Koerte halvatus tekib tihti ootamatult ja kiiresti. Omaniku ja koera igapäevarežiim muutub, kuna koer sõltub oma vajadustes täielikult omanikust. Siinkohal mõned asjaolud, millega arvestada. – Põie kontroll – halvatud koertel
Tsink ja vask omavad olulist rolli organismi kasvamisel ning sidekoe moodustumisel. Vaid koresöödal olevatel hobustel võib tekkida probleem piisava koguse mineraalide saamiseks. – 500kg hobuse päevane Zn vajadus on 400-500
Anina Vogt, Uta König von Borstel uurisid erinevas vanuses eri tõugu vabaaja ja ratsakoolide hobuste ratsme surve taluvust. – Hobused taluvad ratsme survet keskmiselt 7 naela ehk 3.18 kg vaatamata
Taani võistlushobustel viidi läbi uuring suuliste, kapsli, kannuste ja piitsavigastuste esinemise sageduse kohta. Hilary Clayton ja Mette Uldahl uurisid üle 3000 hobuse vigastusi võistlustel. – 9% uuritavatest hobustest esines vigastusi
Holmes (2005) leidis, et 19% agility koertest olid saanud vigastada, Levy (2009) uuringus oli see protsent suurem: 33%. – Enamik traumasid oli seotud otsese kontakti, pööretel väänamiste ning ülekoormusvigastustega. –
Kaitsmed ei toeta hobuse varbapainutaja kõõluseid, nagu paljud inimesed seda arvavad. Ükski uuring pole suutnud tõestada, et jalakaitsmed suudaksid pidurdada sõrgatsi ülesirutusse liikumist nt maandumisel. Nad ei väldi ülekoormusvigastusi, kuid
Navikulaar sündroomi esmaseks tunnuseks on vaevu märgatav longe, mis progresseerub ajaga, kuid samas võib esineda ka äge longe. Longe tekib esijalgades ja tüüpiliselt bilateraalne (mõlemapoolne). Hobune proovib vältida liigset keharaskuse
– Esimesel eluaastal ei sobi varssadele lihasmassi kasvatav treening, kuna see võib tekitada arenevas skeletis probleeme (artriit, jalgade liigestelgede väärasetused). – Õues liikumine on hea ka varsa hingamisteedele, vältimaks infektsioone.
– Kerge töökoormus (vabaaja ratsutamine, treeningutega alustamine) 1-3 h nädalas, milest 40% sammu, 50% traavi ja 10% kanterit; – Keskmine koormus (ratsakool, vabaaja ratsutamine, polo ja kerge rantšo töö). 3-5
Sue Dysoni ja kolleegide poolt läbi viidud pilootuuringus selgus, et raske ratsanik võib tekitada hobuse ajutist longet. See ei tähenda, et suurema kehakaaluga ratsanikud ei võiks enam ratsutada, vaid peaksid
