30 May

Hobuste sakroiliakaalliigese (SIL) probleemist

Bunny-hopping, tagumiste jalgade koordinatsioonihäired, pidevalt tagumiste jalgade raskuse nihutamine ning probleemid jalgade tõstmise ja hoidmisega kabjahooldusel on viited sakroiliakaalliigese probleemist.
SIL probleem võib olla tingitud sideme rebendist, ülevenitusest või liigese artrootilistest muutustest. Enamikul juhtudest on põhjuseks varasem sideme vigastus, mis on jäänud diagnoosimata. Sellest tulenevalt tekivad muutused liigestes kuna ligamendid ei toeta enam liigest õigesti. Sidemed võivad traumajärgselt ka pakseneda, takistades liigese normaalset liikumist.
– SIL probleem võib tekkida igas vanuses ning peamiselt on see tingitud traumast. Nt hobune on kukkunud või libisenud ning venitanud SI piirkonna sidet. Tavaliselt ei kaasu sellega märgatavat longet ning omaniku jaoks jääb probleem märkamata.
– Eelsoodumus on ka madala turja ja kõrgema laudjaga hobustel.
– Üks põhjuseid võib olla ka ühekülgne treening: hobusele ei anta erinevat laadi tööd, vaid treenitakse vaid maneežis, platsil.

Allikas: thehorse
Pilt: google ee

18700256_790652114435731_3638485164347727553_n

07 May

Kuidas kaitsta noore hobuse tugiliikumisaparaati?

– Tähtis on õige lihaste treenimine, toetamaks ja kaitsmaks alles arenevaid liigeseid. Õige treening ja regulaarne lihashooldus kvalifitseeritud spetsialisti poolt aitab leevendada lihaspingeid ja vähendada vigastuste riski.
– Sobiv varustus. Noore hobuse keha alles areneb, seega on vajalik pidev varustuste sobitamine muutuvale kehale.
– Hea treeningute aluspind. Kui pinnas on liialt kõva või pehme, vajuv, langeb liigestele liiga suur koormus, on oht pehmekoevigastusteks.
– Vähem oluline pole ka treeningute kestus. Suurendades treeningkoormust astmeliselt, on tagatud optimaalne lihaste arenemine ning talutav koormus hobuse liigestele. Puhkepäevad on sama olulised kui trennipäevad!

AT Magazine Spring 2017
Pilt: google ee

18237921_776372562530353_2806442268517011561_o

05 May

Hobuste skeleti luustumine

Ükski hobune ei saa kehaliselt täiskasvanuks enne kuuendat eluaastat. Luudes paiknevate kasuvplaatide luustumine toimub erinevatel aegadel (nt sõrgatsi piirkond luustub aastaseks saamisel, reieluu aga 3-3,5 eluaastaks).
– Hobuste seljalülide lülikehad ei luustu tavaliselt enne hobuse 5,5 aastaseks saamist. Kaelalülid luustuvad viimasena. Lülisamba lülides asuvad mitmed kasvuplaadid paralleelselt ning seetõttu on nad survele (sadul, ratsanik) tundlikumad. Sellest tingituna on hobuse lülisammas kergemini vigastatav vale treeningu ja raskuse kandmisega noores eas. Kui hobuse ristluu on saanud noorena palju koormust, tekivad sakroiliakaal piirkonna probleemid, tagumiste jalgade sammupikkus lüheneb jne.
– Suuremad tõud, pikema seljaga hobused vajavad rohkem aega täiskasvanuks saamisel. Ruunadel ja täkkudel toimub luustumine hiljem kui märadel. Nt 170  cm turjakõrgusega soojaverelise ruuna skelett luustub täielikult alles kaheksandaks eluaastaks.

AT Magazine Spring 2017
Foto: google ee

 18301376_776275722540037_7764440986967755358_n