15 Mar

Ratsaniku kehakaal

Sue Dysoni ja kolleegide poolt läbi viidud pilootuuringus selgus, et raske ratsanik võib tekitada hobuse ajutist longet. See ei tähenda, et suurema kehakaaluga ratsanikud ei võiks enam ratsutada, vaid peaksid leidma kehakaalule ja pikkusele sobiva hobuse ning väga hästi sobiva varustuse.
– Raskete ja väga raskete ratsanike poolt sõidetavatel hobustel märgati oluliselt rohkem valu ja ebamugavusilminguid kui kergemate ratsanike puhul.
– Pikem ratsanik istus pigem sadula tagaosas, mis ei võimalda ratsankul taskaalus püsida.

Pikemalt: https://thehorse.com/155768/pilot-study-addresses-effects-of-rider-weight-on-equine-performance/

25 Aug

Hobuste seljavalust

Tegu võib olla muna või kana stsenaariumiga: kas seljavalu on tingitud mujal kehas olevast probleemist või on see tõesti haiguse põhjuseks.

Millele mõelda?
– Hobuse kehaehituse sobivus spordialaga
– Kabjad: väär kabjahooldus tekitab trigerpunkte, eriti kompkapjade, pika varbaosa, madala kannaosa ning varba telje murdumisel tahapoole.
– Ratsaniku rüht ja asend sadulas.
– Treeningmetoodika
– Varustuse sobivus, sadul!
– Lihase/kõõluse rebendid või jäikus
– Artriit
– Äge trauma kukkumisest
– Kissing spine

Allikas: thehorse com

12 Jan

Ratsaniku mõju hobuse kaelale ja peale

Claytoni sõnul on hea koolisõitu harrastava ratsaniku regulaarne “kontakt” ca 500 grammi ning see neljakordistub igal traavisammul hobuse pea noogutusega.

Kui aga surve suureneb, muutub see juba probleemiks. Ratsanik võib ratsmete sikutamisega tekitada hobusele valu või isegi vigastuse. Seda siis peamiselt ebastabiilsete ratsanike puhul, kes kasutavad ratsmeid tasakaalu hoidmiseks või ka need ratsanikud, kes üritavad hobust jõuliselt “kontrolli all hoida” Surve võib olla võrdselt kahjulik ka ‘bitless’ valjaste puhul, kuna suu pk elastsed koed taluvad survet paremini kui kukla ja nina piirkonna luulised struktuurid. Kangsuulised võivad samuti avalda olulist survet kuklale ja põskedele.

10 Jan

Kuidas mõjutab hobust ratsanik?

Istudes avaldab ratsanik mõju hobuse turja ja rindkere piirkonna lihastele. Vaatamata sellele, et hobuse selg pole mõeldud raskust kandma, on ta võimeline seda ülesannet täitma.

Jõud, millega ratsanik mõjutab hobuse selga, sõltub sellest, kuidas ratsutada ning mis allüüriga tegu. Nt traavil kahekordne ratsaniku kaal, kanteri korral on surve hobuse seljale 2.5-3x suurem ratsaniku kehakaalust.

Algajad ratsutajad on üldiselt vähem hobusega sünkroniseeritud ning potsatavad enam sadulasse. Hobused püüavad selle ootamatu algaja ratsaniku keharaskuse muutusega toime tulla.

Ratsaniku tasemest sõltumata aitavad hästi istuvad sadulad hajutada survet hobuse seljale ühtlasemalt. Claytoni sõnul võib sadulata ratsutamine näida “loomulikumana”, kuid kui sa pole kerge ja osav oma tasakaalu võrdsemalt jaotama, on su hobusel parem siiski hästi istuva sadulaga treeningutel käia.

Ratsaniku keharaskus põhjustab selja nõgusamaks muutumise, mis võib tekitada hobusele ebamugavust ja halvemal juhul trauma. Ratsaniku raskusega liiguvad seljalülide ogajätked teineteisele lähemale, pitsumise korral (“kissing spine”) puutuvad kõrvuti olevad ogajätked üksteise vastu, tekitades artriiti ja vahel ka kokku sulandumist (kasvamist). Selja nõgusamaks muutumise riski saab vähendada pehme ja tasakaalus istmikuga, istudes pigem sadula eesosa lähedal.

Probleemiks on ka muidugi ratsaniku suur kehakaal. Jaapanis leiti, et kui ratsaniku kaal on maksimaalselt 29% hobuse (Jaapani kohalikud hobusetõud on ponimõõdus) kehakaalust ei põhjusta see hobuse liikumises asümmeetriat. Matsuuro jt arvasid, et suuremad hobused on suutelised ka rohkem raskust kandma, kuid seda oleks vajalik eraldi uurida.

Hilary M. Clayton, BVMS, PhD, Dipl. ACVSMR, MRCVS, emeriitprofessor Michigani osariigi ülikoolis

21 Mar

Ratsutaja asümmeetria

Ratsutaja asümmeetria on üks suur hobuse seljaprobleemide põhjustajaid. Rühihäired on tänapäeval sagedane probleem, olgu siis selleks skolioos, jalgade pikkuse lahknevus, passiivne rüht või lihaspinged.

Seega tuleb tuleb ratsanikel ka enda kehatüve lihaste eest hoolt kanda, et ratsanik suudaks sadulas pehmelt ja otse istuda. Ärme unusta, et liikumisel muutub ratsaniku ja varustuse mass veel suuremaks koormaks hobuse seljale. Traavi ajal kahekordistub ratsaniku ja varustuse raskus hobuse seljale, kanteri ajal on survejõud hobuse seljale lausa kolmekordistunud. Seega, ratsaniku raskus on oluline!

Lisaks kõhu-ja seljalihastele tuleks ratsanikul kindlasti tegeleda ka puusa piirkonna lihastega. Tähelepanu peaks pöörama tuharalihastele (tugevdama), reie tagumistele lihastele (tugevdama) ja reie lähendajatele (elastust suurendama).

Ja ei maksa unustada ka ülaselja tugevdamist, sest kumerselgsus ja õlad ees asend ei tulene vaid lihaspingetest ja lihasnõrkusest, vaid on ka tingitud harjumusest kumera seljaga istuda.

Seega, oma hobuse seljaprobleemidest hoidumiseks, tuleb Sul enda rühi eest hoolt kanda!