Kolmas postitus endiste galopihobuste ümberõpetamisest.
Esimene asi, mida galopihobuse ratsahobuseks ümberõpetamisel jälgida, on mugavus. Tuleb teha kontrolle ja muudatusi: uus varusutus, kabjahooldus, füsioteraapia ja mõnedel juhtudel ka maohaavandite kontroll.
– Treeningutel tuleb uusi asju õpetada aeglaselt. Kuna galopihobused on harjunud treenima sirgetel, siis nende küljesuunaline keha painutus on piiratum. Treeningus on olulised üleminekud, suunamuutused, kaheksad, jalavahetused, tempomuutused (koondatud, keskmine, pikendatud). Kuna endised galopihobused on harjunud sirgetel liikuma, ei anna väljaspool platsi samm-traav-galopp neile midagi uut juurde. Nurkade kasutamine ja painutused aitavad hobusel oma keharaskuskeset paika saada. Kasuks tuleb ka kavalettidega töö. Alustades maalattidest, tõstes neid kõrgemaks, kui hobune on nende ületamisel kindel ning kasutades erinevaid allüüre kavalettide ületamiseks.
– Oluline on nendel hobustel õppida lõdvestuma. Paljud galophobused võivad seostada varustust võistlusmomendiga ning nad ei oska sadulaga lõdvestuda ja venitada. Levi Hunt soovitab endiseid galopihobuseid ratsahobuse tööd tegema õpetada nagu noori hobuseid. Ning kindlasti tuleb hobusele anda aega uutmoodi koormusest taastumisest. Eks on ju inimesed ise ka kogenud peale uut trenni, et lihased võivad mitmeid päevi valutada. Seega anda puhkepäevi, et lihased saaks kohaneda uue koormusega. Parem on treenida lühiajaliselt ja sagedamini kui pikki treeningtunde ette võtta. Sest kange hobune ei suuda endast parimat anda ja võivad esile kerkida käitumisprobleemid.
Allikas: AT Magazine autumn 2016