Category Archives: Blogi

 

01 Jul

Hobuste kaelavalust vol. 2

On palju faktoreid, mida me ei saa mõjutada. Kuid on üks oluline lüli hobuse kaela heaolu ja ratsutamisstiili vahel. Hobuse kaela asend liikumisel on fundamentaalne. Kui hobune liigub pea kõrgel ja selg nõgus, muudab see hobuse selja veel nõgusamaks ning soodustab artriidi teket. Kui aga sõita pidevalt standard koolisõidu „kontaktiga“, mis peaks olema väga hea lihastele, kõõlustele ja sidemetele, avaldab see negatiivset mõju lülisambakanalile ja lülidevahelisele ruumile, seega suureneb risk närvijuure kompressiooniks.

Mida siis teha? Kõike natuke: mitte sõita koguaeg kontaktis, eriti kui hobune ei tee tööd. Lubage hobustel kaela pikendada ja alla venitada. On leitud, et 80% inimeste selja- ja kaelavaludest on tingitud lihas- ja fastsiaprobleemidest. Kui inimesed korrigeerisid iga 10 minuti järel enda rühti ja liikumist, saavutati kiirem taastumine vigastusest, parem sooritusvõime ning ühtlasi vähendati ka edasise vigastuse riski. Seega iga 10 minuti tagant tuleb hobuse pea ja kaela asendit muuta. Lõbusõidul lase ratse vabamaks!

28 Jun

Hobuste kaelavalust vol. 1

Kaelavalu esineb peamiselt keskealistel võistlushobustel, eriti aladel, kus on vaja koondada või kiirelt pöörata (koolisõit, kolmevõistlus, takistussõit, tünnisõit).

Kaelavalu ilmneb tavaliselt käitumise muutumisena või soorituvõime langusena. Hobune võib keelduda kaela painutamast, hoida kaela neutraal- või sirutatud asendis või keeldub näiteks ühtpidi liikumast.

Tõsiseim hobuse kaela piirkonna probleem on närvi kompressioon, mis võib olla kaasasündinud, traumajägrne või degeneratiivsete põhjustega. Peamine sümptom on ataksia (neuroloogiline häire, mis väljendub tahtele alluvate lihaste koostöö puudumisena) või koodinatsoonihäired liikumisel. Hobused liiguvad nagu oleks purjus ega saa aru, kuidas maaping nende jalge all paikneb.

Degeneratiivne liigeshaigus või osteoartiit on peamine vananevate ratsahobuste kaelavalude põhjustaja. Sümptomiteks on sooritusvõime langus, muutused käitumises ning esijala longe. Artiit mõjutab teiseselt ka kaelalülde ümber paiknevaid lihaseid, aksiaalseid lihaseid. Fasettliigese põletiku ja valu tõttu on stabilisaatorlihaste töö takistatud. Hobune kompenseerib nende lihaste töö hoopis pikkade kaelalihastega, stabiliseerimaks kaela liikumisel. Sellega kaasneb kogu kaela jäikus. Stabilisaatorlihased ei taastu tavaliselt isenesest. Lülide ebastabiilsus aga põhjustab veel suuremaid atriitilisi muutuseid.

Lülide murrud võivad samuti põhjustada ataksiat ja teisi neuroloogilisi häireid nagu inkontinentsi ja saba nõrkust. Kuid viimased on siiski väga harva esinevad seisundid. Tavaliselt tekib traumajärgsete seisundite valu vaid pehmetest kudedest, mida saab ravida puhkuse, valuvaigistite ja füsioteraapiaga. Lihaste traumaga kaasub tavaliselt lühiajaline jäikus, valulikkus ja piiratud kaela küljesuunaline liikumine ja painutus. Lisaks võib ilmneda esijala longe, lühenenud sammupikkus, ebatavaline peahoid, sooritusvõime langus või käitumise muutused. Enamik lihasvalulikkustest taandub aja ja põletikuvastase raviga.

Allikas: Thehorse.com

12 Jun

Ultraheliravi koeral biitsepsi tenosünoviidi korral

Bochenska jt leidsid, et ultraheliravi (UH) kasutamine 3x nädalas biitsepsi tenosünoviidi konservatiivse ravi osana on tulemuslik. 10 töökoera (politseikoerad, frisbee, agility, päästekoerad) longe vähenes peale kahte nädalat UH, kolmandaks nädalaks oli biitsepsi kõõlus palpeerimisel ja venitusel valuvaba. Lisaks ultrahelile kasutati passiivseid liigesliikumise harjutusi, vesiteraapiat ja piirati kontrollimata liikumist. Ravi lõppedes (10x UH 0,5W/cm2, passiivsed liigesliikuvusharjutused, 2x nädalas vesi-kõnnilint) oli koerte liikumine lonkevaba.

“The Clinical Study of Conservative Management of Bicipital Tenosynovitis in Working Dogs” PVJ 2016, 36(1)

08 Jun

Laserravi diski väljasopistumisel

Draper jt poolt läbi viidud uuringus selgus, et laserravi kasutamine peale T3-L3 diski väljasopistuse järgset lõikust kiirendab koerte kõndima hakkamist.
Uuringus hinnati 36 ägeda parapareesi/parapleegiaga koera seisundeid ning koerad jagati kontroll- ja laserravi gruppidesse. Laserravi grupis (ravi viiel operatsioonijärgsel päeval või kuni saavutati iseseisev neljal jalal liikumine) kulus koerte iseseisevaks kõndimise taastumiseks keskmiselt 3,5 päeva, kontrollgrupis aga 14 päeva.

“Low-level laser therapy reduces time to ambulation in dogs after hemilaminectomy: a preliminary study.” 2012

31 May

Hobuste jalakaitsmed vol. 2

Võrreldi erinevate peamiselt kasutatavate kaitsmete (neopren brushing, nahast kaitsmed, fliispinded ja air flow sports kaitsmed) mõju hobuse jalgade kõõluste temperatuuri tõusule. Andmed võeti 18min treeningu järgselt ning 30min pärast treeningu lõppu.
Kõrgeim temperaatuur 36,58 kraadi mõõdeti pindeeritud jalalt, järgnes nahast jalakaitse. Neopreenist kaitsmete puhul ei tõusnud temperatuur nii kõrgele, kuid püsis kauem, vajades mahajahtumiseks pikemat aega.
Air flow kaitsme all tõusis temperatuur vaid 0,68 kraadi võrra kõrgemale kui kaitsmeta jala temperatuur ning jahtus kõige kiiremini.
Igasugune jalakaitse tõstab kõõluse temperatuuri, isegi 30min pärast treeningu lõppemist märgati kõõluse temperatuuri tõusmist.

Seega, peale treeningu lõppemist, võta kiiresti oma hobuse jalakaitsmed ära, et kõõlused saaksid maha jahtuda!

allikas: AT Magazine

30 May

Hobuste jalakaitsmed

On väga vähe hobuseid, kellele ei pandaks jalakaitsmeid treeningutel, transportimisel või isegi koplisse jalutama lastes.
Hobuste jalakaitsmeid on toodetud selle mõttega, et vähendada toefaasis jalgadele osaks saavaid põrutusi ja pehmetele kudedele langevast pidevast põrutusest tekkivat ülekoormust. Kas see väide siis vastab tõele, kui kõõluse vigastusi esineb endiselt palju?

+Arvatakse, et kui hobusele panna jalakaitsmed, toetab see jäset ennast, kuid otsesed tõestused selle kohta puuduvad. Arvatakse ka, et välispidine kaitse vähendab hobuse jalgade erinevatele struktuuridele mõjuvaid ebavõrdseid surveid.
+Treeningul kaitsmete kasutamine vähendab kokkupõrkest tulenevaid traumasid (rebendid, haavad teiste jalgade riivlemisest).
+Jalakaitsmed võivad anda ka väljaspoolset sisendit, parandamaks hobuse asenditunnetust.
Samas:
-Valesti paigaldatud kaitsmed suurendavad kõõluste või sidemete vigastuste riski.
-Valesti pandud kaitsmed tekitavad surve suurenemisest naha ja nahaaluse koe kahjusutuse, mis võib infitseeruda.
-Kui jalakaitse on must ja higine, tekib soodne pind bakterite kasvuks ning põletiku tekkeks.
-Õhu liikumine ja temperatuuri tõus: tekib pindmise varbapainutaja kõõluse temperatuuri tõus, kuna tööga tekkiv kuumus ei saa kuskile hajuda. On leitud, et kui kõõluse rakke soojendada 48 kraadi juures 10 minutit, sureb neist 80%. Kollageeni lagunemine kõõluses algatab põletiku tekkimise ning kõõlus tursub.

allikas: AT Magazine, spring 2016

29 May

Hobuse hingamissüsteem ja treening

Hobused on kohustatud nina kaudu hingama, kuid kahjuks on nende sõõrmed ja neel hingamissüsteemi kitsaimad osad. Puhkeolekus jääb hobuste hingamissagedus 12-20 korrani minutis, treeningul võib sagedus tõusta 180ni. 450kg hobuse hingamismaht (ühekordselt sisse- ja väljahingatava õhu maht) jääb vahemikku 4-7 liitrit, treeningul kuni 10 liitrit. Igas minutis läbib hobuse kopse 100 liitrit õhku, treeningul isegi 150 liitrit.

Sammus ja traavis saavad hobused reguleerida oma hingamissagedust vastavalt hapnikuvajadusele. Kui aga hobune liigub kanteris, galopis, siis hingab ta igal sammul. Väljahingamine toimub esijalgade maandumisel ja sissehingamine esijalgade äratõukel. Kui hobune lõpetab treeningu, langeb ka tema hingamissagedus. Tavaliselt hingab hobune paaril korral sügavalt kuni südamelöögisagedus langeb 60-100x’, jätkab ta sügavamat hingamist kuni hapnikuvõlg on tasandatud.
Kui aga hobune hingab kiirelt ja pindmiselt pärast treeningut (või lõõtsutab), võib ta olla üle kuumenenud.

Thehorse.com

14 May

Ultraheliravi

Nüüd on meie protseduuride nimekirjas ka ultraheliteraapia.

Ultraheliravi puhul kasutatakse kõrgsageduslikku ja väikese intensiivsusega heli. Protseduur annab süvasoojendusliku efekti omades valuvaigistavat, lõõgastavat ja põletikuvastast toimet. Samuti pehmendab ja aitab imendada vana armkude ning liiteid. Ultraheli parandab kudede toitumist halvasti paranevate haavandite puhul ning vähendab liiges- ja lihaskontraktuuride tekkimise tõenäosust.

Näidustused: lihasvalu, lihasspasmid, degeneratiivsed liigeshaigused, liigeskontraktuurid, kõõluste ja limapaunade põletikud, kõõluste vigastused, traumajärgsed seisundid (nihestused, nikastused), armkoe remodelleerimine ja haavade paranemine, luukoe paranemine.

Vastunäidustused: Ägedad põletikud, pahaloomulised kasvajad, verevalumid, silmade ja suguorganite piirkond, metall- või plastikimplantaatide piirkond, diabeet, tiinus

29 Apr

Traavlite vigastuste riski vähendamine

Rootsis läbi viidud biomehaanika uuring traavlitel proovis välja selgitada, kuidas vähendada vigastuste riski ilma võistlustulemuste langemiseta.
Traavlite puhul leiti selleks olevat treeninguteks kasutatava standard treeningdistantsi vähendamine 30% võrra.
Vähendatud treeningkoormusega 2-3a traavlitel esines vähem treeningutelt puudutuid päevi ja vähem treeningute modifitseerimisi, kuid nende võistlustulemused olid võrdväärsed standardprogrammi järgi treenivate traavlitega.
Kuid samas leiti väiksema treeninguga hobustel nõrgemad kardiovaskulaarsed näitajad (taastumispulss, puhkeoleku pulss, hematokrit). Dr Sara Ringmarki arvates olid need näitajad siiski väiksema tähtsusega, kui hobuse vigastuse tõttu spordist eemale jäämine. Ringmark soovitas traavlite ja teiste hobuste liikumismustreid regulaarselt jälgida, märkamaks liikumismustrite muutuseid ning sellega vältida longete teket.

Allikas: Rikmark et al (2016) A 2.5 year study on health and locomotion symmetry in young Standardbred horses subjected to two levels of high intensity training distance

26 Apr

Rühivead hobustel

Paljude soojavereliste ja täisvereliste hobuste rühiveaks on pikk selg ja lühike laudjas. Sellise rühiveaga kaasub seljale suurem töökoormus ning üldiselt väiksem lihasmass selja ja turja piirkonnas. Pikem selg on küll painduvam, kuid raskem on teda jäigastada ja sirutada kiiruse saavutamiseks. Selline selg väsib ratsaniku all ning muutub ajapikku nõgusaks.
Sellise rühivea tagajärgi on parim ennetada:
1. Spetsiaalsed harjutused kehatüve lihaskonna tugevdamiseks (“porgandivenitused”)
2. Alustada treeningut 15min sammus liikumisega.
3. Üleminekud (samm-peatus; samm-traav; samm-galopp)
4. Ringid, serpentiinikujuline liikumine