22 Jul

Koerte halvatus

Koerte halvatus tekib tihti ootamatult ja kiiresti. Omaniku ja koera igapäevarežiim muutub, kuna koer sõltub oma vajadustes täielikult omanikust. Siinkohal mõned asjaolud, millega arvestada.
– Põie kontroll – halvatud koertel on vähene kontroll põie funktsiooni üle või puudub see üldse. Seega omanik peab õppima koera põit tühjendama iga kaheksa tunni tagant, vähendamaks kuseteede infektsioonide teket. Koeral võib esineda probleeme tahtmatu urineerimisega.
– Koera nahk tuleb hoida kuiva ja puhtana. Lisaks tuleb iga paari tunni tagant koera asendeid vahetada, vältimaks lamatiste teket. Omanik peab jälgima vigastusi koera käppadel, mis võivad tekkida tagaosa järel lohistamisest.
– Koera ümbrus peaks olema turvaline, piiratud väiksem ala nagu puur. Koera ase peaks olema sellises piirkonnas, kus omanik kõige rohkem viibib. Koera magamisase peab olema puhas ja pehme, vältimaks lamatiste teket. Tuleb piirata juurdepääs libedatele pindadele ja treppidele.

17 Jul

Tsink ja vask hobuse söögilaual

Tsink ja vask omavad olulist rolli organismi kasvamisel ning sidekoe moodustumisel. Vaid koresöödal olevatel hobustel võib tekkida probleem piisava koguse mineraalide saamiseks.
– 500kg hobuse päevane Zn vajadus on 400-500 mg, Cu 100-120mg.
– Zn osaleb üle 100 ensüümi töös, mis vastuvad proteiinide ja süsivesikute ainevahetuse eest.
– Cu on oluline terve sidekoe moodustamiseks (sidemed, kõõlused), melaniini ja rauavarude liikumiseks.

Allikas:
https://thehorse.com/19784/trace-mineral-basics-zinc-and-copper/?fbclid=IwAR2BI2a3R0Hb4ibDqsmFzQEfGr2plZWc8IQOMTr8r8i6Mus8dm9bFIIYSj4

30 Jun

Ratsme surve taluvus

Anina Vogt, Uta König von Borstel uurisid erinevas vanuses eri tõugu vabaaja ja ratsakoolide hobuste ratsme surve taluvust.
– Hobused taluvad ratsme survet keskmiselt 7 naela ehk 3.18 kg vaatamata valjaste tüübile (suulised vs bitless).
– Ponid ja raskeveohobsed talusid suuremat survet (10 naela ehk 4.5 kg) kui soojaverelised ja araabia hobused (6.5 naela ehk 2.95 kg).
– Hobuse vanus ega testimiskordade arv ei mõjutanud tulemusi. Seega hobused ei harjunud peale rakendatava survega testimiste jooksul.

Allikas: thehorse com

28 Jun

Võistlushobuste vigastustest

Taani võistlushobustel viidi läbi uuring suuliste, kapsli, kannuste ja piitsavigastuste esinemise sageduse kohta. Hilary Clayton ja Mette Uldahl uurisid üle 3000 hobuse vigastusi võistlustel.
– 9% uuritavatest hobustest esines vigastusi või verd suunurkades, esinemissagedus oli suurem kõrgemas võistlusklassis. Hobuste puhul jagunesid vigastused järgnevalt: koolisõit 10%, takistussõit 8%, kolmevõistlus 7%, kestvusratsutamine 5%. Ponid: koolisõit 16%, takistussõit 5%, kolmevõistlus 3%, kestvusratsutamine 12%.
– Puudus erinevus bitless valjaste ja suulistega valjaste kasutamises, seega suu piirkonna vigastuste teket ei vähenda bitless valjaste kasutamine.
– Kõvemini kinnitatud kapslid tekitasid rohkem suu piirkonna vigastusi. Kapslita valjaste korral olid suuvigastused isegi suuremad kui lõdva kapsliga valjaste kasutamisel.
– 77% ratsanikest kasutas kannuseid, 3% hobustest esines karvade kulumist rindkerel ja <1% verd rindkerel.
– Spordiala ei mõjutanud kannuste poolt tekitatud vigastuste esinemissagedust.
– 1 cm pikem kannus suurendas kahekordselt karvade kulumist rindkerel. Võistlusklassi suurenemine ühe astme võrra, vähendas kannustelt karvade leidmint 20% võrra.
– Seitsmel hobusel (kaks takistusõidu ja viis koolisõiduhobust) olid nahavigastused piitsa kasutamisest.

Allikas: thehorse com

17 Jun

Agility koerte vigastused

Holmes (2005) leidis, et 19% agility koertest olid saanud vigastada, Levy (2009) uuringus oli see protsent suurem: 33%.
– Enamik traumasid oli seotud otsese kontakti, pööretel väänamiste ning ülekoormusvigastustega.
– Peamiselt oli tegu pehmete kudede traumadega.
– Levy täheldas, et 78% vigastustest oli kinnitatud veterinaaride poolt, peamisteks vigastusteks õla-ja seljatraumad.
– 64% vigastustest kestsid vähem kui 6 nädalat. Holmes’i uuringust selgus, et vaid 26% vigastatutest suunati edasi füsioteraapiasse.

Allikad:
Levy et al (2009) A preliminary retrospective survey of injuries occurring in dogs participating in canine agility
Holmes L. Canine agility trials – survey of dog breeds, injuries and the role of ‘warm-­‐up’. (2005)

21 May

Jalakaitsmed

Kaitsmed ei toeta hobuse varbapainutaja kõõluseid, nagu paljud inimesed seda arvavad. Ükski uuring pole suutnud tõestada, et jalakaitsmed suudaksid pidurdada sõrgatsi ülesirutusse liikumist nt maandumisel. Nad ei väldi ülekoormusvigastusi, kuid võivad aidata traumade korral, tagades välise kaitse jalale.

11 May

Navikulaar sündroom

Navikulaar sündroomi esmaseks tunnuseks on vaevu märgatav longe, mis progresseerub ajaga, kuid samas võib esineda ka äge longe. Longe tekib esijalgades ja tüüpiliselt bilateraalne (mõlemapoolne). Hobune proovib vältida liigset keharaskuse kandmist kandadele, mis väljendub lühikese, lainetava liikumisena ning neil on raske ringidel pöörata või kõvemal pinnal traavida. Longe avaldub tavaliselt suure trennikoormuse järgselt ning väheneb puhkusega.
Enamasti diagnoositakse 7-14-aastastel hobustel. Peamiselt soojaverelistel hobustel, traavlitel, täisverelistel hobustel, harva araabia hobustel, ponidel.
Keha suhtes väikesed kabjad, sirged sõrgatsid või pikad varbad/madalad kannad võivad olla navikulaar sündroomi tekke eelduseks.
Ravi võib sisaldada spetsiaalset värkimist või rautamist, mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, steroid ja/või hüaloroonhappe süste, lööklaineravi ja kontrollitud liikumist.

14 Apr

Varsa liikumisaktiivsusest

– Esimesel eluaastal ei sobi varssadele lihasmassi kasvatav treening, kuna see võib tekitada arenevas skeletis probleeme (artriit, jalgade liigestelgede väärasetused).
– Õues liikumine on hea ka varsa hingamisteedele, vältimaks infektsioone.
– Sobivusel võiks mära ja paari päevase varsa viia välja koos teise mära ja varsaga, kuid tuleb jälgida, et varss end liikumisega üle ei koormaks. Noorte märade puhul, kellel on tavaks koplis kiiresti galopeerida, oleks mõistlik mära koos varsaga panna väiksemaksse koplisse, et varss suudaks emaga sammu pidada.
– Võõrutuse järgselt saab varss käia väljas omaealiste ja samasooliste kaaslastega. Vanemad varsad ja täkkvarsad võivad olla agressiivsed noortemate vastu. Vanemate varssade liikumisaktiivsus võib olla noortemate liiga suur koormus.
– Kui varss lonkab või jalgade liigesteljed on muutunud, võib see olla märk liigsest koormusest.
Märksõnaks on kontrollitud liikumine!

Allikas: thehorse com
Pilt: erakogu

26 Mar

Kui palju Sinu hobune tööd teeb?

– Kerge töökoormus (vabaaja ratsutamine, treeningutega alustamine) 1-3 h nädalas, milest 40% sammu, 50% traavi ja 10% kanterit;
– Keskmine koormus (ratsakool, vabaaja ratsutamine, polo ja kerge rantšo töö). 3-5 h nädalas, millest 30% sammu, 55% traavi, 10% kanterit ja 5% kerget hüppamist või muud tööd;
– Raske koormus (rantšo töö, polo, võistlushobused, madala ja keskmise tasemega kolmevõistlushobused, galopihobused). 4-5 h tööd nädalas, millest 20% sammu, 50% traavi, 15% kanterit ja 15% galoppi, hüppamist või muud oskustööd;
– Väga raske töö (veerandmiili ja täisverelised galopihobused, kestvusratsutamine, kõrgema taseme kolmevõistlushobused). Treeningud varieeruvad nt ühest tunnist kiirustrennist kuni 6-12 h aeglase tööni.

Samas sõltub ka liikumisaktiivsus sellest, kas hobust peetakse 24h väljas või hoitakse hobust peamiselt tallis ja liigutatakse tund päevas.

Hobuse töökoormust saab jälgida ka südamelöögisageduse (SLS) järgi. Kerge töö puhul keskmiselt 80 lööki minutis, kesmise töö puhul 90 lööki minutis, raske töö korral 110 ning väga raske treeningu korral 110-150 lööki minutis.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

rodeo

15 Mar

Ratsaniku kehakaal

Sue Dysoni ja kolleegide poolt läbi viidud pilootuuringus selgus, et raske ratsanik võib tekitada hobuse ajutist longet. See ei tähenda, et suurema kehakaaluga ratsanikud ei võiks enam ratsutada, vaid peaksid leidma kehakaalule ja pikkusele sobiva hobuse ning väga hästi sobiva varustuse.
– Raskete ja väga raskete ratsanike poolt sõidetavatel hobustel märgati oluliselt rohkem valu ja ebamugavusilminguid kui kergemate ratsanike puhul.
– Pikem ratsanik istus pigem sadula tagaosas, mis ei võimalda ratsankul taskaalus püsida.

Pikemalt: https://thehorse.com/155768/pilot-study-addresses-effects-of-rider-weight-on-equine-performance/