11 Nov

Külm ilm ja osteoartriit

Osteoartriidi (OA) korral tekib kõhre, luu ja pehmete kudede degenereerumine. Muutused tekitavad valu, deformatsioone, liikuvuse vähenemist ning funktsiooni probleeme.

OA sümptomid: vähenenud üldine aktiivsus ja liikumine, liigesjäikus või vähenenud liikuvusulatus, liigese temperatuuri tõus, turse valu ja longe.

OA korral on võimalik ravida sümptomeid. Külmal ajal tuleks hobust kindlasti liikumises hoida, et liigesed püsiksid liikuvana, lihased elastsena. Kindlasti on vajalik korralik soojendus ning maha jahtumine ning liikumine peab olema mõõduka koormusega.

Dr Cheramie soovitused:
– Sügavas, raskes, märjas lumes tuleks olla ettevaatlik, kuna on kõõlusvigastuste oht.
– Kui hobune higistab palju, oleks soovitav maha jahtumise parendamiseks hobuseid klippida ning sel puhul ka korralikult tekitada.
– Kui pole võimalik ratsutada, siis võimaldada hobusele palju liikumist koplis.
– Boksis rohke allapanu kaitsmaks küünarliigeseid ja kannaliigeseid pikali heitmisel.

Allikas: thehorse com
Pilt: erakogu

Hobune

21 Feb

Ultraheliravi taastumiseks

Ultraheli pole vaid diagnostiline vahend, vaid ultraheli ravi saab kasutada ka taastusravis paranemise protsessi edendamiseks. UH-ravi võimaldab sügavamat kudede soojendamist pindmise kihi liigse kuumutamiseta.

UH-ravi näidustused:
– valu alandamine;
– lihasspasmide vähendamine;
– haavade paranemise kiirendamine;
– hematoomide kiirem imendumine;
– turse vähendamine;
– armkoe moodustumise vähendamine;
– ravitava piirkonna verevarustuse suurendamine;
– kollageeni pikendatavuse parandamine, remodelleerimine ja tootmine ning liikuvuse parandamine.

Hobuste ultraheliravi kohta on avaldatud vähe uuringuid, kuid väga häid tulemusi on saadud kõõluste ja sidemete treeningu või mobiliseerimise eelse soojendamisega.

Pilt: google ee

16640981_729332257234384_2254931658865216560_n

25 Jan

Liikumine pärast kõõluste ja sidemete vigastust

Kontrollitud liikumine pärast kõõluse, sideme vigastust sõltub konkreetsest vigastusest! Treeningkoormuse tõstmine toimub füsioterapeudi ja veterinaari juhendamisel. Koormust tõstetakse järk-järgult nädalate jooksul.

Mõned üldised etapid hobuste pehmekoe vigastuste taastusravis:
– Alustatakse alati käe kõrval jalutamisest. Koormust tõstetakse 5-10% nädalas, vältimaks haige piirkonna vigastamist. Vaadata tuleb ka lonkeastet ja mõistlik oleks teostada korduvaid UH uuringuid taastusravi kestel koe paranemise jälgimiseks.
– Edasi jõutakse 30 min käe kõrval kõndimiseni 2-3 x päevas.
– Järgmiseks astmeks on varustusega 20-25 min sammu kõndimine.
– Mõne nädala möödudes on hobune valmis traavima 3-5min pärast 10-15min sammu kõndimist.
– Edasi suurendatakse traavimist 20-25 min päevas.
– Kui 25 min traavi ei tekita hobusele probleeme, lisandub kanter (alustatakse 3 min päevas).

23 Jan

Hobuse kõõluste ja sidemete vigastuse esmaabi

– Traumat iseloomustab valu, turse ja valulik vastus jala katsumisel.
– Kõige olulisem on lõpetada hobuse treening, isegi siis, kui turse on minimaalne! Algab puhkuserežiim.
– Põletiku alandamiseks kasutada külmaravi esimesed 48 h 3-4 x päevas. Sobivaimaks koe temperatuuriks loetakse 15-19 C, selleks kasta jalg jääsegusesse vette maksimaalselt 20-30 min (soovitud jäseme temperatuur peaks olema saavutatud 10-13 min). Lisaks võib kasutada ka mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID). Lisaks vigastatud piirkonnale tugiside.
– Pärast 48 h on soovitav jätkata külmaraviga 2-3 x päevas kahe nädala vältel.

08 Nov

Hamstringvigastused agility koertel

Hamstringlihaste töö koera edasi liikumisel ja agility hüpetel on ulatuslik. Hamstringlihased moodustuvad reie kakspealihasest, poolkõõluslihasest ja poolkilelihasest. Hamstringkõõluste vigastuskohaks on tavaliselt lihase üleminekukoht kõõluseks, tendinopaatia tekib peamiselt lihase alguskohas.

Ühendkuningriikides läbi viidud uuringus osales 5 agilitys võistlevat hamstringvigastusega border colliet, kes olid üle 5a vanused ja võistelnud alates teisest eluaastast. Raviks kasutati ultraheli, süva ristikiu friktsiooni ja venitust. Ravi tulemusena paranes hamstringlihaste elastsus, kolmel koeral vähenes longe 1-2 palli võrra, neli omanikku nägid koerte soorituse paranemist agility rajal.

Kõõlustest veidi lähemalt:
– Kõõlustel on 7.5x väiksem hapnikutarbimine kui lihastel. Kõõluste hästi arenenud anaeroobse energia genereerimine on oluline vähendamaks isheemia riski suure koormuse kandmisel ja pikaajalisel pinge hoidmisel.
– Samas see aeglustab vigastusjärgset paranemist, olgu selleks akuutne trauma (rebend) või krooniline tendinopaatia. Viimase puhul on toimunud korduvalt kõõluse venitamine 4-10% ulatuses. (Kõõlus rebeneb üle 10% pikenemise korral).
– Kõõluse paranemine jagatakse kolme etappi: põletikufaas (kuni 3p), koe moodustumine (proliferatsioon 3-24p) ja koe remodelleerimine (armkoe moodustumine, tenotsüütide ainevahetuse ja kõõluse veresoonkonna kahanemine).

– UH ravi aitab pehmendada armkude ja parandab kollageenkiu elastust. Süva ristikiu friktsiooni kasutatakse koe adaptatsiooni stimuleerimiseks. Venitusi kasutatakse liikuvusulatuse ja lihaselastuse suurendamiseks.

Gardner, A. (2015) Ultrasound and manual therapy in the treatment of hamstrings in the Agility dog

border

08 Oct

Kordetamisest

Kas kordetamine on ainult särtsu täis hobuse auru välja laskmiseks? Või kui ise ei viitsi sõita, aga peaks hobust veidi liigutama? Või kui groomil kästakse hobune “ära väsitada”?

Lugesin just üht postitust sel teemal ja siinkohal mõned mõtted.

– Hobuse jaoks pole väikese diameetriga ringil jooksmine normaalne liikumisviis, ebatasane pind tekitab erinevat pinget kõõlustele, sidemetele, mis võib tekitada kontrollimatul jooksmisel hobusele vigastusi. Kordel liikumisel langeb suurem pinge välimistele jalgadele (erinevad pinged jalgade sise- ja väliskülje struktuuridele, väändejõud, tsentrifugaaljõud). Ja hobuse jaoks pole see just kõige huvitavam treeninglahendus ringiratast joosta.

– Kordetamine on hea õpetamaks hobusele üleminekuid ja enda tasakaalu leidmist erinevatel allüüridel. Kordel võib õpetada noori hobuseid kavalette või tõkkeid ületama või nt koolisõiduelemente nagu piaffe jm. Samuti on kordetamisel oluline koht hobuse taastusravis, kui on vaja kontrollitud harjutusi teha (nt kissing spine, lihasspasmide ja muude seljaprobleemide korral, kus oleks vaja treenida ilma ratsanikuta).

– Oluline, et kordetamise pinnas oleks naturaalne, vältima peaks sünteetilist aluspinda. Turvaline oleks alustada kinnises korderingis, mille diameeter oleks vähemalt 15m. Kestus mitte rohkem kui 20-30min, enne ratsutamist 10min. Allüüre tuleks vahetada sagedasti, et hobune keskenduks sulle ega jookseks tuimalt. Suunda tuleks vähemalt korra vahetada, üle 10min kordetamisel, vaheta kindlasti rohkem. (Siinkohal väike märge, et kui veterinaar või füsioterapeut on käskinud teie hobuse puhul vaid ühes suunas kordel liigutada, siis toimida vastavalt).

Nii, et kordetamine ei võrdu fraasiga: “kappa nüüd mu hobune” 🙂

Pilt: thehorse com

kordetamine

29 Jul

Testimised dünamomeetrilise hobuserauaga

Mõne aasta eest arendasid Prantsuse teadlased välja dünamomeetrilise hobuseraua – survetundliku raua, et teada saada, kuidas pinnas mõjutab hobuse tervist. Raud annab infot maksimaalsetest jõududest ja koormustest toefaasis.

Crevier-Denoix ja tema meeskond tõestasid, et kõvemad rajad on seotud suurema vigastuse esinemisega kui pehmed. 12 traavli trenne jälgiti nelja kuu vältel. Pooled hobused treenisid kõval liivasel rajal, teised aga pehmel. Kõval rajal jooksnud hobustest esines 50% hobustest kesmine või raske pindmise varbapainutaja tendinopaatia mõlemas esijalas. Tagumised sõrgatsid olid samuti enam mõjutatud.

Meeskond võrdles ka takistussõidu hobuseid liiva-kiud pinnasel, pealmise kihi paksustega 7, 13 ja 20 cm. Leiti, et löögi amortiseermine ja vertikaalne raskuse kandmine jalale olid oluliselt suuremad 7cm pinnase korral. Crevier-Denoix sõnul pole hea kulusid kokku hoida, kuna tulemuseks on rohkem vigastusi kui 13cm paksuse pinnase korral.

Juhtiv ja järgev jalg saavad pinnaselt erinevalt mõjutatud. Juhtiv jalg maandub hüppel alles teisena, järgnev jalg saab seega esmase ning suurema koormuse. Kuid see ei tähenda, et järgneva jala vigastuse arv oleks suurem. Juhtiva jala raskuse absorbeerimise faas on väga pikk, sõrgatsi asend on madal ja palmaarsed kõõlused neelavad põhilise koormuse. Raskuse kandmise faasis on kõõlused kauem pinge all ning seega tendinopaatia või sõrgatsi patoloogiaga hobune tunneb rohkem valu, kui probleemne jalg on juhtiv.

Allikas: thehorse com
Pilt: Dr. Nathalie Crevier-Denoix

15 Jul

Ultraheli pehmete kudede vigastuste ravis

Ultraheli pole vaid hobuste kõõluste ja sidemete vigastuste diagnoosimiseks. Ultraheli kasutatakse ka pehmete kudede vigastuste ravis. Ultraheli poolt toodetud soojus parandab kollageenkiu elastust kõõlustes ja sidemetes, alandab valu ja põletikku, vähendab lihasspasme ja suurendab verevoolu.

Montgomery jt (2013) uurisid, milliste parameetritega ultraheli on sobilik hobuste pindmise ja süva varbapainutaja kõõluse raviks.

– Pindmise varbapainutaja kõõluse 3.5°C temperatuuri tõus saavutati 10min seansiga (sagedus 3,3MHz, intesiivsus 1.0 W/cm2), süva varbapainutaja puhul saavutati samade parameetritega 2.5°C temperatuuri tõus. Kui intensiivsust suurendati 1.5 W/cm2 olid pindmise ja süva varbapainutajate temperatuuri tõusud vastavalt 5.2°C ja 3.0°C.

Allikas: thehorse com