– Kerge töökoormus (vabaaja ratsutamine, treeningutega alustamine) 1-3 h nädalas, milest 40% sammu, 50% traavi ja 10% kanterit; – Keskmine koormus (ratsakool, vabaaja ratsutamine, polo ja kerge rantšo töö). 3-5
Rhodini ja kolleegide läbiviidud uuringus selgus, et 72,5% treeningus olevatest hobustest, keda omanikud pidasid lonkevabaks, esines sirgjoonelisel traavil oluline pea ja vaagna vertikaalse liikumise asümmeetria. Kahjuks pole teada, kui suur
Spetsiaalne kummilindi süsteem, mis kinnitati sadulateki külge, aitas tugevdada hobuste kehatüve lihaskonda. Kummilintide asetusega ümber kõhu ja reite stimuleeritakse ja tugevdatakse neid lihaseid, mida igapäevane treening tavaliselt ei mõjuta. 4-nädalases
See pole üllatus, et erineva kabja nurga korral on jalgadele mõjuvad jõud erinevad. Varasemalt on uuringutega kindlaks tehtud, et asümmeetriliste jalgadega sporthobused lõpetavad võistluskarjääri varem. Hobbs, Back jt uurisid ratsahobuste
Kolmas postitus endiste galopihobuste ümberõpetamisest. Esimene asi, mida galopihobuse ratsahobuseks ümberõpetamisel jälgida, on mugavus. Tuleb teha kontrolle ja muudatusi: uus varusutus, kabjahooldus, füsioteraapia ja mõnedel juhtudel ka maohaavandite kontroll. –
Jätk eelnevale täisverelise hobuse postitusele. Galopivõidusõidul peavad hobuse tagajalad viima hobust edasi ja alla esijalgade suunas, võimaldades suurimat sammupikkust ning samas mitte kaotada aega õhus. Koolisõidus peavad tagajalad kandma tõukejõu
Lugesin Animal Therapy Magazine sügisnumbrist üht huvitavat artiklit täisvereliste galopihobuste ratsahobuseks õpetamisest. Siin esimene väike kokkuvõte galopi-ja ratsahobuse erinevusest: Täisverelise galopihobuse ehitus on “allamäge” (downhill) ehk galopil on nende laudjas
