30 Oct

Kõõluste mineraliseerumine

Kõõluse mineraliseerumine ei ole alati lonke põhjuseks ning tuleks otsida ka teisi põhjuseid, lesioone.

Uuringus ei leitud konkreetseid seoseid lonke ja kõõluse mineraliseerumise vahel:
– Longet seostati vaid osadel juhtudel kõõluse mineraliseerumisega.
– Esines mineraliseerumine, kuid puudus longe.
– Esines mineraliseerumine ja teise jala longe.
– Vahel aitas probleemse piirkonna valu vähendada blokaadsüst, vahel mitte.

Peamiselt mineraliseeruvad süvad varbapainutaja kõõlused ja suspensor ligamendi harud.

O´Brien ja Smith (2018) Mineralization can be an incidental ultrasonographic finding in equine tendons and ligaments

08 Oct

Noorte hobuste treeningalustest

– Madal füüsiline koormus on arenevale organismile hea, kuna valmistab hobuse luud, liigesed ja kõõlused ette suurema koormuse talumiseks. Järk-järguline treeningkoormuse kasv tagab tugevate luude ja lihaste, vastupidavate kõõluste arengu.
– Ettevalmistava treeningu eesmärgiks on aeroobse vormi ja kudede stressitaluvuse parendamine. Selleks sobib noorte hobuste koplis pidamine, kus nad saavad liigikaaslastega piisavas koguses vabalt liikuda, et oma kõõluste koormustaluvust suurendada.
– Uuringutes on leitud, et hobuse psühholoogiline stress on väiksem (madalam pulss) kui hobuse käsitlus on “naturaalne” (individuaaltreening, maatöö, survele reageerimine, uute objektidega harjutamine) võrreldes traditsioonilisema käsitlusega nagu kõnnimasinad, kordetöö. Lisaks on leitud ka suuremat stressitaset, kui noored märad-täkud on treeningus koos. Seega oleks soovitav teha grupid sugude järgi.
– Vältida tuleb suuri kiiruseid ja kõrget treeningu intensiivsust, eriti kõval pinnasel. Vältimaks liiga suurt koormust luudele ja liigestele, mitte kasutada liiga suuri hüppeid ja suurel kiirusel negatiivsel kaldel liikumisi. Samuti on algfaasis mõistlik vältida järske pöördeid kuna sellega kaasub suur koormus hobuse luulistele ja pehmekoe struktuuridele.
– Väga oluline on noort hobust jälgida: ega treening pole olnud liiga suure koormusega (pehmekoe tursed, longe, hobune ei taha tööd teha, hobuse tuju langus).

01 Oct

Vanemate hobuste kõõlusprobleemid

Kõõluste vananemine toimub erinevalt. Kõõlused saab jagada “aktiivseteks” energiat talletavateks ning “passiivseteks” positsiooni kõõlusteks.
– Energiat talletav kõõlus on pindmine varbapainutaja kõõlus (SDFT) , mis talub suuri jõude ning töötab vedru põhimõttel.
– Positsiooni kõõluse ülesandeks on stabiliseerida ja hoida jalga õiges asendis, nagu ühine varba sirutaja kõõlus (CDET).
– Vananedes kaotab energiat talletava kõõluse maatriks oma vastupidavuse, kuid positsiooni kõõlustel ei teki kõõluse “väsimist”.
– Hinnati 8 eutaneeritud hobuse SDFT ja CDET kõõluste vastupidavust. Laboratoorselt testiti kõõluse vastupidavust kuni kõõluse “väsimise” või rebenemiseni. Nad lugesid kokku koormuse tsüklid, mis kulus kõõluse purunemiseni.
– Leiti, et vanemate hobuste (17-20a) SDFT väsisid või rebenesid kiiremini kui noortel (3-7a), keskmiselt 65% varem. Samas ei olnud olulisi erinevusi vanemate ja nooremate hobuste CDET testimistel.
– Kui hobune pole regulaarses treeningus (elab vaid koplis, kus sammub, traavib), siis kõõlused on saanud vähem koormust ning on vähem stiimuleid kudede uuenemiseks ning tervete kudede hoidmiseks. Sellise hobuse järsk treeningkoormuse tõus toob kaasa kõõlusesisese maatriksi vigastuse.
– Muidugi on ka geneetikal oluline roll, määramaks kõõluste koormustaluvust.

Allikas: Thorpe at al (2017) Fascicles and the interfascicular matrix show decreased fatigue life with ageing in energy storing tendons

24 Sep

Hobuste lihaskiud

Hobuste lihaskiud jagatakse I ja II tüüpideks.
– I tüüpi lihaskiud on aeglase kokkutõmbega ning väsivad aeglaselt. Neid kasutatakse pikka pingutust nõudva töö korral.
– II tüüpi lihaskiud on kiirelt kokku tõmbuvad ning lihase energiavarusid vähendavad ja sellest tulenevalt ka kiiresti väsivad. Lihaskiud jagunevad omakorda IIa, mida kasutatakse kiiruse või suurenenud pingutuse korral. IIb kasutakase plahvatsulikku jõudu vajavatel liikumistel. IIb kiudude kokkutõmme on 10 korda suurem kui I tüüpi ning 3 korda suurem kui IIa tüüpi lihaskiudude puhul. IIc tüüpi kiud on üleminekukiud, mis võivad reageerida kui IIa või IIb.

Täisvereliste hobuste ja veerandmiili hobuste lihaskiududest moodustavad 80-90% kiiresti reageerivad II tüüpi kiud. Traavlitel ja araabia hobustel on see osakaal umbes 75%. Raskemat tüüpi hobustel (raskeveohobused ja hunterid) on pigem aeglaselt väsivad I tüüpi lihaskiud.

Kui hobune kõnnib sammus, kasutab keha I tüüpi lihaskiude, traavis tulevad kasutusse IIa tüüpi lihaskiud ning galopis võidakse värvata juba IIb lihaskiud.

Treening mõjutab lihaskiudude tüüpe: nt kui täisverelisi hobuseid treenida pikemate distantside läbimiseks, suureneb IIa tüüpi lihaskiudude arv.

17 Sep

Konservatiivsest põlve ristatisideme ravist koertel

– Suurimaks komplikatsiooniks on tekkiv osteoartiit. Pärast sideme rebenemist tekib kõhre mõranemine, ümbritsevate kudede turse, luukasviste teke, liigese sisekülje turse, liigeskapsli paksenemine (liigese stabiliseerimise eesmärgiga), mensiki vigastus, liigespõletiku teke, kõhre kulumine.
– Samas peale sideme operatiivset ravi tekib reie nelipealihase kõhetumine ja on märgata ka liigeskulumise algust.
– Pärast sideme rebendit muutub ka koera kõnnimuster põlve- ja puusaliigese biomehaanika muutuse tõttu. Kuue kuu möödudes on ebapiisavalt fibrootilist kude, mis stabiliseeriks põlve ja parendaks kõnnimustrit.
– Konservatiivse raviga saadakse rahuldavaid tulemusi pigem väiksematel koertel (alla 20kg). Vanemate ja passiivsemate koerte jaoks võib see olla sobiv lahendus. Ravi õnnestumiseks on oluline omaniku suur pühendumine.
– Füsioteraapia eesmärk esimesel neljal nädalal on vähendada valu ja turset, suurendada passiivset liikuvusulatust, parendada lihastööd, asenditunnetust ning tasakaalu.

Täpsemate juhiste saamiseks pöörduda loomade füsioterapeudi poole.

04 Sep

Hobuste selja kuju

Hobuste selja kuju võib muutuda kahe kuu jooksul.
– Mõjutuse kiirus ja suund sõltub sadulast, vanusest ja kehakaalust.
– Valu palpeerimisel võib olla viide tekkinud muutustest.
– Sadula sobivust tuleb korduvalt hinnata.
Uurigus mõõdeti rinnalülide asetust ja leiti, et kahe kuu möödudes erines 8. ja 18. lüli asend. Kaheksanda rinnalüli langust (lüli asend enam sirutusasendis) seostati halvasti istuvate sadulate, palpeerimisel ilmneva valu ning suurema hobuse vanusega. 18. rinnalüli tõusmist (lüli rohkem painutusasendis) muutust seostati kaalu tõusuga, märgati enam täkkudel ja ruunadel kui märadel ja eelkõige koolisõiduhobustel.

Allikas: Greve and Dyson (2014) Back-Shape Changes in Sports Horses

31 Aug

Mõtteid koerte käru kasutamisest teraapias

– Mõnedel juhtudel on tegu taastamist takistava faktoriga, teistel juhtudel kindlasti vajalik vahend.
– Kui koer ei saa liikuda, muutub ta depressiivseks ning rattad võimaldavad koeral olla liikuv.
– Värskete halvatustega tasub kindlasti kaks-kolm kuud aktiivset füsioteraapiat teha, enne kui koerala rattad alla panna. See muidugi sõltub sellest, kui palju koer taastunud on.
– Koerad kindlasti kasutavad rataste tuge ära, muutudes laisaks, kuna ei pea edasi liikumiseks enam nii palju tööd tegema.
– Ratastel koeral ei toimu neuromotoorset treeningut, mis on oluline komponent keha taastumisel.
– Kindlasti on see degeneratiivse müelopaatiaga koera võimalus olla aktiivne.
– Siseruumides käru kasutamine võimaldab koeral olla liikuv, harjutada taskaalu liikumisel, olla püstises asendis. Väljas aga hakkavad koerad liiga uljalt kihutama.
– Oluline on ajalimiit, halvatud koerad väsivad kiiresti, seega 20 minutit kärus olemist mitmeid kordi päevas on piisav aeg, et vähendada pikali lamamise negatiivseid külgi.

27 Aug

Koerte seljavalust

– Seljavalu võib olla tingitud erinevatest asjaoludest: kehakaalu tõusust, traumadest, anatoomilistest hälvetest, degeneratiivsetest seisunditest, artriidist, infektsioonist või isegi vähktõvest.
– Teatud tõugudel on suurem risk kogeda seljavalu: nt taks, prantsuse buldog, mops. See on tingitud geneetilisest seisundist (kõhrede kahjustus), mille tõttu seljadiskid ajaga degenereeruvad.
– Sümptomide hulka kuuluvad: söögiisu ja käitumise muutused, lõõtsutamine, longe, küürus seljaga liikumine, tahtmatus liikuda, jäikus, liigutamisel või koera katsumisel häälitsused, ebakindlus seismisel ja liikumisel, ebanormaalne liikumine.
– Valuravi: mittsteroidsed põletikuvastased ravimid ja opioidid koos rahurežiimi või kontrollitud liikumisega (nt rihmas kõnd). Tõsisematel juhtudel operatiivne ravi.
– Füsioteraapia vähendamaks valu, tugevdamaks keha nõrku piirkondi ja parandamaks jäikade piirkondade elastsust. Füsioteraapia edendab kehale omast võimet paraneda. Füsioteraapia on individuaalne, lähtuvalt konkreetse looma probleemidest. Füsioteraapia võib sisaldada eriharjutusi, massaaži, sooja-külmaravi või elektriravi, laserravi, ultraheliravi, hüdroteraapiat.

21 Aug

Valu kassidel

Kassi valu äratundmine on lihtne vaid ektreemses olukorras. Kassid on valu maskeerimises väga osavad. Valu ei tähenda lihtsalt valulikkust, vaid ka seda kuidas loom end selle tõttu tunneb.
Mida märgata?
– Muutused liikumises: longe, ei saa hüpata või tahtmatus liikuda. Võib liikuda küürus seljaga, tavalisest madalam peahoid.
– Kass võib end peita või tagasi tõmbuda.
– Võib vältida valgust, kissitada silmi.
– Söögiisu on langenud.
– Kass ei pese end või lakub pidevalt vaid ühte keha piirkonda. Valu mingi kehaosa puudutamisel.
– Urineerimine: pingutatud urineerimine võib olla tingitud kuseteede haigusest.
– Meeleolu muutus: igasugune muutus kassi meeleolus, temperamendis või inimesega suhtlemises.
– Häälitsus: valudes kass võib oiata või uriseda.

18 Aug

Degeneratiivne suspensorligamendi haigus

Suspensor ligament (luudevahelmine side) kulgeb pöialuu tagant ning kinnitub seesamluudele toetades sõrgatsiliigest. Sideme haiguse korral kaotab side oma elsastsuse, rebeneb, tekib sõrgatsi-, kanna- või põlveliigese ülesirutus ning liigse surve tõttu artroos. Tegelikult mõjutab see haigus kogu keha sidekude, kuid peamised ilmingud on nähtavad tagumiste jalgade sõrgatsites.
– Geneetiline süsteemne ravimatu haigus, mille sümpotmaatika on varieeruv: korduvad lonked, komistamine, sõrgatsi kuumus ja turse, palpeerimisel ligamendi hellus või valu, raske pikali asendist püsti saamine (võib istuda nagu koer), seljavalu või kangustunne, hobune võib end valu vähendamiseks seina vastu nõjatuda, liikumine on kange, sõrgatsiliigeste ümbermõõdu suurenemine, lõtv nahk.
– Kui haigus süveneb, kaotavad hobused palju kehakaalu, nende sõrgatsid on tugevalt läbi vajunud.
– Esimest korda räägiti sellest haigusest 1981. a. Peruu paso hobustel. Lisaks on välja toodud veel tõuge: araablased, ameerika veerandmiili hobused, morganid, täisverelised ja Euroopa soojaverelised tõud.