– Suurimaks komplikatsiooniks on tekkiv osteoartiit. Pärast sideme rebenemist tekib kõhre mõranemine, ümbritsevate kudede turse, luukasviste teke, liigese sisekülje turse, liigeskapsli paksenemine (liigese stabiliseerimise eesmärgiga), mensiki vigastus, liigespõletiku teke, kõhre
Mölsä jt hindasid intra- ja ekstrakapsulaarse ning osteotoomia meetodiga opereeritud põlvede seisundit 1,5 ja enam aastat peale lõikust. Uuringus osales 47 koera, kelle kraniaalne ristatiside oli taastatud, kontrollgruppi kuulus 21
21 kuu jooksul teostati 152 TTA-Rapid protseduuri ravimaks 141 koera (152 põlve) ristatisideme rebendit. Uuringus osalesid koerad vanuses 13 kuud kuni 11 aastat, kaaludes 5,8-60 kg ning lonke kestusega 1
Koerte põlve ristatisideme rebendi TTA lõikuse ravi tulemustest: – 6 kuud ja aasta pärast TTA operatsiooni oli märgatav lonke vähenemine nii ühe kui mõlema põlve lõikuse järgselt. Unilateraalse TTA korral
– Nooremad koerad taastuvad kiiremini, ülekaalulised koerad aeglasemalt. – Koera käitumisviis: osad koerad on väga agarad harjutusi tegema, teised ei pruugi tahta opereeritud jalga maha panna. Suuremad koerad kasutavad opereeritud
Varasematest uuringutest on teada, et reie tagumised lihased (peamiselt poolkõõluslihas) töötavad eesmise ristatisideme agonistina. Osade autorite arvates on reie nelipealihas eesmise ristatisideme antagonist. Ramirez jt tekitasid kunstlikult (hüdraulika testimise masinaga)
Ameerikas läbi viidud uuringus võrreldi TPLO (tibial plateau leveling osteotomy) järgse ravi tulemusi 8 nädalat, 6 kuud ja aasta pärast lõikust. Koerad jagati kahte gruppi: taastusravi (professionaali juhendamisel) ja traditsiooniline
Marsolais jt uurisid ristatisideme lõikuse läbi teinud koerte puusa-, põlve- ja hüppeliigese liikumist ujumisel ja treadmillil kõndimisel (1,3km/h ja 0,9km/h). Kontrollgrupis oli puusaliigese liikuvusulatus ujumisel suurem kui aeglasel ja kiirel
