ega jookseks tuimalt. Suunda tuleks vähemalt korra vahetada, üle 10min kordetamisel, vaheta kindlasti rohkem. (Siinkohal väike märge, et kui veterinaar või füsioterapeut on käskinud teie hobuse puhul vaid ühes suunas kordel liigutada, siis toimida vastavalt).

Nii, et kordetamine ei võrdu fraasiga: “kappa nüüd mu hobune” 🙂

Pilt: thehorse com

kordetamine

24 Sep

Kelgukoerte vigastused

Iditarod kelgukoerte võidusõit on Alaskal toimuv ligi 1600km distantsiga võistlus. 2011 aastal osales seal 989 koera. Statistiliselt uuriti ortopeediliste vigastuste riskifaktoreid ning koerte kõrvale jätmise (dropped dogs) juhuseid vähemalt pool distantsi läbinud koertel.
– Võistlustelt kõrvaldati 38.3% koertest, suurimaks põhjuseks olid ortopeedilised vigastused (50.6%).
– Esijalgade vigastusi esines rohkem (43.3%) kui tagumiste jalgade omi (7.3%).
– Suuremat kiirust seostati vähemate õlavigastustega. See võis olla tingitud sellest, et aeglasemalt rada läbinud võistkonnad pidid läbima ebatasaseid, jäiseid maid, mis tekitab suuremat pinget õla piirkonna lihastes, sidemetes. Lisaks leiti vähem õlavigastusi emastel koertel.
– Randme piirkonna traumad olid seotud pikema distantsi läbimisega. Vigastusi oli rohkem koertel, kes olid läbinud suurema treeningkilometraaži.
– Risk koera võistluselt kõrvale jätmiseks langes iga lisatud eluaastaga, enim langes välja aastaseid koeri. Võistlustel osalesid 1-11a koerad, enim koeri olid vanuses 2-6a.

von Pfeil DJF at al (2015) “A survey on orthopedic injuries during a marathon sled dog race”
Foto Iditarod võistlusest (google.ee)

kelgukoerad

Save

04 Aug

Massaaž agility koertele

Massaažist on kasu ka aasta pärast traumat. Nimelt avaldati Animal Therapy Magazine’is artikkel endisest 8a agility koerast, kes oli tunnelis libastunud ja selga vigastanud. Algul ei tundunud vigastus suur, kuid aegamööda keeldus koer hüppamast, liigikaaslastega mängimast ning lõpuks vajas süles kandmist pärast 20min kõndimist. Aastaga võttis koer juurde 3 kg.
Aasta pärast traumat vaatas füsioterapeut, kes algselt tuli ravima teist pere koera, ta üle ning leidis armistunud koe seljalihases (pikimlihases) ja paremas keskmises tuharalihases, lisaks triggerpunkte niude-roide lihases, romblihases, probleeme seljalailihases, laisidekirme pinguldajas ja reie nelipealihases. Esialgselt planeeriti 3 massaažiseanssi 3-5 nädala vältel.
Peale esimest massaaži jooksis koer jalutukäikudel ning suutis probleemideta taas treppidel ülesse ja alla liikuda, pärast teist seanssi mängis juba liigikaaslastega, hüppas diivanile ja maha, pärast kolme massaaži oli ka koera kehakaal vähenenud üle 2kg (kusjuures ei muudetud toitmist).

02 Aug

Hobuste varajasest treeningust

Tugeva treeningu vältimine varssadel aitab vähendada potentsiaalsete vigastuste teket kasvuplaatides ja subkondraalsete (kõhrealuste) lüütsüstide teket liigestes. Mõõdukas koormus järkjärgulise intensiivsuse ja kestuse tõstmisega tekitab vähem vigastusi ja aitab tervema kõhre moodustumisele kaasa. Samas ei tohi piirata noore hobuse liikumist liiat, kuna liikumine on vajalik luu ja lihaskoe õigeks arenguks.
David Frisbie mainis, et nende meeskond on näinud treenimata 2-aastatel hobustel rohkem liigesvigastusi, kui samas vanuses kotrollitud liikumisega hobustel.

Kontrollitud vabatahtlik liikumine sälu jaoks on koplis liikumine. Kordetööga ei tasuks liiga vara alustada, kuna see mõjutab hobuse liigeseid. Nimelt, kui noor hobune töötab ühes suunas rohkem kui teises, võib see mõjutada kõhre arengut erinevalt. Gaughani sõnul, peaks kordetamisega kindlasti ootama, kuni hobune on vähemalt ühe aastaseks saanud või paremal juhul isegi võiks sellega alustada kahe aastane hobune. Noore hobuse kordetamise mõte seisneb loomale töö tutvustamises, mitte vastupidavus- või lihastreeningus, kuna kordetamine annab koormust ka sidemetele, lihastele ja kõõlustele.

Allikas: thehorse com

15 Jul

Ultraheli pehmete kudede vigastuste ravis

Ultraheli pole vaid hobuste kõõluste ja sidemete vigastuste diagnoosimiseks. Ultraheli kasutatakse ka pehmete kudede vigastuste ravis. Ultraheli poolt toodetud soojus parandab kollageenkiu elastust kõõlustes ja sidemetes, alandab valu ja põletikku, vähendab lihasspasme ja suurendab verevoolu.

Montgomery jt (2013) uurisid, milliste parameetritega ultraheli on sobilik hobuste pindmise ja süva varbapainutaja kõõluse raviks.

– Pindmise varbapainutaja kõõluse 3.5°C temperatuuri tõus saavutati 10min seansiga (sagedus 3,3MHz, intesiivsus 1.0 W/cm2), süva varbapainutaja puhul saavutati samade parameetritega 2.5°C temperatuuri tõus. Kui intensiivsust suurendati 1.5 W/cm2 olid pindmise ja süva varbapainutajate temperatuuri tõusud vastavalt 5.2°C ja 3.0°C.

Allikas: thehorse com

14 May

Ultraheliravi

Nüüd on meie protseduuride nimekirjas ka ultraheliteraapia.

Ultraheliravi puhul kasutatakse kõrgsageduslikku ja väikese intensiivsusega heli. Protseduur annab süvasoojendusliku efekti omades valuvaigistavat, lõõgastavat ja põletikuvastast toimet. Samuti pehmendab ja aitab imendada vana armkude ning liiteid. Ultraheli parandab kudede toitumist halvasti paranevate haavandite puhul ning vähendab liiges- ja lihaskontraktuuride tekkimise tõenäosust.

Näidustused: lihasvalu, lihasspasmid, degeneratiivsed liigeshaigused, liigeskontraktuurid, kõõluste ja limapaunade põletikud, kõõluste vigastused, traumajärgsed seisundid (nihestused, nikastused), armkoe remodelleerimine ja haavade paranemine, luukoe paranemine.

Vastunäidustused: Ägedad põletikud, pahaloomulised kasvajad, verevalumid, silmade ja suguorganite piirkond, metall- või plastikimplantaatide piirkond, diabeet, tiinus

29 Apr

Traavlite vigastuste riski vähendamine

Rootsis läbi viidud biomehaanika uuring traavlitel proovis välja selgitada, kuidas vähendada vigastuste riski ilma võistlustulemuste langemiseta.
Traavlite puhul leiti selleks olevat treeninguteks kasutatava standard treeningdistantsi vähendamine 30% võrra.
Vähendatud treeningkoormusega 2-3a traavlitel esines vähem treeningutelt puudutuid päevi ja vähem treeningute modifitseerimisi, kuid nende võistlustulemused olid võrdväärsed standardprogrammi järgi treenivate traavlitega.
Kuid samas leiti väiksema treeninguga hobustel nõrgemad kardiovaskulaarsed näitajad (taastumispulss, puhkeoleku pulss, hematokrit). Dr Sara Ringmarki arvates olid need näitajad siiski väiksema tähtsusega, kui hobuse vigastuse tõttu spordist eemale jäämine. Ringmark soovitas traavlite ja teiste hobuste liikumismustreid regulaarselt jälgida, märkamaks liikumismustrite muutuseid ning sellega vältida longete teket.

Allikas: Rikmark et al (2016) A 2.5 year study on health and locomotion symmetry in young Standardbred horses subjected to two levels of high intensity training distance

23 Jan

Hobuste sportlaskarjäär

Hobuste sportlaskarjäär on suhteliselt lühike, peamiseks põhjuseks on lihasskeleti vigastused.

• Rootsis tehtud uuring kohaselt on soojavereliste ratsahobuste keskmine eluiga ruunadel ja täkkudel 14.7 ± 0.5 aastat ning märadel 22.2 ± 1.2 aastat. Nende andmete kohaselt on see oluliselt väiksem kui tavapäarne eeldatav eluiga, mis on 30-40a.
• Peamine põhjus, miks ratsaspordis hobune välja praagitakse, on lihasskeleti vigastused, neile järgnevad hingamisteede ja seedeelundkonna häired. Võidusõiduhobuste treeningutest kõrvalejäämisest 56–79% on tingitud lihasskeleti vigastustest ning trauma tõttu spordist loobumise protsent 25. Koolisõidus, takistussõidus ja kolmevõistluses moodustavad lihasskeletivigastused kolmandiku spordist kõrvale jäämise põhjustest.
• Koolisõiduhobuste uuringus esines 33% mingit laadi longe, mis põhjustas 3-kuulise treeningpausi ning 5-kuulise võistluspausi. Suurim longete esinemine oli Grand Prix ja keskmise taseme koolisõiduhobuste seas. Koolisõidhobustel on kõrge risk luudevahesideme vigastusteks. Seljaprobleemide esinemine on samuti kõrge: kahe aasta jooksul on esinenud 40% koolisõiduhobustest seljaprobleeme.
• Takistussõiduhobuste peamised vigastused on jala distaalsel ning seotud põrutusvigastuste ja ealiste muutustega kõõlustes. Kolmevõistlushobustel risk ülekoormusvigastustele nagu pindmise painutajakõõluse põletik.

Allikas: Rogers, C.W., Bolwell, C.F., Gee, E.K. (2012) “Proactive Management of the Equine Athlete”