30 Jun

Ratsme surve taluvus

Anina Vogt, Uta König von Borstel uurisid erinevas vanuses eri tõugu vabaaja ja ratsakoolide hobuste ratsme surve taluvust.
– Hobused taluvad ratsme survet keskmiselt 7 naela ehk 3.18 kg vaatamata valjaste tüübile (suulised vs bitless).
– Ponid ja raskeveohobsed talusid suuremat survet (10 naela ehk 4.5 kg) kui soojaverelised ja araabia hobused (6.5 naela ehk 2.95 kg).
– Hobuse vanus ega testimiskordade arv ei mõjutanud tulemusi. Seega hobused ei harjunud peale rakendatava survega testimiste jooksul.

Allikas: thehorse com

28 Jun

Võistlushobuste vigastustest

Taani võistlushobustel viidi läbi uuring suuliste, kapsli, kannuste ja piitsavigastuste esinemise sageduse kohta. Hilary Clayton ja Mette Uldahl uurisid üle 3000 hobuse vigastusi võistlustel.
– 9% uuritavatest hobustest esines vigastusi või verd suunurkades, esinemissagedus oli suurem kõrgemas võistlusklassis. Hobuste puhul jagunesid vigastused järgnevalt: koolisõit 10%, takistussõit 8%, kolmevõistlus 7%, kestvusratsutamine 5%. Ponid: koolisõit 16%, takistussõit 5%, kolmevõistlus 3%, kestvusratsutamine 12%.
– Puudus erinevus bitless valjaste ja suulistega valjaste kasutamises, seega suu piirkonna vigastuste teket ei vähenda bitless valjaste kasutamine.
– Kõvemini kinnitatud kapslid tekitasid rohkem suu piirkonna vigastusi. Kapslita valjaste korral olid suuvigastused isegi suuremad kui lõdva kapsliga valjaste kasutamisel.
– 77% ratsanikest kasutas kannuseid, 3% hobustest esines karvade kulumist rindkerel ja <1% verd rindkerel.
– Spordiala ei mõjutanud kannuste poolt tekitatud vigastuste esinemissagedust.
– 1 cm pikem kannus suurendas kahekordselt karvade kulumist rindkerel. Võistlusklassi suurenemine ühe astme võrra, vähendas kannustelt karvade leidmint 20% võrra.
– Seitsmel hobusel (kaks takistusõidu ja viis koolisõiduhobust) olid nahavigastused piitsa kasutamisest.

Allikas: thehorse com

17 Jun

Agility koerte vigastused

Holmes (2005) leidis, et 19% agility koertest olid saanud vigastada, Levy (2009) uuringus oli see protsent suurem: 33%.
– Enamik traumasid oli seotud otsese kontakti, pööretel väänamiste ning ülekoormusvigastustega.
– Peamiselt oli tegu pehmete kudede traumadega.
– Levy täheldas, et 78% vigastustest oli kinnitatud veterinaaride poolt, peamisteks vigastusteks õla-ja seljatraumad.
– 64% vigastustest kestsid vähem kui 6 nädalat. Holmes’i uuringust selgus, et vaid 26% vigastatutest suunati edasi füsioteraapiasse.

Allikad:
Levy et al (2009) A preliminary retrospective survey of injuries occurring in dogs participating in canine agility
Holmes L. Canine agility trials – survey of dog breeds, injuries and the role of ‘warm-­‐up’. (2005)