25 Jan

Liikumine pärast kõõluste ja sidemete vigastust

Kontrollitud liikumine pärast kõõluse, sideme vigastust sõltub konkreetsest vigastusest! Treeningkoormuse tõstmine toimub füsioterapeudi ja veterinaari juhendamisel. Koormust tõstetakse järk-järgult nädalate jooksul.

Mõned üldised etapid hobuste pehmekoe vigastuste taastusravis:
– Alustatakse alati käe kõrval jalutamisest. Koormust tõstetakse 5-10% nädalas, vältimaks haige piirkonna vigastamist. Vaadata tuleb ka lonkeastet ja mõistlik oleks teostada korduvaid UH uuringuid taastusravi kestel koe paranemise jälgimiseks.
– Edasi jõutakse 30 min käe kõrval kõndimiseni 2-3 x päevas.
– Järgmiseks astmeks on varustusega 20-25 min sammu kõndimine.
– Mõne nädala möödudes on hobune valmis traavima 3-5min pärast 10-15min sammu kõndimist.
– Edasi suurendatakse traavimist 20-25 min päevas.
– Kui 25 min traavi ei tekita hobusele probleeme, lisandub kanter (alustatakse 3 min päevas).

23 Jan

Hobuse kõõluste ja sidemete vigastuse esmaabi

– Traumat iseloomustab valu, turse ja valulik vastus jala katsumisel.
– Kõige olulisem on lõpetada hobuse treening, isegi siis, kui turse on minimaalne! Algab puhkuserežiim.
– Põletiku alandamiseks kasutada külmaravi esimesed 48 h 3-4 x päevas. Sobivaimaks koe temperatuuriks loetakse 15-19 C, selleks kasta jalg jääsegusesse vette maksimaalselt 20-30 min (soovitud jäseme temperatuur peaks olema saavutatud 10-13 min). Lisaks võib kasutada ka mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID). Lisaks vigastatud piirkonnale tugiside.
– Pärast 48 h on soovitav jätkata külmaraviga 2-3 x päevas kahe nädala vältel.

18 Jan

Equithrive Joint toidulisandi tarbimine

Hiljutine uuring, kus vaadati Equithrive Joint toidulisandi tarbimise(hüaluroonhapet ja resveratroli sisaldav toidulisand, mida kasutatakse liigespõletike ravis) mõju verenäitajatele, annab lootust vanemate hobuste omanikele, kuna leiti põletikuvastane efekt ja glükoosi taseme langus veres. Hobustel leiti oluline kreatiinkinaasi ja glükoosi taseme vähenemine.

Ememe jt (2016) “Effects of a joint supplement whose main components are resveratrol and hyaluronic acid on some biochemical parameters in aged lame horses”

15 Jan

Koera une- ja ärkveloleku rütm

Paljud inimestega tehtud uuringud on näidanud, et une- ja ärkveloleku rütm on tähtis tervise hoidmiseks.

Diniz jt võrdlesid 10-14a koerte une-ja ärkveloleku rütmi enne ja peale taastusravi. Uuring näitas, et füüsiline taastusravi parandab vanade koerte magamis- ja ärkveloleku rütmi, mis on oluline koerte elukvaliteedi hoidmisel.

Renata Diniz, Cristina Nicolau, Antonio Gamundi, Mourad Akaarir (2016) Can physical therapy improve the sleep-wake rhythm of older dogs?

12 Jan

Ratsaniku mõju hobuse kaelale ja peale

Claytoni sõnul on hea koolisõitu harrastava ratsaniku regulaarne “kontakt” ca 500 grammi ning see neljakordistub igal traavisammul hobuse pea noogutusega.

Kui aga surve suureneb, muutub see juba probleemiks. Ratsanik võib ratsmete sikutamisega tekitada hobusele valu või isegi vigastuse. Seda siis peamiselt ebastabiilsete ratsanike puhul, kes kasutavad ratsmeid tasakaalu hoidmiseks või ka need ratsanikud, kes üritavad hobust jõuliselt “kontrolli all hoida” Surve võib olla võrdselt kahjulik ka ‘bitless’ valjaste puhul, kuna suu pk elastsed koed taluvad survet paremini kui kukla ja nina piirkonna luulised struktuurid. Kangsuulised võivad samuti avalda olulist survet kuklale ja põskedele.

10 Jan

Kuidas mõjutab hobust ratsanik?

Istudes avaldab ratsanik mõju hobuse turja ja rindkere piirkonna lihastele. Vaatamata sellele, et hobuse selg pole mõeldud raskust kandma, on ta võimeline seda ülesannet täitma.

Jõud, millega ratsanik mõjutab hobuse selga, sõltub sellest, kuidas ratsutada ning mis allüüriga tegu. Nt traavil kahekordne ratsaniku kaal, kanteri korral on surve hobuse seljale 2.5-3x suurem ratsaniku kehakaalust.

Algajad ratsutajad on üldiselt vähem hobusega sünkroniseeritud ning potsatavad enam sadulasse. Hobused püüavad selle ootamatu algaja ratsaniku keharaskuse muutusega toime tulla.

Ratsaniku tasemest sõltumata aitavad hästi istuvad sadulad hajutada survet hobuse seljale ühtlasemalt. Claytoni sõnul võib sadulata ratsutamine näida “loomulikumana”, kuid kui sa pole kerge ja osav oma tasakaalu võrdsemalt jaotama, on su hobusel parem siiski hästi istuva sadulaga treeningutel käia.

Ratsaniku keharaskus põhjustab selja nõgusamaks muutumise, mis võib tekitada hobusele ebamugavust ja halvemal juhul trauma. Ratsaniku raskusega liiguvad seljalülide ogajätked teineteisele lähemale, pitsumise korral (“kissing spine”) puutuvad kõrvuti olevad ogajätked üksteise vastu, tekitades artriiti ja vahel ka kokku sulandumist (kasvamist). Selja nõgusamaks muutumise riski saab vähendada pehme ja tasakaalus istmikuga, istudes pigem sadula eesosa lähedal.

Probleemiks on ka muidugi ratsaniku suur kehakaal. Jaapanis leiti, et kui ratsaniku kaal on maksimaalselt 29% hobuse (Jaapani kohalikud hobusetõud on ponimõõdus) kehakaalust ei põhjusta see hobuse liikumises asümmeetriat. Matsuuro jt arvasid, et suuremad hobused on suutelised ka rohkem raskust kandma, kuid seda oleks vajalik eraldi uurida.

Hilary M. Clayton, BVMS, PhD, Dipl. ACVSMR, MRCVS, emeriitprofessor Michigani osariigi ülikoolis

08 Jan

Lateraalse kondüüli murdude põhjustest

Lateraalse kondüüli murrud on esmaseks ja teiseseks galopihobuste eutaneerimise põhjuseks Ühendkuningriikides ja USAs.
– Parkin ja kolleegid uurisid viie aasta jooksul Suurbritannias 96 täisverelise galopihobuse 191 III metakarpaalluid (MC3), kes olid eutaneeritud või surnud muul põhjusel. 47 hobusel esines MC3 kondüüli murd, teised hobused surid kardiovaskulaarse rikke, seljavigastuse tõttu või muudel põhjustel. MRT uuringuga vaadati subkondraalse luu tiheduse sügavust (kõhrealune luu).
– Nad avastasid olulisi luulise koostise muutusi lateraalse kondüüli piirkonnas nendel hobustel, kel esines selle piirkonna murd. Muutused polnud vaid murruga jalal vaid ka vastasjalal. Hobustel, kes surid muudel põhjustel, selliseid muutuseid MRTs ei nähtud.
– Muutused luu struktuuris olid toimunud enne õnnetusjuhtumit. Luutihedus on paikkonniti erinev, mõned piirkonnad on poorsemad. Suurenenud luutihedus on adaptatiivne vastus treeningule, kuid samas võib olla ka haprama luu põhjuseks. Kui sellises luus tekivad mikromõrad, on tõenäosus suur täieliku murru tekkeks.
– Seega mõnedel hobustel võib olla suurem risk sellisteks murdudeks sõltuvalt geneetikast või treeningprogrammist. Uurijad loodavad leida odavamaid võimalusi, kuidas seda kindlaks teha, nt veretestid. Kuid hetkel sellist hindamismeetodit veel ei eksisteeri.

Allikas: thehorse com
Tranquille jt (2016) “Can we use subchondral bone thickness on high-field MR images to identify Thoroughbred racehorses at risk of catastrophic lateral condylar fracture?”

02 Jan

Mis siis on, kui hobune on veidi paksem?

Mis siis on, kui hobune on veidi paksem? Philip J. Johnson loetles mõned olulised tagajärjed:
– Treeningute mittetaluvus või vähenenud atleetlikkus;
– Muutused termoregulatsioonis;
– Kõhu lipoomide või rasvkasvajate teke, mis võivad põhjustada koolikuid;
– Insuliini resistentsuse teke või halvenemine. Insuliiniresistentsetel hobustel on suurem eelsoodumus laminiidi, Cushing tõve ja ortopeediliste probleemide tekkeks. Eriti murettekitavaks on laminiit, kuna see on valulik, kurnav ja potentsiaalselt eluohtlik konditsioon, mida saab kaalu kontrollimisega vältida.

National Research Council of the National Academies raporteeris, et ratsakooli hobused, polo hobused, vabaaja hobused, rantšo hobused teevad vaid mõõdukat tööd:
– 3-5 treeningtundi nädalas;
– Treeningtunni sisu: 30% samm, 55% traav, 10% galopp, ja 5% madalad hüppeid või muud (nt cutting) oskused;
– Treeningu keskmine pulss 90 lööki/minutis

Allikas: thehorse ee