Blogi Archives - Page 6 of 16

19 Jun

Modiftiseeritud Thomas lahasest

Väiksemaid, pikkade luude murdudega hobuseid, kellelt ei oodata sportlikku karjääri, on võimalik ravida metallimplantaatideta, kui kasutada modiftiseeritud Thomas lahast.

Verwilghen ja kolleegid uurisid Belgias Liège hobuste kliinikus 13 poni, eesli ja väikese hobuse haiguslugusid aastatel 2001-2012, kellel oli kasutatud luumurru raviks modifitseeritud Thomas lahast. Uurijad võtsid 12 looma omanikuga ühendust pool aastat või enam pärast kliinikust lahkumist, saamaks teada loomade käekäigust.

– 8 hobust paranesid murdudest ning olid koplis valu-ja lonkevabad, kuid mõnedel tekkisid vähesed luudeformatsioonid (luuturse, luu telje kõverdumine).
– 12-päevaselt küünarluu murdnud veerandmiili hobune oli aktiivne võistlusspordis.
– 3 hobust tuli eutaneerida järgnevate murdude ja koliidi tõttu.
– Protseduur on sobiv vaid alla 300 kg kaaluvale loomale.

Allikas: thehorse com

01 Jun

Veel hobuste SIL probleemist

Sakroiliaakl pk probleemiga hobustel on keeruline püsida aeglases kanteris, nad kaotavad rütmi. Hobused alustavad liikumist kolmetaktiliselt, kuid nad ei suuda selles rütmis püsida ning liikumine võib muutuda ataktiliseks. Koordinatsioonihäire tagumiste jalgade tööd on märgatav. Tekib bunny-hop kanter ehk mõlemad tagumised jalad liiguvad koos.
Lisaks võib esineda muutuseid hobuse käitumises, nt sadulas pukitamine või jalgadega löömine.

Enamasti on SIL probleemid konservatiivsele ravile hästi alluvad. Ravi algstaadium eeldab rahu ja põletikuvastast ravikuuri. Piirkonna paranemiseks on vajalikud eriharjutused. Ravi eesmärgiks kehatüvelihaste treening jõu ja stabiilsuse parandamiseks, koordinatsioonitreening, hiljem ratsa tehtavad harjutused.

30 May

Hobuste sakroiliakaalliigese (SIL) probleemist

Bunny-hopping, tagumiste jalgade koordinatsioonihäired, pidevalt tagumiste jalgade raskuse nihutamine ning probleemid jalgade tõstmise ja hoidmisega kabjahooldusel on viited sakroiliakaalliigese probleemist.
SIL probleem võib olla tingitud sideme rebendist, ülevenitusest või liigese artrootilistest muutustest. Enamikul juhtudest on põhjuseks varasem sideme vigastus, mis on jäänud diagnoosimata. Sellest tulenevalt tekivad muutused liigestes kuna ligamendid ei toeta enam liigest õigesti. Sidemed võivad traumajärgselt ka pakseneda, takistades liigese normaalset liikumist.
– SIL probleem võib tekkida igas vanuses ning peamiselt on see tingitud traumast. Nt hobune on kukkunud või libisenud ning venitanud SI piirkonna sidet. Tavaliselt ei kaasu sellega märgatavat longet ning omaniku jaoks jääb probleem märkamata.
– Eelsoodumus on ka madala turja ja kõrgema laudjaga hobustel.
– Üks põhjuseid võib olla ka ühekülgne treening: hobusele ei anta erinevat laadi tööd, vaid treenitakse vaid maneežis, platsil.

Allikas: thehorse
Pilt: google ee

07 May

Kuidas kaitsta noore hobuse tugiliikumisaparaati?

– Tähtis on õige lihaste treenimine, toetamaks ja kaitsmaks alles arenevaid liigeseid. Õige treening ja regulaarne lihashooldus kvalifitseeritud spetsialisti poolt aitab leevendada lihaspingeid ja vähendada vigastuste riski.
– Sobiv varustus. Noore hobuse keha alles areneb, seega on vajalik pidev varustuste sobitamine muutuvale kehale.
– Hea treeningute aluspind. Kui pinnas on liialt kõva või pehme, vajuv, langeb liigestele liiga suur koormus, on oht pehmekoevigastusteks.
– Vähem oluline pole ka treeningute kestus. Suurendades treeningkoormust astmeliselt, on tagatud optimaalne lihaste arenemine ning talutav koormus hobuse liigestele. Puhkepäevad on sama olulised kui trennipäevad!

AT Magazine Spring 2017
Pilt: google ee

05 May

Hobuste skeleti luustumine

Ükski hobune ei saa kehaliselt täiskasvanuks enne kuuendat eluaastat. Luudes paiknevate kasuvplaatide luustumine toimub erinevatel aegadel (nt sõrgatsi piirkond luustub aastaseks saamisel, reieluu aga 3-3,5 eluaastaks).
– Hobuste seljalülide lülikehad ei luustu tavaliselt enne hobuse 5,5 aastaseks saamist. Kaelalülid luustuvad viimasena. Lülisamba lülides asuvad mitmed kasvuplaadid paralleelselt ning seetõttu on nad survele (sadul, ratsanik) tundlikumad. Sellest tingituna on hobuse lülisammas kergemini vigastatav vale treeningu ja raskuse kandmisega noores eas. Kui hobuse ristluu on saanud noorena palju koormust, tekivad sakroiliakaal piirkonna probleemid, tagumiste jalgade sammupikkus lüheneb jne.
– Suuremad tõud, pikema seljaga hobused vajavad rohkem aega täiskasvanuks saamisel. Ruunadel ja täkkudel toimub luustumine hiljem kui märadel. Nt 170 cm turjakõrgusega soojaverelise ruuna skelett luustub täielikult alles kaheksandaks eluaastaks.

AT Magazine Spring 2017
Foto: google ee

18301376_776275722540037_7764440986967755358_n

25 Apr

PAAG süstimine hobuste liigestesse

Taani ja Suurbritannia uurijad on leidnud, et polüakrüülamiid hüdrogeeli (PAAG) süstimine liigestesse annab pikemaajalise valu leevenduse.
Uue uuringu kohaselt reageerib hobuse keha geelile, moodustades uusi sünoovia rakke sünteetilise kihi peale. Christensen ja kolleegid leidsid, et geel moodustab sünoviaalkihiga terviku, moodustades nö aluskihi uue sünoviaalkoe tekkeks. Uuring näitas ka, et geel püsib süstekohas, mitte ei valgu mööda keha laiali. Christenseni arvates polsterdab geel liigest, kuid puuduvad märgid sellest, et geel asendaks kulunud kõhre.

Christensen jt (2016) Synovial incorporation of polyacrylamide hydrogel after injection into normal and osteoarthritic animal joints

Pilt: google ee

06 Apr

Väljaku aluspinna mõju koolisõiduhobuse jalgadele

Susan Stover ja kolleegid avaldasid 2016. a detsembris oma uuringu tulemused, mis puudutas väljaku aluspinna mõju koolisõiduhobuse jalgadele. Uuringus kasutati kuut kõrgema taseme koolisõiduhobust, keda sõideti naturaalsel (dirt) ja sünteetilisel aluspinnasel.

– Suurima löögijõuga pinnasel korral oli sõrgatsi sirutus suurim.
– Sünteetilise pinnase maksimaalne löögiijõud oli 41% suurem kui naturaalne pinnase korral.
– Sünteetilisel pinnasel oli hobuste sõrgatsi sirutus suurem kui naturaalsel pinnasel treenides.
– Sünteetilisel pinnasel oli hobuste jalgade toefaas ja hoofaasi üleminek lühem, kui pehmema pinnase korral.
– Sünteetilisel pinnasel libisesid hobuste kabjad enam toefaasis taha suunas, mis näitas, et naturaalne pinnas annab hobusele parema toe äratõukeks.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

03 Apr

Sporthobuste söötmisest

– Nagu igal teiselgi hobusel peab enamiku moodustama koresööt. Tavaliselt vajavad sporthobused koresööta 1,5% oma kehakaalust. See tagab seedesüsteemi normaalse talitluse, kuid ei taga sporthobuse energiavajadust.
– Sporthobuse keha konditsioon peab vastama Henneke keha konditsiooni skaalal 5-6.
– 90% hobuse toitumusvajadusest saab rahuldatud koresööda ja kontsentraadiga (vitamiinid, mineraalid). 10% päevasest toitumisvajadusest moodustavad elektrolüüdid, kuna sporthobused higistavad palju. Elektrolüütide manustamiseks sobivad kas lakukivid või naatriumkloriidi, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisaldavad toidulisandid.
– Populaarsed on ka toidulisandid liigestele, mis sisaldavad glükosamiini, kondoirtiini ja MSMi ning hüaluroonhapet. Kuid glükosamiini sisaldavaid toidulisandeid puudutavaid häid teaduslikke uuringuid napib. Lisaks võib kasu olla ka omega-3 lisamisest söödale, kuna on saadud häid tulemusi põletikuprotsesside alanemisel.

Kindlasti tuleb jälgida, et kui hobusele sööta vitamiine ja nt liigestele mõeldud toidulisandeid, tuleks vaadata nende sisaldust, kuna oluline on mitte üle doseerida. Halvemal juhul tekivad kõrvalnähud, paremal juhul toodab teie hobune lihtsalt kallist uriin.

Pikemalt saate sel teemal lugeda näiteks siit: http://www.thehorse.com/articles/28508/supplementation-strategies-for-performance-horses

Pilt: google ee

31 Mar

Ratsahobuste asümmeetrilised jalad

See pole üllatus, et erineva kabja nurga korral on jalgadele mõjuvad jõud erinevad. Varasemalt on uuringutega kindlaks tehtud, et asümmeetriliste jalgadega sporthobused lõpetavad võistluskarjääri varem.
Hobbs, Back jt uurisid ratsahobuste biomehaanilisi tagajärgi esijalgade erineva pikkuse ja kapjade korral.
– Lamedama kabjaga jala sõrgats vajub madalamale ja jalale mõjuv vertikaaljõud on suurem. Lamedamal kabjal on oluliselt suurem maksimaalne horisontaalne pidurdus ning keha raskus on pikemat aega jala tagumisel osal. Toefaasis on lamedama kabjaga jalg vähem jäik.
– Koormuse erinev jaotumine põhjustab sisemiste struktuuride erinevat koormamist, mis mõjutab kabja ja jala pehmete kudede terviklikkust ning halvendab kabja kuju muutuseid.

Hobbs jt (2014) Biomechanical Consequences of Uneven Forefeet and Hoof Conformation in Riding Horses
Pilt: Hobbs

28 Mar

Intra- ja ekstrakapsulaarse ning osteotoomia meetodiga opereeritud põlved

Mölsä jt hindasid intra- ja ekstrakapsulaarse ning osteotoomia meetodiga opereeritud põlvede seisundit 1,5 ja enam aastat peale lõikust. Uuringus osales 47 koera, kelle kraniaalne ristatiside oli taastatud, kontrollgruppi kuulus 21 tervet looma.
Uuringu tulemustest:
– Staatiline keharaskuse kandmine opereeritud jalale oli 4,2% väiksem. Oletati, et sama toimub ka dünaamilisel keharaskuse kandmisel.
– Uuringu tulemused kattuvad varem avaldatud teise uuringuga, kus 1-5 a pärast TPLO operatsiooni on põlve liikuvus väiksem kui opereerimata põlvel. Antud uuringus leiti 5% painutuse ja 7% sirutuse vähenemine põlveliigeses. Põlveliigese vähenenud liikuvus on tõenäoliselt põhjustatud osteoartriidist. Lisaks leiti ka kannaliigese painutuse vähenemine, mis on ilmselt tingitud anatoomilisest eripärast (põlve- ja kannaliiges painutuvad ja sirutuvad koos).
– Tõuge istumast püsti oli opereeritud jalal nõrgem 66,7% juhtudest.
– 76,2% koertest oli opereeritud jäseme reie ümbermõõt väiksem, ühel koeral oli opereeritud reie ümbermõõt suurem kui kui opereerimata jalal.
– Ortopeedilisel hindamisel esines longe 20% koertest ja valu passiivsel painutusel/sirutusel ligi 1/3 koertest.

Mölsä jt (2014) Long-term functional outcome after surgical repair of cranial cruciate ligament disease in dogs

Pilt:google ee