30 Oct

Kõõluste mineraliseerumine

Kõõluse mineraliseerumine ei ole alati lonke põhjuseks ning tuleks otsida ka teisi põhjuseid, lesioone.

Uuringus ei leitud konkreetseid seoseid lonke ja kõõluse mineraliseerumise vahel:
– Longet seostati vaid osadel juhtudel kõõluse mineraliseerumisega.
– Esines mineraliseerumine, kuid puudus longe.
– Esines mineraliseerumine ja teise jala longe.
– Vahel aitas probleemse piirkonna valu vähendada blokaadsüst, vahel mitte.

Peamiselt mineraliseeruvad süvad varbapainutaja kõõlused ja suspensor ligamendi harud.

O´Brien ja Smith (2018) Mineralization can be an incidental ultrasonographic finding in equine tendons and ligaments

08 Oct

Noorte hobuste treeningalustest

– Madal füüsiline koormus on arenevale organismile hea, kuna valmistab hobuse luud, liigesed ja kõõlused ette suurema koormuse talumiseks. Järk-järguline treeningkoormuse kasv tagab tugevate luude ja lihaste, vastupidavate kõõluste arengu.
– Ettevalmistava treeningu eesmärgiks on aeroobse vormi ja kudede stressitaluvuse parendamine. Selleks sobib noorte hobuste koplis pidamine, kus nad saavad liigikaaslastega piisavas koguses vabalt liikuda, et oma kõõluste koormustaluvust suurendada.
– Uuringutes on leitud, et hobuse psühholoogiline stress on väiksem (madalam pulss) kui hobuse käsitlus on “naturaalne” (individuaaltreening, maatöö, survele reageerimine, uute objektidega harjutamine) võrreldes traditsioonilisema käsitlusega nagu kõnnimasinad, kordetöö. Lisaks on leitud ka suuremat stressitaset, kui noored märad-täkud on treeningus koos. Seega oleks soovitav teha grupid sugude järgi.
– Vältida tuleb suuri kiiruseid ja kõrget treeningu intensiivsust, eriti kõval pinnasel. Vältimaks liiga suurt koormust luudele ja liigestele, mitte kasutada liiga suuri hüppeid ja suurel kiirusel negatiivsel kaldel liikumisi. Samuti on algfaasis mõistlik vältida järske pöördeid kuna sellega kaasub suur koormus hobuse luulistele ja pehmekoe struktuuridele.
– Väga oluline on noort hobust jälgida: ega treening pole olnud liiga suure koormusega (pehmekoe tursed, longe, hobune ei taha tööd teha, hobuse tuju langus).

01 Oct

Vanemate hobuste kõõlusprobleemid

Kõõluste vananemine toimub erinevalt. Kõõlused saab jagada “aktiivseteks” energiat talletavateks ning “passiivseteks” positsiooni kõõlusteks.
– Energiat talletav kõõlus on pindmine varbapainutaja kõõlus (SDFT) , mis talub suuri jõude ning töötab vedru põhimõttel.
– Positsiooni kõõluse ülesandeks on stabiliseerida ja hoida jalga õiges asendis, nagu ühine varba sirutaja kõõlus (CDET).
– Vananedes kaotab energiat talletava kõõluse maatriks oma vastupidavuse, kuid positsiooni kõõlustel ei teki kõõluse “väsimist”.
– Hinnati 8 eutaneeritud hobuse SDFT ja CDET kõõluste vastupidavust. Laboratoorselt testiti kõõluse vastupidavust kuni kõõluse “väsimise” või rebenemiseni. Nad lugesid kokku koormuse tsüklid, mis kulus kõõluse purunemiseni.
– Leiti, et vanemate hobuste (17-20a) SDFT väsisid või rebenesid kiiremini kui noortel (3-7a), keskmiselt 65% varem. Samas ei olnud olulisi erinevusi vanemate ja nooremate hobuste CDET testimistel.
– Kui hobune pole regulaarses treeningus (elab vaid koplis, kus sammub, traavib), siis kõõlused on saanud vähem koormust ning on vähem stiimuleid kudede uuenemiseks ning tervete kudede hoidmiseks. Sellise hobuse järsk treeningkoormuse tõus toob kaasa kõõlusesisese maatriksi vigastuse.
– Muidugi on ka geneetikal oluline roll, määramaks kõõluste koormustaluvust.

Allikas: Thorpe at al (2017) Fascicles and the interfascicular matrix show decreased fatigue life with ageing in energy storing tendons