Nii nagu inimestel, esineb ka hobustel väiksemaid ja suuremaid rühivigu: kellel liiga pikk selg, kellel kabja või jalgade asetuse probleemid. Rühivead võivad mõjutada hobuse sooritusvõimet.
Siinkohal mõned hobustel sagedamini esinevad rühivead:
– Randme piirkonna liigestelje muutused (nt carpus valgus) võivad mõjutada hobuse liikumist (sammupikkust), tekitada artriiti või sekundaarseid põlve piirkonna vigastusi (luukilde) .
– Kompkabja puhul kaasneb suurem põrutus kabjaluule ning suurem süva varbapainutaja lihase lühenemine ja pinge. Vajalikuks kujunevad regulaarsed sepa visiidid (ca 4 nädala möödudes). Kui ei suudeta täiskasvanud hobuse kompkapja vähendada, tekivad kabjaluu valud, mis vajavad valuvagisiti või liigesrohtude manustamist.
– Pika selja ja lühikese laudja korral kulub rohkem lihastööd hobuse esiosa liigutamiseks, samas võimaldab aga kõrgemale hüpata. Vajalik on korralik kehatüve treening vältimaks selja vigastamist. Soovitav on pika seljaga hobused jalutada soojenduseks 15min, teha kehatüve tugevdavaid harjutusi, erineva suurusega volte ja üleminekuid.
– Koondvarbsus pole enamik spordialade jaoks probleem, vaid rakendi-, traavispordis võib hobune kiirust kaotada, kuna väldib jalgade teineteise vastu löömist.
– Harkvarbsus ei tekita erilisi probleeme ja selles nähakse pigem iluviga.