17 Apr

Liigesvalu koertel

Kuigi liigeshädad on tavaliselt suurt tõugu koerte probleem, on leitud, et 20% kõikidest koertest põevad mingil eluhetkel artriiti. Artriit on suurim kroonilise valu põhjustaja.
Koerte liigesvalu põhjused võivad olla arengulised (levinumaks küünarliigese ja puusaliigese düsplaasia) või degeneratiivsed (osteoartriit).

Liigesvalu sümptomid koertel:
– Raskused asendivahetustel – istuma, lamama, seisma
– Kangustunne ja aeglane tõusmine
– Raskendatud treppidel liikumine
– Koer keeldub hüppamast või jooksmast
– Longe
– Liigese turse või jäikus

Ravivõimalused:
– Liigese artroskoopiline puhastamine, süstid liigesesse, liigese vahetus
– Konservatiivse ravina kehakaalu kontroll, füsioteraapia (lihasjõudu suurendavad ja liigesliikuvusharjutused), toidulisandid, medikamentoosne põletiku-ja valuravi.

08 Apr

Kestvusratsutamine ja taastumine

Prantsuse teadlased on leidnud, et kesvusratsutamises on võimalik aretada hea taastumisega hobuseid, kuna koormusest taastumine on geneetiliselt päritav.
Kuid sellise spetsiifiise aretuse jaoks tuleb hobuste südame taastumise ajad registreerida igal võistlusel.
Oma uuringus võrdlesid Barrey ja Youmes 4421 rännakuhobuse andmeid: taastumise pulss, keskmine südame taastumise aeg, totaalne südame taastumise aeg ja keskmine kiirus.
Leiti suur päritavus kahes näitajas: keskmine südame taastumise aeg ja totaalne südame taastumise aeg. Taastumise pulsi ja päritavuse vahel oli vähe seoseid.
Kestvusratsutamises kasutatavate araabia täisvereliste hobuste südame taastumise aeg on 45% geneetiliselt vanematelt päritav.

Thehorse.com

03 Apr

Ristluu-niudeluu piirkonna probleemid

Ristluu-niudeluu piirkonna probleemi identifitseerimine Rob van Wessumi järgi:
1.Sammul ja traavil märgatav tagumiste jalgade kitsal baasil liikumine, nagu hobune astuks mööda nööri.
2.Serpentiinikujulisel liikumisel toimub sama kehapoole jalgade üheaegne liikumine.
3.Ristluu düsfunktsiooni korral hoiab hobune üht puusaliigest madalamal, toimub kerge paine ühele poole. Korderingil ei liigu hobuse tagajalad samal ringjoonel nagu esimesed.
4.Asümmeetriline sabahoid.
5.”Bunny hop” liikumine galopis (kenter). Kolmetaktilisest liikumisest on saanud kahetaktiline, tagumised jalad liiguvad koos.
6.Nimme-ristluu piirkonna liikuvuse vähenemine.

“Six Signs of Sacroiliac Disease in Horses” Thehorse.com

21 Mar

Ratsutaja asümmeetria

Ratsutaja asümmeetria on üks suur hobuse seljaprobleemide põhjustajaid. Rühihäired on tänapäeval sagedane probleem, olgu siis selleks skolioos, jalgade pikkuse lahknevus, passiivne rüht või lihaspinged.

Seega tuleb tuleb ratsanikel ka enda kehatüve lihaste eest hoolt kanda, et ratsanik suudaks sadulas pehmelt ja otse istuda. Ärme unusta, et liikumisel muutub ratsaniku ja varustuse mass veel suuremaks koormaks hobuse seljale. Traavi ajal kahekordistub ratsaniku ja varustuse raskus hobuse seljale, kanteri ajal on survejõud hobuse seljale lausa kolmekordistunud. Seega, ratsaniku raskus on oluline!

Lisaks kõhu-ja seljalihastele tuleks ratsanikul kindlasti tegeleda ka puusa piirkonna lihastega. Tähelepanu peaks pöörama tuharalihastele (tugevdama), reie tagumistele lihastele (tugevdama) ja reie lähendajatele (elastust suurendama).

Ja ei maksa unustada ka ülaselja tugevdamist, sest kumerselgsus ja õlad ees asend ei tulene vaid lihaspingetest ja lihasnõrkusest, vaid on ka tingitud harjumusest kumera seljaga istuda.

Seega, oma hobuse seljaprobleemidest hoidumiseks, tuleb Sul enda rühi eest hoolt kanda!

13 Mar

Sõrgatsi turse

Sõrgatsi piirkonna tursetega on iga hobustega tegelev inimene kokku puutunud. Tegu on sagedasti esineva seisundiga, mis tavaliselt ei tekita kangustunnet ega longet.
• Turse tekib varbapainutaja kõõlustupe põletikust („windpuff“). Tursed võivad olla idiopaatilised (teadmata põhjusega, ei tekita kaebuseid) ja patoloogilised (haiguse poolt põhjustatud).
• Peamiselt esinevad ideopaatilised tursed: turse on mõlemal pool kõõlust ning esineb mõlemal jalal. Ideopaatilised tursed on tavaliselt kroonilised, eriti levinud anatoomiliste eelsoodumuste korral (püstine sõrgats) ning tekivad pärast treeningut kõõlustele langeva koormuse tõttu.
• Muidugi võivad tursed tähendada ka tõsisemat vigastust või tenosünoviiti (kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletik). See on akuutne seisund ning kaasub longe, turse ja valu kõõluse katsumisel. Sel puhul on vajalik veterinaari sekkumine. Raviks kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, süste kõõluse piirkonda ning kindel rahurežiim.
• Idiopaatilisi turseid on raske ära hoida, eriti kui nad on muutunud krooniliseks. Hobuse omanikuna saad sa kasutada toetava ravina jalgade sidumist, põletikku alandavaid geele koos sidumisega ja külmaravi. Tõsisematel juhtudel võib abi olla hüaluroonhappe süstimisest.

11 Mar

Vanema hobuse tervise eest hoolitsemine

• Regulaarne treening on parim viis vanemate hobuste hea tervise juures hoidmiseks. Enne sadulasse istumist, tuleks kindlasti kontrollida varustuse sobivust, kuna vanusega toimuvad muutused hobuse rühis. Meeles tuleb pidada ka seda, et soojenduseks ja mahajahtumiseks kulub vanemal hobusel rohkem aega kui nooremal. Pärast treeningpausi kulub ka rohkem aega tavapärase koormuse juurde naasmiseks, seega oleks parem vanemat hobust aastaringselt töös hoida, isegi kui see tähendab paar korda nädalas kõnnitreeningut ning koplis jalutamist. Kindlasti tuleb arvestada, et hobune ilmselt pole suuteline sellisteks sooritusteks nagu nooremas eas, seega tuleb valida sobiv koormus.
• Regulaarne kabjahooldus on omal kohal, kuna vähendab survet liigestele ja kabjastruktuuridele. Jala tõstmine ja raskuse nihutamine on siiski suurem koormus vanadele luudele ja liigestele ning võib hobusele põhjustada kangustunnet.
• Liikumine on parim ravim vanadele liigestele. Igasuguses vanuses hobuse talli „lukustamine“ on halb lihassekeleti seisundile. Seega anda hobusele võimalikult palju kopli aega.
• Vanemad hobused ei pruugi oma kehatemperatuuri enam nii hästi reguleerida kui varem. Seega peaks karjamaal peetavatel hobustel olema varjualune tuule, sademete ja kuuma päikese eest. Külmade ja niiskete ilmastikuolude korral on abi hobusetekist.
• Tähtis on ka regulaarne hambahooldus, parasiiditõrje ja dieet, saamaks vajalikke toitaineid.

20 Feb

Koera treeningpäevik

Treenerid ja sportlased kasutavad treeningpäevikut oma soorituste mõõtmiseks. Samamoodi peaks iga oma koerast lugu pidav omanik pidama koera treeningpäevikut, et omada ülevaadet koera kehaliste ja vaimsete harjutuste vajadusest.

Lihtsate andmete põhjal saab analüüsida edu, samuti saab treeningpäeviku põhjal kindlaks teha põhjused, mis võisid viia vigastuse või haiguse tekkeni, või lihtsalt sooritusvõime languseni. Koera treeningpäevik aitab omanikul püsida motiveeritud ning ennetada koera terviserikkeid. Ülevaade sellest, kui palju ja millist tüüpi tegevust koer igapäevaselt saab, on oluline mitte ainult koera füüsilise tervise, vaid ka tema käitumise jaoks.

Mida koera treeningpäevik sisaldama peaks?
Anthony Woerner, koerte füsioterapeut ja rehabilitatsiooni spetsialist, soovitab (minimaalselt) lisada põhiharjutused südame, jõu ja painduvuse jaoks. Läbi nädala tuleb keskenduda erinevatele kehaosadele, et tagada kogu keha võrdne treenimine.

Oluline on treeningplaani lisada ka kuulekuse harjutused. Sageli jäetakse koera vaimne vormisolek tähelepanuta, kuid see on tema heaolu saavutamiseks sama tähtis komponent kui füüsise eest hoolitseminegi. Professionaalne koertetreener Kathy Santo soovitab kuulekust praktiseerida vähemalt kolmel päeva nädalas, eelistatult isegi viiel päeval.

Kui tegu on ülekaalulise või sportkoeraga, siis võib treeningpäevikus kajastada ka koera toitumist, toidu komponentide ja kalorite jälgimist.

Näide treeningpäevikust:
Koera treeningpaevik

  • Koera südametreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Koerte kardiotreening peab olema intensiivne ning kaasama aeroobset süsteemi. See ei ole hommikune või õhtune nuuskimisring. See on tegevus, mis paneb südame tööle, et verre hapniku juurde pumbata.

Kõige paremini saab koerale aeroobset tööd anda jooksuga omaniku kõrval (omanik kas jookseb, sõidab rattaga, rulluiskudega, tõukerattaga vms). Kui koera omanik ise ei ole suuteline selliseks pingutuseks, siis on abiks pika vahemaaga “ära toomise mäng”, ujumine või ka jooksulindil jooksmine.

Kui koer ja omanik on mõlemad treenimata, siis on hea alustada kõndimisega, järk-järgult sammu kiirendades (kiirus peaks suurenema 5-10% iga nädal). Kui koera lihased on valulikud, tasub intensiivsust vähendada. Alati peab jälgima muutusi kõnnakus või sooritusvõimes.

Aeg: Sõltub koera tõust, vanusest ja tervisest. Hea oleks liikuda ühtlases tempos vähemalt 20 minutit järjest. Energilisemad koerad vajavad liikumist vähemalt 45+ minutit. Koer peab peale kardiotreeningut väsinud olema.

  • Koera jõutreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Kõige levinum koerte jõutreening on vastupanutreening, mis tähendab, et koera jäseme/te liigutamine on vastujõuga raksemaks tehtud. Vastujõuks võib olla koera keharaskus või mõni treeningvahend nagu tasakaalulaud, erinevad tasakaalupadjad, kummilindid. Koera tuleb julgustada õigeid liigutusi tegema ning raskusastet tuleb suurendada tasapisi ja pidevalt.

Aeg: Sõltub koera jõust ja seisundist. Alustada tuleks ühe harjutuse puhul 5-10 kordusega, kuni jõutakse ideaalse soorituseni 20-30 korduse puhul.

  • Koera painduvustreening

Kõik koerad – iga päev

Venitamine on tähtis vigastuste ennetamiseks ning on hea soojendusharjutus vereringe suurendamiseks. Enne venitamist tasub nõu pidada spetsialistiga, kes näitab ette õiged venitustehnikad. Turvalise ja efektiivse venituse jaoks tuleb omada head ülevaadet koera lihastest ning liigestest ja nende liikumissuunast ning -ulatusest.

Aeg: Soojenduseks teha 3-5 minutit kerget venitust ja kõndi. Soojendusega tõuseb kehatemperatuur, mistõttu on lihased elastsemad ja vähem vastuvõtlikud vigastuste tekkimisele suuremal venitamisel.

  • Koera kuulekustreening

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Kuulekustreening ei anna sulle ainult hästi käituva koera, vaid võib päästa ka koera elu. Koeraga, kes tuleb kui kutsutakse või peatub märguande peale, on palju turvalisem ringi liikuda ning erinevaid tegevusi nautida. Füüsilise ja vaimse treeningu kombinatsioon rahustab ja lõdvestab koera.

Kui sa ei ole kindel, mismoodi treeningut alustada, pöördu spetsialisti poole, kes aitab sul õiged treeningvõtted omastada.

 Aeg: Alustuseks on hea treenida 15-30 minutit üle päeva.

  • Koera mänguaeg

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Lõbus struktureerimata mäng on hea viis koeraga sügavam side saavutada. Tihti unustatakse ära lihtsa mängu tähtsus iseendale ja koerale. Mäng aitab naeratada ja end lõdvaks lasta, vähendades sellega stressi.

Aeg: Mängi koeraga nii tihti kui võimalik ja nii kaua kui võimalik (minimaalselt 5 minutit).  Jäta meelde, et mängimine peab lõbus olema.

Allikas: dogtread.com

07 Feb

Hobuste küünarliigeste artriit

Kallakust alla liikudes ilmneb hobuse küünarliigeses ebanormaalne liikumine, mida varasemalt on veterinaaride poolt nö tavaliseks peetud.
• Kõhrekahjustus ilmneb õlavarre-, kodar-ja küünarluul, lisaks ka veri sünoviaalvedelikus.
• Sharon May-Davis’e poolt avastatud küünarliigese artriidi korral puudub iseloomulik longe, kuid kaasub iseloomulik “topeltliikumine” küünarliigeses kallakust alla liikudes.
• Kõhre kulumine küünarliigeses on alati suurem püstisema kabja korral ning see võib esineda kõikidel ratsa või rakendis käivatel hobustel.

29 Jan

Kas mu hobuse sadulavöö on tihkelt kinnitatud?

Tihkelt kinnitatud sadulavöö pole mitte ainult ebamugav su hobuse jaoks, vaid limiteerib ka hobuse sooritust. Mõnedel hobustel võib liiga tihkelt kinnitatud sadulavöö tõmmata ka sadulat ette.
• Suurim sadulavöö surve hobuse rindkerele on galopi ajal. Kui puhkeasendis kinnitada sadulavöö 22 naela (ca 10kg) suuruse pingega, suureneb see galopil sissehingamisel 48 naelani (ca 22kg).
• Kui hobune seisab rahulikult, peaks sadulavöö liibuma hobuse vastu, kuid sadulavöö vahele peab mahtuma vabalt kolm sõrme.
• Hobuse selja kuju, sadula disain, tasakaalus ratsanik mõjutavad sadula ja sadulavöö õiget asendit. Samuti mõjutab ka sadulavöö kuju selle sobivust. Suurim sadulavöö surve hobuse rindkerele on hobuse küünarliigeste taga. Vältida tuleks sadulavööd, mis istub tihkelt küünarliigeste taga ning eelistada küünarliigestest eemale kaarduvat vööd.
• Kui saduldad hobust, kinnita sadulavöö algul lõdvalt ning pingulda sadulavöö enne sadulasse tõusmist. Peale mõneminutilist sadulas istumist on võimalik sadulavööd veidi veel pingutada.

HILARY CLAYTON, BVMS, PhD, DACVSMR, MRCVS

Originaalartikkel SIIN

23 Jan

Hobuste sportlaskarjäär

Hobuste sportlaskarjäär on suhteliselt lühike, peamiseks põhjuseks on lihasskeleti vigastused.

• Rootsis tehtud uuring kohaselt on soojavereliste ratsahobuste keskmine eluiga ruunadel ja täkkudel 14.7 ± 0.5 aastat ning märadel 22.2 ± 1.2 aastat. Nende andmete kohaselt on see oluliselt väiksem kui tavapäarne eeldatav eluiga, mis on 30-40a.
• Peamine põhjus, miks ratsaspordis hobune välja praagitakse, on lihasskeleti vigastused, neile järgnevad hingamisteede ja seedeelundkonna häired. Võidusõiduhobuste treeningutest kõrvalejäämisest 56–79% on tingitud lihasskeleti vigastustest ning trauma tõttu spordist loobumise protsent 25. Koolisõidus, takistussõidus ja kolmevõistluses moodustavad lihasskeletivigastused kolmandiku spordist kõrvale jäämise põhjustest.
• Koolisõiduhobuste uuringus esines 33% mingit laadi longe, mis põhjustas 3-kuulise treeningpausi ning 5-kuulise võistluspausi. Suurim longete esinemine oli Grand Prix ja keskmise taseme koolisõiduhobuste seas. Koolisõidhobustel on kõrge risk luudevahesideme vigastusteks. Seljaprobleemide esinemine on samuti kõrge: kahe aasta jooksul on esinenud 40% koolisõiduhobustest seljaprobleeme.
• Takistussõiduhobuste peamised vigastused on jala distaalsel ning seotud põrutusvigastuste ja ealiste muutustega kõõlustes. Kolmevõistlushobustel risk ülekoormusvigastustele nagu pindmise painutajakõõluse põletik.

Allikas: Rogers, C.W., Bolwell, C.F., Gee, E.K. (2012) “Proactive Management of the Equine Athlete”