26 Mar

Kui palju Sinu hobune tööd teeb?

– Kerge töökoormus (vabaaja ratsutamine, treeningutega alustamine) 1-3 h nädalas, milest 40% sammu, 50% traavi ja 10% kanterit;
– Keskmine koormus (ratsakool, vabaaja ratsutamine, polo ja kerge rantšo töö). 3-5 h nädalas, millest 30% sammu, 55% traavi, 10% kanterit ja 5% kerget hüppamist või muud tööd;
– Raske koormus (rantšo töö, polo, võistlushobused, madala ja keskmise tasemega kolmevõistlushobused, galopihobused). 4-5 h tööd nädalas, millest 20% sammu, 50% traavi, 15% kanterit ja 15% galoppi, hüppamist või muud oskustööd;
– Väga raske töö (veerandmiili ja täisverelised galopihobused, kestvusratsutamine, kõrgema taseme kolmevõistlushobused). Treeningud varieeruvad nt ühest tunnist kiirustrennist kuni 6-12 h aeglase tööni.

Samas sõltub ka liikumisaktiivsus sellest, kas hobust peetakse 24h väljas või hoitakse hobust peamiselt tallis ja liigutatakse tund päevas.

Hobuse töökoormust saab jälgida ka südamelöögisageduse (SLS) järgi. Kerge töö puhul keskmiselt 80 lööki minutis, kesmise töö puhul 90 lööki minutis, raske töö korral 110 ning väga raske treeningu korral 110-150 lööki minutis.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

rodeo

15 Dec

Kestvusratsude lonked

Inglismaal ja Walesis läbi viidud uuringus (online-küsimustik) selgus, et ligi pooled kestvusratsutamise hobuste lonked jäävad ravita.

– Enamik omanikke ootas arsti kutsumisega: 44% nädala, 7% kaks nädalat ning peaaegu 28% ootasid enam kui kaks nädalat, et veterinaar hobust hindama tuleks.

– 22% kasutati lonke hindamisel diagnostilist analgeesiat (närvi ja liiges blokaade).

– Peamisteks diagnoosideks olid kõõluste ja sidemete vigastused (21%) ning jala valu (20%). 13% juhtudest oli tegu liigesvaluga. Vähem levinud olid sakroiliakaal piirkonna valu ning stressmurrud.

– Lisaks diagnoositi ka rindkere-nimme piirkonna valusid, mittespetsiifilist köha, nahahaiguseid ning koolikuid.

Nagy et al (2017) Veterinary problems of endurance horses in England and Wales.
Pilt: thehorse com

kestvusratsutamine

08 Apr

Kestvusratsutamine ja taastumine

Prantsuse teadlased on leidnud, et kesvusratsutamises on võimalik aretada hea taastumisega hobuseid, kuna koormusest taastumine on geneetiliselt päritav.
Kuid sellise spetsiifiise aretuse jaoks tuleb hobuste südame taastumise ajad registreerida igal võistlusel.
Oma uuringus võrdlesid Barrey ja Youmes 4421 rännakuhobuse andmeid: taastumise pulss, keskmine südame taastumise aeg, totaalne südame taastumise aeg ja keskmine kiirus.
Leiti suur päritavus kahes näitajas: keskmine südame taastumise aeg ja totaalne südame taastumise aeg. Taastumise pulsi ja päritavuse vahel oli vähe seoseid.
Kestvusratsutamises kasutatavate araabia täisvereliste hobuste südame taastumise aeg on 45% geneetiliselt vanematelt päritav.

Thehorse.com