29 Jan

Kas mu hobuse sadulavöö on tihkelt kinnitatud?

Tihkelt kinnitatud sadulavöö pole mitte ainult ebamugav su hobuse jaoks, vaid limiteerib ka hobuse sooritust. Mõnedel hobustel võib liiga tihkelt kinnitatud sadulavöö tõmmata ka sadulat ette.
• Suurim sadulavöö surve hobuse rindkerele on galopi ajal. Kui puhkeasendis kinnitada sadulavöö 22 naela (ca 10kg) suuruse pingega, suureneb see galopil sissehingamisel 48 naelani (ca 22kg).
• Kui hobune seisab rahulikult, peaks sadulavöö liibuma hobuse vastu, kuid sadulavöö vahele peab mahtuma vabalt kolm sõrme.
• Hobuse selja kuju, sadula disain, tasakaalus ratsanik mõjutavad sadula ja sadulavöö õiget asendit. Samuti mõjutab ka sadulavöö kuju selle sobivust. Suurim sadulavöö surve hobuse rindkerele on hobuse küünarliigeste taga. Vältida tuleks sadulavööd, mis istub tihkelt küünarliigeste taga ning eelistada küünarliigestest eemale kaarduvat vööd.
• Kui saduldad hobust, kinnita sadulavöö algul lõdvalt ning pingulda sadulavöö enne sadulasse tõusmist. Peale mõneminutilist sadulas istumist on võimalik sadulavööd veidi veel pingutada.

HILARY CLAYTON, BVMS, PhD, DACVSMR, MRCVS

Originaalartikkel SIIN

23 Jan

Hobuste sportlaskarjäär

Hobuste sportlaskarjäär on suhteliselt lühike, peamiseks põhjuseks on lihasskeleti vigastused.

• Rootsis tehtud uuring kohaselt on soojavereliste ratsahobuste keskmine eluiga ruunadel ja täkkudel 14.7 ± 0.5 aastat ning märadel 22.2 ± 1.2 aastat. Nende andmete kohaselt on see oluliselt väiksem kui tavapäarne eeldatav eluiga, mis on 30-40a.
• Peamine põhjus, miks ratsaspordis hobune välja praagitakse, on lihasskeleti vigastused, neile järgnevad hingamisteede ja seedeelundkonna häired. Võidusõiduhobuste treeningutest kõrvalejäämisest 56–79% on tingitud lihasskeleti vigastustest ning trauma tõttu spordist loobumise protsent 25. Koolisõidus, takistussõidus ja kolmevõistluses moodustavad lihasskeletivigastused kolmandiku spordist kõrvale jäämise põhjustest.
• Koolisõiduhobuste uuringus esines 33% mingit laadi longe, mis põhjustas 3-kuulise treeningpausi ning 5-kuulise võistluspausi. Suurim longete esinemine oli Grand Prix ja keskmise taseme koolisõiduhobuste seas. Koolisõidhobustel on kõrge risk luudevahesideme vigastusteks. Seljaprobleemide esinemine on samuti kõrge: kahe aasta jooksul on esinenud 40% koolisõiduhobustest seljaprobleeme.
• Takistussõiduhobuste peamised vigastused on jala distaalsel ning seotud põrutusvigastuste ja ealiste muutustega kõõlustes. Kolmevõistlushobustel risk ülekoormusvigastustele nagu pindmise painutajakõõluse põletik.

Allikas: Rogers, C.W., Bolwell, C.F., Gee, E.K. (2012) “Proactive Management of the Equine Athlete”

16 Jan

Kuidas akuutne valu muutub krooniliseks ning kuidas see sinu hobust mõjutab?

Akuutne valu on piiratud kestusega järsult algav valu, mille põhjuseks on tavaliselt vigastus. Haavad, muljumised, lihasvenitused, -rebestused ja väänded on näited akuutsest vigastusest ning valust.
Krooniline valu või ülekoormusvigastus on valu, mille põhjuseks pole hiljutine trauma. Krooniline lihasvalu on tihti varasemalt lahendamata jäänud trauma või haiguse tulemus, olgu see siis nädalaid, kuid või aastaid tagasi saadud.

12417907_523579121143033_2901085192196900913_nKui juhtub trauma, reageerib keha sellele kohe, stabiliseerides ja kaitstes vigastatud kohta. Vältimaks piirkonna edasist kahjustamist, pingestuvad lihased ja teised pehmed koed vigastust ümbritsevas piirkonnas. Paranemise kestel jäävad need lihased aga tihti lühikeseks ja jäigaks, see tekitab lihasdüsbalansi, mis omakorda põhjustab liikuvuse probleeme, valu ja longet.
Kui lihas jääb lühikeseks, siis tema vastaslihas on pidevalt ülevenitatud asendis. Enamasti tekitavadki need pikenenud lihased rohkem lihashellust või põhjustavad lonke. Hobune, kes on saanud vigastuse vasaku esijala piirkonda, hakkab „äkitselt“ nädalate või kuude pärast lonkama paremat tagumist jalga. See tuleneb lihaste kompenseerimisest, kus tagumise jala lihased kompenseerivad esijala lihaste tööd.

Kui ravis keskendutakse vaid tagumise jala sümptomitele, naaseb valu ja lihashellus või halvemal juhul muutub veel suuremaks. Täielikuks paranemiseks on vaja ravida esijala lühenenud lihaseid. Sümptomite ravi valuvaigistite või lihaslõõgastitega ei taasta lihaste tasakaalu, selleks on vaja pikendada lühenenud lihaseid ning tugevdada ülevenitatud lihaseid.

Allikas: “Understanding How An Acute Injury Becomes Chronic Pain And How It Affects Your Horse” horsecurator.com

13 Jan

5 lihtsat harjutust koera kehatüve tugevdamiseks

1. Seismine
Julgusta koera seisma neli jalga ruudukujuliselt keha all. 60-70% koera keharaskusest on toetatud esikäppadele, 30-40% tagumistele. Alusta põrandal, hiljem võid proovida tasakaalupadjal seismist. Lase koeral seista 10sek.

2. Seismine pea tõstmise ja langetamisega
Kui koer vaatab seistes ülespoole, nihkub keharaskus enam tagumistele jalgadele, kui aga allapoole, tugevdab ta esimesi jalgu ja nende asenditunnetust. Harjutust saab raskemaks teha kordustega või taas tasakaalupatja kasutades.

3. Istuma-püsti
Julgusta koera istuma jalad otse, jälgi, et koer ei sätiks ühte tagumist jalga kehast eemale ega viiks keharaskust rohkem ühele jalale. Korda 5-10 korda. Võid teha ka tasakaalupadjal.

4. Tagurdamine
Iga koer peaks olema suuteline astuma tagasi. See harjutus parandab tasakaalu, tagumiste jalgade ja kogu keha asenditunnetust. Alustamiseks vali lage ja mittelibisev pind. Jälgi, et koer liiguks otse, ega vänderdaks küljelt küljele. Alusta mõnest sammust, pikenda distantsi.

5. Küljele astumine
Küljele/külg ees astumine tugevdab reite sise-ja väliskülje lihaseid. Samuti treenib see keha tasakaalu, asenditunnetust ja koordinatsiooni. Pane koer enda ette küljega seisma, julgusta teda enda eest ära astuma, hakates ise tema poole astuma. Alusta 3-4 sammust, korda mõlema poolega.

11 Jan

Valu äratundmine stoilise hobuse korral

•  Hobuse silmad on tema emotsioonide peegel. Kui hobune kogeb kannatust või valu laienevad või kitsenevad tema pupillid. Valu korral võivad silmalaud sulguda, orbitaalpiirkonna luud muutuvad esileküündivamaks. Kui hobune kogeb stressi või kartust muutub tema silm kolmnurkseks ning silmade kohale tekivad kortsud.
•  Valu kogemisel võivad hobused hoida lõuga pinges, suruda hambaid kokku või neid kiristada. Suu kohal olev pinge tõmbab ülahuule tagasi, hobuse sõõrmed muutuvad jäigaks ja laienevad. Hobune võib oma kõrvu hoida jäigalt külgedele või taha.
•  Rüht. Mõned hobused reageerivad ärritavatele või eemaletõukavatele stiimulitele õpitud kaitsekäitumisega (vältimine, põgenemine või agressioon), kuid tagasitõmbunud kehahoiak viitab valule. Tagasitõmbunud hobusel on madal peahoid, kael horisontaalne maapinnaga. Tema kehahoidu iseloomustab jäikus, fikseeritud pilk, peahoid ja kõrvade asetus.
•  Muutused aktiivsuses. Väljendusrikkad hobused võivad valu kogemisel muutuda rahutuks, ärritatuks, ärevaks või agressiivseks, kuid stoilised ja kroonilist valu põdevad hobused on vähem aktiivsed ja enam isoleeritud. Nad ei reageeri ümbritsevale, neil tekib su langus ning muutused unemustrites, eriti kui pikali heitmine on raskendatud või võimatu valu tõttu.

02 Jan

Väike kokkuvõte kordepäitsete testimisest

Üks väike kokkuvõte kordepäitsete testimisest, mis tehtud Saksamaal Dr. Parvis Falaturi , Roland Kleinschroth ja kordetamisspetsialist Babette Tescheni poolt.
• Efektiivseks kordetööks on sobivaimaks hästi polsterdatud kordepäitsed (viini või saksa kordepäitsed).
• Maksimaalne surve cm² kohta oli kõige väiksem viini kordepäitsetel, järgnesid saksa ning polsterdamata nahk-, serreta ja caveçon päitsed.
• Kõige ühtlasemalt andsid hobuse ninale survet viini päitsed, kõige teravamat paikset survet survet aga serretad.
• Teravamini mõjuvate polsterdamata päitsetega saaks hobuseid kergemini kontrolli all hoida, aga oodatavat treeningu efekti on raske realiseerida (kogenematud hobused muutuvad närviliseks, kallutavad ja kõiguvad ringil, tirivad korderingist välja).

1915621_518587204975558_4262928262008668200_n

Allikas: “Wie viel Kraft wirkt an der Longe auf die Nase?” 2010 cavallo.de
Foto: Rädlein