28 Nov

Koerte puusaliigese osteoartriidi ravi

Koerte puusaliigese osteoartriidi raviks kasutatavad NSAIDid (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) on abiks koerte terveiseseisundi parandamisel. 2015. aastal Tais läbi viidud uuringus võrreldi firocoxibi ja carprofeni mõju koerte puusaliigese osteoartriidi ravis.
– Võrreldi 16 suurt tõugu koera verenäite, ortopeedlisi ja radioloogilisi uuringuid, lonkeastet ja valu, pasiivset puusaliigese liikuvusulatust, uriini ja väljaheite uuringuid. Lisaks pidid omanikud hindama koera püsti tõusmist ja pikali heitmist, kõndimist, jooksmist, üles ja alla hüppamist, treppidel liikumist, mängu ja seisundi paramisastet. Manustamine: esimesed kaks nädalat igapäevaselt, 3-8. nädal ülepäeviti ning 9-16. nädal üle kahe päeva.
– Passiivne painutusulatus puusaliigeses firocoxib grupis suurenes 2., 4. ja 16. nädalal pärast ravi. Carprofen grupis saadi puusaliigese passiivse sirutusulatuse suurenemine 2., 8. ja 12. nädalal.
– Statistiliselt olulist valu ja lonke vähenemist ei täheldatud, kuid saadi koerte hindamisel paremad tulemused 2, 4, 8 ja 16 nädalat peale ravi.
– Kahe nädalaga oli märgatav haige jäseme suurem kasutamine.

Tangmahakul, N., Soontornvipart, K, Nganvongpanit,K. (2015) Comparison of the Efficacy of Firocoxib and Carprofen in Clinical Use for Canine Coxofemoral Osteoarthritis.
Vasakul pildil normaalsed puusaliigesed, paremal osteoartriit (google.ee)

puusaliiges

26 Nov

Reie nelipealihas on ristatisideme agonist

Varasematest uuringutest on teada, et reie tagumised lihased (peamiselt poolkõõluslihas) töötavad eesmise ristatisideme agonistina. Osade autorite arvates on reie nelipealihas eesmise ristatisideme antagonist.
Ramirez jt tekitasid kunstlikult (hüdraulika testimise masinaga) reie nelipealihase eelaktivatsiooni 50% keharaskusega, saamaks teada, kas see vähendab sääreluu nihet kraniaalsele. Uuringus kasutati 14 tagumist jäset, millelt eemaldati pehmed koed v.a põlve- ja kannaliigeskapsel ning külgmised sidemed.
Leiti, et reie nelipealihas on suuteline kompenseerima osaliselt eesmise ristatisideme ülesandeid, olles sideme agonist. Sellest tulenevalt on reie nelipealihasele suunatud treeningust kasu:
1. Mitte opereeritud koertel. Väikeste tõugude puhul on saadud häid tulemusi ka konservatiivse eesmise ristatisideme raviga, sama ka suurematel koertel.
2. Taastusravis pärast eesmise ristatisideme lõikust. Vaatamata operatsioonile on leitud ka põlve kraniokaudaalset ebastabiilsust. Seega tuleks rõhku panna ka reie nelipealihase funktsiooni edendavale füsioteraapiale.

Ramirez et al (2014) Preactivation of the quadriceps muscle could limit cranial tibial translation in a cranial cruciate ligament deficient canine stifle.
Pilt: Evans & de Lahunta (2012) Miller’s Anatomy of the Dog 4th edition

lihas

Save

23 Nov

Roidemurrud hobustel

Kui hobune lonkab, ei mõtle me esimesena murtud roidele. Claire Wylie (Rossdales Equine Hospital) arvab, et roidemurrud on aladiagnoositud lonke põhjus galopihobustel. Oma uuringu tulemused avalikustas ta British Equine Veterinary Association Congress’il.
Ta uuris 11 aasta juhtumianalüüse, leides 50 roidemurru diagnoosi, millest 40 andsid kliinilisi leide. Hobused olid vanuses 2-17a, täisverelised või täisverelise ristandid (60%), ruunad ja täkud (75%) ja galopihobused (42%). 40st diagnoositud roidemurrust vaid 17,5% olid palpeerimisel valulikud ja vaid 20% oli tegu teadaoleva traumaga. Kolmel juhul transporditrauma, üks oli peale kahele jalale tõusmist üle selja kukkunud, üks transportimisel saanud rotatsioonisuunalise trauma. Lisaks kolm kukkumist (kahel juhul galopil, ühel juhul kolmevõistlusel) ning üks vigastus stardiväravas ja üks vigastus sepa tööga seoses.
Kaebustena olid loetletud longe (37,5%), sadulas hobuse vastu hakkamine (32,5%), varasem vigastus (15%) ja valu palpatsioonil (2,5%).
Kokku leiti 64 roidemurdu, millest 64,1% vasakul, 35,9% paremal. Enim murde oli 18. roides (32,8%), millele järgnes 10. roie (0,9%). Viiel hobusel leiti hulgimurrud (10%). Viiel juhul oli tegu esimese roide vigastusega (2-7a. täisverelised galopihobused), kus esines sama poole longe. Wylie ja kolleegide arvates võib olla tegu väsimusmurdudega.

Allikas: thehorse com
Pildil esimese roide murd

roidemurd

21 Nov

Hobuse vereringe ainulaadne aspekt

Hobuse vereringe ainulaadne aspekt on punaste vereliblede varu, mida talletatakse põrnas ning vabastatakse vajadusel. See tähendab, et raskel sooritusel saab hobune kasutada punaste vereliblede reservi vastavalt vajadusele. Seetõttu mõjutab merepinnast kõrgemale minek hobuseid oluliselt vähem kui inimesi. Kui inimene läheb mäestikku, vajab organism aklimatiseerumiseks aega, hobune aga vabastab põrnast rohkem punaseid vereliblesid.

Pilt: google.ee

hobumagi

19 Nov

Hobuste tekitamisest

Üldiselt saavad hobused tekita hakkama ka jäistes oludes. Ilmade külmenedes kasvatavad nad endale piisavalt paksu talvekarva ning terved hobused saavad varjualause olemasolul kenasti hakkama kuni -10 C temperatuuriga.
– Klippimata hobune võib vajada õhukest tekki, kui õues on 0-4 C. Kui temperatuurid laskuvad miinuspoolele võib mõelda keskmise (~200 g) paksusega teki selga panekule, kui aga temperatuur on laskunud alla 10 miinuskraadi, on sobilik juba paksem tekk (alates 300 g) selga panna.
– Klipitud hobuseid tuleb aga varem sisse pakkima hakata. Kui õues on 10 C pole hobusel otseselt tekki vaja, kui aga temperatuurid laskuvad alla 5 C, on sobivaks keskmine kuni paks tekk. Alates miinuskraadidest vajab klipitud hobune soojas püsimiseks juba paksu tekki, kui temperatuurid laskuvad alla 12 miinuskraadi tuleb hobune kihiti sisse pakkida ning kindlasti kaelaga sooja tekki kasutada.

Allikas: thehorse com

hobutekk

Save

16 Nov

Sportkoerte toitumisest

– Kasvavate koerte puhul peaks vältima liigset kaloraaži ja kaltsiumi, kuna osadel tõugudel võib see soodustada ortopeediliste haiguste teket. Kiudainete sisaldus võiks jääda 3-7%.
– Kelgukoerte sooritus võib paraneda madala süsivesikute sisaldusega toiduga, kus kuni 61% energiast saadakse rasvadest.
– Enamik suure energiavajadusega spordialade koeri vajab 4000 kcal või enam, millest 50-65% energiat peaks tulema rasvadest, 30-35% valkudest.
– Toidulisandina on soovitav anda omega3 rasvhapet vähendamaks osteoartriidi kliinilisi sümptomeid (aeglustab kõhre kulumist).
– Toidu manustamise aeg on samuti oluline: ei ole soovitav anda süüa pingelise harjutussessiooni jooksul ega vahetult enne. Suur toidukogus maos põhjustab ebamugavustunnet ning võib tekitada seedesüsteemi häireid. Soovitav oleks trenn teha 2 h peale söömist.
– Olulisel kohal on vee tarbimine. Tuleb vältida dehüdreerumist, kuna see tekitab lihase tõsist väsimist ning võib põhjustada liigeste, lihaste vigastusi.

Allikas: Baltzer, W.I (2012) Preventing injury in sporting dogs
Pilt: google.ee

koertoit

14 Nov

Hobuse konditsioon talvel

Talve tulekuga võiks hobuse konditsioon 9pallisel skaalal olla ideaalis 5-6. Samuti peaks hobune läbi talve samas vormis püsima. Hobused hakkavad oluliselt rohkem kaloreid põletama soojuse saamiseks, kui temperatuur on langenud jäiste miinuskraadideni (-20C ja enam). Seega, kui hobune kaotab talvel kaalu kergete miinuskraadidega, siis on tegu pigem sööda madala kaloraažiga.

Pilt: equine body condition score (thehorse com)

hobukonditsioon

12 Nov

Koerte jõutreening

– Jõuharjutused kuuluvad kõikide sportkoerte treeningkavva. Enamasti matkivad harjutused konkreetset võistlusala.
– Jõutreeninguks saab kasutada ülesmäge liikumist, kummilinte või keharaskuseid, esemete vedamist, “tantsimise” või “käru” harjutusi.
– Kui koera oskused ja jõud on piisavalt paranenud, saab kasutada ülekoormuse printsiipi. Parandamaks kehalist seisundit ja sooritust, peab koera lihaskond, kardiovaskulaarsüsteem ületama hetke ainevahetuse limiidi. Olles võimeline tegema soorituse kõrgemal tasemel kui võistlusmomendil vajalik, suudab koer stressirohkel võistlusel hästi esineda. Seda printsiipi tuleks siiski kasutada ettevaatlikusega, vältimaks vigastusi.

Pilt: google.ee

jouharjutused

10 Nov

Vigastuste vältimine sportkoertel

– Regulaarne treening väldib füüsilise vormi kadumist. Aktiivsuse piirang 8 nädalat põhjustab koertel 41% vastupidavuse languse ning selle taastumiseks kulub 8 nädalat.
– Treeningute sagedus sõltub spordialast ning sellest, kas tegu on vastupidavusalaga. Kelgukoerad vajavad rohkem sagedasemat treeningut, et olla suutelised mitmeid tunde ja päevi võistlema. Flyball koerad vajavad sagedast treeningut kasvatamaks lihasjõudu ja kiirust aga mitte nii palju kui kelgukoerad, kes võistlevad üle 12h päevas.
– Piisav puhkus on sama oluline kui korduv treening, vältimaks vigastusi ning tagamaks elektrolüütide ja laktaadi tasemete normaliseerumine. Agility võistluse järgselt taastub seerumi laktaadi kontsentratsioon 4h möödudes ning alla 30min jooksul võidujooksjatest hurtadel.
– Regulaarne treening parandab oluliselt agility koerte sooritust. Karjatamisoskuse paranemine suureneb händleri kogemuse paranedes, kuid ka sõltumatult händlerist paraneb see treeninguga.

Allikas: Baltzer, W.I, Preventing injury in sporting dogs

lambakoer

08 Nov

Hamstringvigastused agility koertel

Hamstringlihaste töö koera edasi liikumisel ja agility hüpetel on ulatuslik. Hamstringlihased moodustuvad reie kakspealihasest, poolkõõluslihasest ja poolkilelihasest. Hamstringkõõluste vigastuskohaks on tavaliselt lihase üleminekukoht kõõluseks, tendinopaatia tekib peamiselt lihase alguskohas.

Ühendkuningriikides läbi viidud uuringus osales 5 agilitys võistlevat hamstringvigastusega border colliet, kes olid üle 5a vanused ja võistelnud alates teisest eluaastast. Raviks kasutati ultraheli, süva ristikiu friktsiooni ja venitust. Ravi tulemusena paranes hamstringlihaste elastsus, kolmel koeral vähenes longe 1-2 palli võrra, neli omanikku nägid koerte soorituse paranemist agility rajal.

Kõõlustest veidi lähemalt:
– Kõõlustel on 7.5x väiksem hapnikutarbimine kui lihastel. Kõõluste hästi arenenud anaeroobse energia genereerimine on oluline vähendamaks isheemia riski suure koormuse kandmisel ja pikaajalisel pinge hoidmisel.
– Samas see aeglustab vigastusjärgset paranemist, olgu selleks akuutne trauma (rebend) või krooniline tendinopaatia. Viimase puhul on toimunud korduvalt kõõluse venitamine 4-10% ulatuses. (Kõõlus rebeneb üle 10% pikenemise korral).
– Kõõluse paranemine jagatakse kolme etappi: põletikufaas (kuni 3p), koe moodustumine (proliferatsioon 3-24p) ja koe remodelleerimine (armkoe moodustumine, tenotsüütide ainevahetuse ja kõõluse veresoonkonna kahanemine).

– UH ravi aitab pehmendada armkude ja parandab kollageenkiu elastust. Süva ristikiu friktsiooni kasutatakse koe adaptatsiooni stimuleerimiseks. Venitusi kasutatakse liikuvusulatuse ja lihaselastuse suurendamiseks.

Gardner, A. (2015) Ultrasound and manual therapy in the treatment of hamstrings in the Agility dog

border