Bestiola OÜ Blogi Täisvereliste galopihobuste ratsahobuseks õpetamisest II

Täisvereliste galopihobuste ratsahobuseks õpetamisest II

Jätk eelnevale täisverelise hobuse postitusele.

Galopivõidusõidul peavad hobuse tagajalad viima hobust edasi ja alla esijalgade suunas, võimaldades suurimat sammupikkust ning samas mitte kaotada aega õhus. Koolisõidus peavad tagajalad kandma tõukejõu esijalgadele, tagama stabiilse raskuse kandmise saavutamaks koondatud ja tasakaalus küljesuunalist ja ringliikumist ning ka sammupikkuse variatsioone, erinevaid jalgade painutus-ja sirutusulatusi ja üleminekuid.
Võidusõiduhobused ei raiska hüpetel aega õhus, nad võtavad ühe tõkke korraga, tõkete vahel on pikk distants. Takistussõiduradadel on kombinatsioonid, müürid, pöörded, seega peavad taktistussõiduhobused olema suutelised sammu pikendama, koondama, hüppama ühe, kahe või kolme fuleega.

Lihaste töö erinevus galopihobustel ja koolisõiduhobustel:
– Trapetslihas: koolsõidus hästi arenenud, võimaldades üles liikumist, kuid galopivõidusõidul kaotab hobune ülesliikumisel kiirust.
– Selja pikimlihas: hästi arenenud lihas kaitseb hobuse lülisammast ratsaniku raskuse eest. Kuna galopihobustel on ratsanik peamiselt poolistakus, kulub täisverelise hobusel rohkem aega ratsaniku pideva survega harjumiseks.
– Reie kakspealihas: täisverelisel hobusel võimaldab maksimaalset tagajala sirutust, saavutamaks võimalikult suur sammupikkus. Koolisõidus on sama lihase ülesanne tuua tagajalga risti keha alla, võimaldades nt küljendamist.
– Õlavarre kolmpealihas, varbasirutaja, õlavarre-pea lihas: on rohkem arenenud galopihobustel võimaldades suurt sirutusulatust galopil.
– Rinnalihased: on paremini arenenud galopihobustel, tuues esijalga keha juurde. Lihase hea areng viitab suuremale esiosa tööle, koolisõiduhobusele pole vaja suuri rinnalihaseid.
– Tuharalihased: lihasmass on suurem koolisõiduhobustel, galopihobustel on lihase ülesandeks puusa sirutus, et saavutada maksimaalne sammupikkus, koolisõidus peavad lihased toetama tagajalgu küljesuunalisel tööl jm liikumistel.
– Reie nelipealihas ja niudelihas: töötavad koos painutamaks puusa, sirutamaks põlve, tõstmaks tagajalga kõhu alla. Oluline mõlemal spordialal.
– Poolkõõluslihas: galopihobustel esileküündiv, teostades puusa ja kanna sirutust. Koolisõidus pole vaja puusa ja kanna suurt sirutust, seega on koolisõiduhobustel vähemärgatav.

Allikas ja pilt: AT Magazine autumn 2016, H.Ashton

vs

Related Post

Koerte jõutreeningKoerte jõutreening

– Jõuharjutused kuuluvad kõikide sportkoerte treeningkavva. Enamasti matkivad harjutused konkreetset võistlusala. – Jõutreeninguks saab kasutada ülesmäge liikumist, kummilinte või keharaskuseid, esemete vedamist, “tantsimise” või “käru” harjutusi. – Kui koera oskused