31 Oct

Eakate hobuste liikumine

Nii nagu vanemad inimesed peavad olema füüsiliselt aktiivsed, on oluline tagada ka eakate hobuste piisav liikumine.

Eaka hobuse liikumise kasulikkusest:
– Liikumine hoiab hobuse lihasskeleti tervist. Liikumatus nõrgestab luid, lihaseid, kõõluseid ja sidemeid. Regulaarne, madala koormusega liikumine hoiab liigesed tervemad ja vähendab kangusest tulenevat longet.
– Liikumine aitab hoida tervislikku kehakaalu. Pensionile jäämine ja kehakaalu tõus käivad tihti käsikäes. Ülekaaluline hobune pole terve hobune, vanemas eas võib ülekaal tekitata ainevahetushäireid.
– Vanematel hobustel on suurenenud risk seedeelundkonna probleemideks, k.a koolikud, kuna peristaltika aeglustub. Liikumine soodustab peristaltikat.

Foto: google.ee

vanahobu

30 Oct

Sportkoerte soojendus

Professor Noel Fitzpatricku soovitus sportkoerte soojenduseks:
1. Rihmas sammus 2-3min liikumist
2. Mõõdukas tempos rihmas traav 3-5min
3. Mänguasja sikutamine, tagurdamine, “viska viis” käpa tõste 1-2min
4. Aktiivsed lülisamba venitused: selja sirutus, selja painutus, külje suunas painutused. Kõik suunad korra läbi teha.
5. Hoia koer soojas (hoia koer liikumas või kasuta tekki), soojenduse lõpuks peaks koer kergelt lõõtsutama.

AT Magazine

sportkoer

Save

Save

28 Oct

Liigespõletik hobustel

Liigespõletik (sünoviit) on üks peamisi hobuste lonke põhjuseid, mis võib hiljem viia osteoartriidi tekkeni. Hobustel kasutatakse palju toidulisandeid sünoviidi ja osteoartriidi leevendamiseks. Kuid nende tegelik mõju on küsitav ning teaduslikke uuringuid nende mõjude kohta napib.

Belgias Genti Ülikoolis uuriti kahte toidulisandit: Cavalor ArtiTec Liquid ja Hydro-P. Oldi meeldivalt üllatunud, et need toidulisandid vähendasid märkimisväärselt põletikku ja võivad seega olla kasulikud osteoartriidi tekke vältimiseks. Nende samade toidulisandite preventatiivne manustamine võib vähendada liigespõletikku ja kõhre kulumist.

van de Water, E et al (2016) The preventive effects of two nutraceuticals on experimentally induced acute synovitis.

sahhara

25 Oct

Takistussõidu hobuste taastumine

Piccione ja tema kolleegid Messina ülikoolist uurisid 12 takistussõidu hobuse lihaste ensüüme. Vereproovid võeti kahel järjestikusel nädalavahetusel enne esimest ja peale viimast võistlust. Vaadati seerumi kreatiinkinaasi, aspartaadi aminotransferaasi, laktaadi dehüdrogenaasi, uurea ja kreatiniini kontsentratsioone. Leiti, et 5-päevane puhkeperiood on ebapiisav lihase täielikuks taastumiseks.

– 5-päevase puhkeperioodile järgnev võistlus võib tõsta lihaskahjustuse suurust. Lisakahjustuste vältimiseks oleks soovitav pikem puhkeperiood.
– Kuigi tavatreening võib kesta kauem kui võistlus, on treening väiksema intensiivsega füüsiline pingutus. Sellest tulenevalt on takistussõidu võistlusel lihastele suurem pinge.
– Ensüümide asümmeetriline aktiivsus viib happe-aluse tasakaaluhäireteni, mis omakorda võib tekitada lihasväsimust ja -valu. See võib mõjutada hobuse korrektset rühti ja liikumist. Vale rüht ja liikumine soodustab omakorda aga vigastuste teket.

Kel soovi rohkemat lugeda, siis täismahus artikkel:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4823284/

takistus

22 Oct

Kutsikate treeningkoormusest

Veel mõningaid mõtteid kutsikate õigest treeningkoormusest:

– Nagu ühes varasemas postituses mainisin, on halvim luu- ja pehmekoele korduv harjutus: pikad matkad ja jalutuskäigud võta kavasse pigem 1,5a koeraga.
– Mäng on kutsika (kuni 18 kuud) jaoks parim liikumine (vabalt mängimine, ümbruse avastamine). Kui koer näitab välja väsimusemärke, istub maha, keeldub edasi liikumast, lase tal puhata.
– Koduaias koeraga niisama olemine, tegelemine on hea. Kui pole oma aeda sobivad väga hästi lühikesed jalutuskäigud. Lase kutsikal nuuskida, avastada ümbrust tema enda tempos, mitte ära vea teda järgi.
– Kui sa tahad oma kutsikat pikemale teekonnale kaasa võtta, arvesta, et pead teda sülle võtma või kärusse panema nagu väikse lapse puhul.
– Sobiv mängukaaslane on sama suur. Ära lase suurt tõugu kutsikal, kes tahab mängus esikäppi kasutada, väiksema koeraga mängida, kuna võib kogemata vigastada väiksemat sõpra.
– Kindlasti jälgi koeri mängimas, ole valmis viskama maiust, kui mäng läheb liialt füüsiliseks.
– Mänguks sobivad pallid ja mööda maad, madalal lohistatavad mänguasjad. Kindlasti ära tõsta mänguasja väga kõrgele ega “tiri-tõmba” mängus rapsi üles-alla suunas (traumaoht pea-kaela pk).
– Ära lase kutsikal voodilt, diivanilt alla hüpata! Seega hoia kutsikas mööblist eemal. Oleks mõistlik ka libedad põrandad (eriti mööbliesised pinnad) katta vaipade, vms mittelibiseva materjaliga.
– Agility treeningus võib 6-kuune koer hüpata vaid randmekõrguseid takistusi, enne 18 kuud pole soovitav üle küünarliigese kõrguse hüppeid sooritada.
– Ettevaatust treppidel, kuna koormus liigestele suureneb. Pigem kasuta rampe või kanna oma kutsikas trepist üles-alla. On leitud, et puusaliigeste düsplaasia eelsoodumusega tõugudel suurendas varajane trepist liikumine (kuni kolmanda elukuuni igapäevaselt) düsplaasia astet. (Kuid valituks olid ka osutunud suure düsplaasia esinemisega tõug, nt newfoundland). Paar madalamat astet ei põhjusta kutsikale kindlasti kohe düsplaasiat, vaid aitavad asenditunnetust ja koordinatsiooni parandada.

15 Oct

Kutsikate liikumisest

Kutsikad pole miniatuursed koerad, seega ei kehti neile ka täiskasvanud koera 30 min – 2h jalutuskäigud. Kas sa võtaksid koolieelikust lapse endaga koos 5 km ringi sörkima või 12 km jalutuskäigule rappa? Ilmselt hakkas laps peale mõningast kõndimist kurtma, et ei jõua kõndida ja tahaks hoopis sülle? Sama tahaks ka noor koer, kellelt omanik korraga liiga palju nõuab.

– Lihtne reegel, mida kutsikat jalutades meeles pidada: iga elukuu kohta 5 minutit jalutamist. Seega 3-kuune kutsikas vajab vaid 15 min jalutamist, 6-kuune 30 min. See võib omanikule muidugi šokeerivalt vähe tunduda, kuid kutsikad vajavad oluliselt vähem liikumist kui täiskasvanud koerad ning nad vajavad puhkust kasvamiseks, (kutsikas magab 18-20 tundi ööpäevas).
– Mida suurem kutsikas, seda suurem koormus kasvavatele liigestele ning ületreeningu tulemusena võivad tekkida tõsised terviseprobleemid. Ülekoormus mõjutab pikkades luudes paiknevaid kasvuplaate, mille sulgumine toimub ca 18. elukuuks. Kasvuplaadi vigastuse korral võib tekkida luu deformatsioon või luu võib jääda lühikeseks (lakkab kasvamast), mis omakorda viib liigestelje muutumiseni, tekitades vanemas eas suuremat vigastusriski antud liigese piirkonnas. Kutsikatel võivad tekkida ka pikkade luude spiraalmurrud nagu väikelastelgi. Lisaks pole kutsikate kardiovaskulaarsüsteem välja arenenud pikema jalutuskäigu läbimiseks.
– Kindlasti tuleb arvestada ka kutsika suurust ja tõugu. Kui koera kehakaal täiskasvanuks saanuna on kuni 11 kg, võib anda suuremat liikumisaktiivsust peale 9. elukuud, kui kehakaal jääb 11-45 kg vahele võiks täiskoormuse andmisega oodata kuni 14. elukuuni. Kui koer kaalub aga üle 45 kg, oleks mõistlik oodata kuni 1,5 aastaseks saamiseni. Näiteks whippetid vajavad kindlasti rohkem liikumist kui basset hound. Lühema koonuga koertel on eelsoodumus õhupuuduse tekkeks ning eelistatum oleks teha lühemaajalisi jalutuskäike ning sagedamini.

Palun, hoolige oma väikeste pereliikmete eest, sest laps on laps!

nessapussa

14 Oct

Hobuste terviseuuringu tulemused

Selle aasta Briti rahvusliku hobuste tervise uuringu (British National Equine Health Survey) kohaselt leiti, et 38% hobustest kannatas terviseprobleemide käes, millest kolmandik (32.9%) oli seotud lonkega. Andmed esitati 16 751 hobuse/poni kohta, kellest 62% olid terved ning 38% esines vähemalt üks terviseprobleem.

Suurem osa (47.4%) longetest oli põhjustatud sõrgatsist ülevalpool olevatest struktuuridest, 31.9% jala alumistest struktuuridest ja 20.7% laminiidist. 41.2% longetest oli tingitud degeneratiivsetest liigeshaigustest ning enim esines seda kannaliigeses.

Kuus uuringus äramärgitud seisundit:
– Longe (ka laminiit) 32.9%;
– Nahahaigused (prei, välised parasiidid, nahakasvajad, haavad) 25.5%;
– Laminiit 6.8%;
– Ajuripatsi keskosa düsfunktsioon (PPID, Cushingi sündroom) 6.6%;
– Korduv hingamisteede obstruktsioon (nt astma)—5.6%; and
– Selja probleemid 5.5%.

2016 NEHS tulemused leiate aadressilt:
www.bluecross.org.uk/nehs2016results

hobused

08 Oct

Kordetamisest

Kas kordetamine on ainult särtsu täis hobuse auru välja laskmiseks? Või kui ise ei viitsi sõita, aga peaks hobust veidi liigutama? Või kui groomil kästakse hobune “ära väsitada”?

Lugesin just üht postitust sel teemal ja siinkohal mõned mõtted.

– Hobuse jaoks pole väikese diameetriga ringil jooksmine normaalne liikumisviis, ebatasane pind tekitab erinevat pinget kõõlustele, sidemetele, mis võib tekitada kontrollimatul jooksmisel hobusele vigastusi. Kordel liikumisel langeb suurem pinge välimistele jalgadele (erinevad pinged jalgade sise- ja väliskülje struktuuridele, väändejõud, tsentrifugaaljõud). Ja hobuse jaoks pole see just kõige huvitavam treeninglahendus ringiratast joosta.

– Kordetamine on hea õpetamaks hobusele üleminekuid ja enda tasakaalu leidmist erinevatel allüüridel. Kordel võib õpetada noori hobuseid kavalette või tõkkeid ületama või nt koolisõiduelemente nagu piaffe jm. Samuti on kordetamisel oluline koht hobuse taastusravis, kui on vaja kontrollitud harjutusi teha (nt kissing spine, lihasspasmide ja muude seljaprobleemide korral, kus oleks vaja treenida ilma ratsanikuta).

– Oluline, et kordetamise pinnas oleks naturaalne, vältima peaks sünteetilist aluspinda. Turvaline oleks alustada kinnises korderingis, mille diameeter oleks vähemalt 15m. Kestus mitte rohkem kui 20-30min, enne ratsutamist 10min. Allüüre tuleks vahetada sagedasti, et hobune keskenduks sulle ega jookseks tuimalt. Suunda tuleks vähemalt korra vahetada, üle 10min kordetamisel, vaheta kindlasti rohkem. (Siinkohal väike märge, et kui veterinaar või füsioterapeut on käskinud teie hobuse puhul vaid ühes suunas kordel liigutada, siis toimida vastavalt).

Nii, et kordetamine ei võrdu fraasiga: “kappa nüüd mu hobune” 🙂

Pilt: thehorse com

kordetamine