Bestiola OÜ Blogi Sporthobuste söötmisest

Sporthobuste söötmisest

– Nagu igal teiselgi hobusel peab enamiku moodustama koresööt. Tavaliselt vajavad sporthobused koresööta 1,5% oma kehakaalust. See tagab seedesüsteemi normaalse talitluse, kuid ei taga sporthobuse energiavajadust.
– Sporthobuse keha konditsioon peab vastama Henneke keha konditsiooni skaalal 5-6.
– 90% hobuse toitumusvajadusest saab rahuldatud koresööda ja kontsentraadiga (vitamiinid, mineraalid). 10% päevasest toitumisvajadusest moodustavad elektrolüüdid, kuna sporthobused higistavad palju. Elektrolüütide manustamiseks sobivad kas lakukivid või naatriumkloriidi, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisaldavad toidulisandid.
– Populaarsed on ka toidulisandid liigestele, mis sisaldavad glükosamiini, kondoirtiini ja MSMi ning hüaluroonhapet. Kuid glükosamiini sisaldavaid toidulisandeid puudutavaid häid teaduslikke uuringuid napib. Lisaks võib kasu olla ka omega-3 lisamisest söödale, kuna on saadud häid tulemusi põletikuprotsesside alanemisel.

Kindlasti tuleb jälgida, et kui hobusele sööta vitamiine ja nt liigestele mõeldud toidulisandeid, tuleks vaadata nende sisaldust, kuna oluline on mitte üle doseerida. Halvemal juhul tekivad kõrvalnähud, paremal juhul toodab teie hobune lihtsalt kallist uriin.

Pikemalt saate sel teemal lugeda näiteks siit: http://www.thehorse.com/articles/28508/supplementation-strategies-for-performance-horses

Pilt: google ee

17635118_753428938158049_4610313133176061777_o

Related Post

Ratsaniku kehakaalRatsaniku kehakaal

Sue Dysoni ja kolleegide poolt läbi viidud pilootuuringus selgus, et raske ratsanik võib tekitada hobuse ajutist longet. See ei tähenda, et suurema kehakaaluga ratsanikud ei võiks enam ratsutada, vaid peaksid

Kelgukoerte vigastusedKelgukoerte vigastused

Iditarod kelgukoerte võidusõit on Alaskal toimuv ligi 1600km distantsiga võistlus. 2011 aastal osales seal 989 koera. Statistiliselt uuriti ortopeediliste vigastuste riskifaktoreid ning koerte kõrvale jätmise (dropped dogs) juhuseid vähemalt pool