Testimised dünamomeetrilise hobuserauaga
Mõne aasta eest arendasid Prantsuse teadlased välja dünamomeetrilise hobuseraua – survetundliku raua, et teada saada, kuidas pinnas mõjutab hobuse tervist. Raud annab infot maksimaalsetest jõududest ja koormustest toefaasis.
Crevier-Denoix ja tema meeskond tõestasid, et kõvemad rajad on seotud suurema vigastuse esinemisega kui pehmed. 12 traavli trenne jälgiti nelja kuu vältel. Pooled hobused treenisid kõval liivasel rajal, teised aga pehmel. Kõval rajal jooksnud hobustest esines 50% hobustest kesmine või raske pindmise varbapainutaja tendinopaatia mõlemas esijalas. Tagumised sõrgatsid olid samuti enam mõjutatud.
Meeskond võrdles ka takistussõidu hobuseid liiva-kiud pinnasel, pealmise kihi paksustega 7, 13 ja 20 cm. Leiti, et löögi amortiseermine ja vertikaalne raskuse kandmine jalale olid oluliselt suuremad 7cm pinnase korral. Crevier-Denoix sõnul pole hea kulusid kokku hoida, kuna tulemuseks on rohkem vigastusi kui 13cm paksuse pinnase korral.
Juhtiv ja järgev jalg saavad pinnaselt erinevalt mõjutatud. Juhtiv jalg maandub hüppel alles teisena, järgnev jalg saab seega esmase ning suurema koormuse. Kuid see ei tähenda, et järgneva jala vigastuse arv oleks suurem. Juhtiva jala raskuse absorbeerimise faas on väga pikk, sõrgatsi asend on madal ja palmaarsed kõõlused neelavad põhilise koormuse. Raskuse kandmise faasis on kõõlused kauem pinge all ning seega tendinopaatia või sõrgatsi patoloogiaga hobune tunneb rohkem valu, kui probleemne jalg on juhtiv.
Allikas: thehorse com
Pilt: Dr. Nathalie Crevier-Denoix