August 2018 - Bestiola OÜ

31 Aug

Mõtteid koerte käru kasutamisest teraapias

– Mõnedel juhtudel on tegu taastamist takistava faktoriga, teistel juhtudel kindlasti vajalik vahend.
– Kui koer ei saa liikuda, muutub ta depressiivseks ning rattad võimaldavad koeral olla liikuv.
– Värskete halvatustega tasub kindlasti kaks-kolm kuud aktiivset füsioteraapiat teha, enne kui koerala rattad alla panna. See muidugi sõltub sellest, kui palju koer taastunud on.
– Koerad kindlasti kasutavad rataste tuge ära, muutudes laisaks, kuna ei pea edasi liikumiseks enam nii palju tööd tegema.
– Ratastel koeral ei toimu neuromotoorset treeningut, mis on oluline komponent keha taastumisel.
– Kindlasti on see degeneratiivse müelopaatiaga koera võimalus olla aktiivne.
– Siseruumides käru kasutamine võimaldab koeral olla liikuv, harjutada taskaalu liikumisel, olla püstises asendis. Väljas aga hakkavad koerad liiga uljalt kihutama.
– Oluline on ajalimiit, halvatud koerad väsivad kiiresti, seega 20 minutit kärus olemist mitmeid kordi päevas on piisav aeg, et vähendada pikali lamamise negatiivseid külgi.

27 Aug

Koerte seljavalust

– Seljavalu võib olla tingitud erinevatest asjaoludest: kehakaalu tõusust, traumadest, anatoomilistest hälvetest, degeneratiivsetest seisunditest, artriidist, infektsioonist või isegi vähktõvest.
– Teatud tõugudel on suurem risk kogeda seljavalu: nt taks, prantsuse buldog, mops. See on tingitud geneetilisest seisundist (kõhrede kahjustus), mille tõttu seljadiskid ajaga degenereeruvad.
– Sümptomide hulka kuuluvad: söögiisu ja käitumise muutused, lõõtsutamine, longe, küürus seljaga liikumine, tahtmatus liikuda, jäikus, liigutamisel või koera katsumisel häälitsused, ebakindlus seismisel ja liikumisel, ebanormaalne liikumine.
– Valuravi: mittsteroidsed põletikuvastased ravimid ja opioidid koos rahurežiimi või kontrollitud liikumisega (nt rihmas kõnd). Tõsisematel juhtudel operatiivne ravi.
– Füsioteraapia vähendamaks valu, tugevdamaks keha nõrku piirkondi ja parandamaks jäikade piirkondade elastsust. Füsioteraapia edendab kehale omast võimet paraneda. Füsioteraapia on individuaalne, lähtuvalt konkreetse looma probleemidest. Füsioteraapia võib sisaldada eriharjutusi, massaaži, sooja-külmaravi või elektriravi, laserravi, ultraheliravi, hüdroteraapiat.

21 Aug

Valu kassidel

Kassi valu äratundmine on lihtne vaid ektreemses olukorras. Kassid on valu maskeerimises väga osavad. Valu ei tähenda lihtsalt valulikkust, vaid ka seda kuidas loom end selle tõttu tunneb.
Mida märgata?
– Muutused liikumises: longe, ei saa hüpata või tahtmatus liikuda. Võib liikuda küürus seljaga, tavalisest madalam peahoid.
– Kass võib end peita või tagasi tõmbuda.
– Võib vältida valgust, kissitada silmi.
– Söögiisu on langenud.
– Kass ei pese end või lakub pidevalt vaid ühte keha piirkonda. Valu mingi kehaosa puudutamisel.
– Urineerimine: pingutatud urineerimine võib olla tingitud kuseteede haigusest.
– Meeleolu muutus: igasugune muutus kassi meeleolus, temperamendis või inimesega suhtlemises.
– Häälitsus: valudes kass võib oiata või uriseda.

18 Aug

Degeneratiivne suspensorligamendi haigus

Suspensor ligament (luudevahelmine side) kulgeb pöialuu tagant ning kinnitub seesamluudele toetades sõrgatsiliigest. Sideme haiguse korral kaotab side oma elsastsuse, rebeneb, tekib sõrgatsi-, kanna- või põlveliigese ülesirutus ning liigse surve tõttu artroos. Tegelikult mõjutab see haigus kogu keha sidekude, kuid peamised ilmingud on nähtavad tagumiste jalgade sõrgatsites.
– Geneetiline süsteemne ravimatu haigus, mille sümpotmaatika on varieeruv: korduvad lonked, komistamine, sõrgatsi kuumus ja turse, palpeerimisel ligamendi hellus või valu, raske pikali asendist püsti saamine (võib istuda nagu koer), seljavalu või kangustunne, hobune võib end valu vähendamiseks seina vastu nõjatuda, liikumine on kange, sõrgatsiliigeste ümbermõõdu suurenemine, lõtv nahk.
– Kui haigus süveneb, kaotavad hobused palju kehakaalu, nende sõrgatsid on tugevalt läbi vajunud.
– Esimest korda räägiti sellest haigusest 1981. a. Peruu paso hobustel. Lisaks on välja toodud veel tõuge: araablased, ameerika veerandmiili hobused, morganid, täisverelised ja Euroopa soojaverelised tõud.