Lateraalse kondüüli murrud on esmaseks ja teiseseks galopihobuste eutaneerimise põhjuseks Ühendkuningriikides ja USAs.
– Parkin ja kolleegid uurisid viie aasta jooksul Suurbritannias 96 täisverelise galopihobuse 191 III metakarpaalluid (MC3), kes olid eutaneeritud või surnud muul põhjusel. 47 hobusel esines MC3 kondüüli murd, teised hobused surid kardiovaskulaarse rikke, seljavigastuse tõttu või muudel põhjustel. MRT uuringuga vaadati subkondraalse luu tiheduse sügavust (kõhrealune luu).
– Nad avastasid olulisi luulise koostise muutusi lateraalse kondüüli piirkonnas nendel hobustel, kel esines selle piirkonna murd. Muutused polnud vaid murruga jalal vaid ka vastasjalal. Hobustel, kes surid muudel põhjustel, selliseid muutuseid MRTs ei nähtud.
– Muutused luu struktuuris olid toimunud enne õnnetusjuhtumit. Luutihedus on paikkonniti erinev, mõned piirkonnad on poorsemad. Suurenenud luutihedus on adaptatiivne vastus treeningule, kuid samas võib olla ka haprama luu põhjuseks. Kui sellises luus tekivad mikromõrad, on tõenäosus suur täieliku murru tekkeks.
– Seega mõnedel hobustel võib olla suurem risk sellisteks murdudeks sõltuvalt geneetikast või treeningprogrammist. Uurijad loodavad leida odavamaid võimalusi, kuidas seda kindlaks teha, nt veretestid. Kuid hetkel sellist hindamismeetodit veel ei eksisteeri.
Allikas: thehorse com
Tranquille jt (2016) “Can we use subchondral bone thickness on high-field MR images to identify Thoroughbred racehorses at risk of catastrophic lateral condylar fracture?”