06 Apr

Väljaku aluspinna mõju koolisõiduhobuse jalgadele

Susan Stover ja kolleegid avaldasid 2016. a detsembris oma uuringu tulemused, mis puudutas väljaku aluspinna mõju koolisõiduhobuse jalgadele. Uuringus kasutati kuut kõrgema taseme koolisõiduhobust, keda sõideti naturaalsel (dirt) ja sünteetilisel aluspinnasel.

– Suurima löögijõuga pinnasel korral oli sõrgatsi sirutus suurim.
– Sünteetilise pinnase maksimaalne löögiijõud oli 41% suurem kui naturaalne pinnase korral.
– Sünteetilisel pinnasel oli hobuste sõrgatsi sirutus suurem kui naturaalsel pinnasel treenides.
– Sünteetilisel pinnasel oli hobuste jalgade toefaas ja hoofaasi üleminek lühem, kui pehmema pinnase korral.
– Sünteetilisel pinnasel libisesid hobuste kabjad enam toefaasis taha suunas, mis näitas, et naturaalne pinnas annab hobusele parema toe äratõukeks.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

17424913_753327961501480_6374096702567456538_n

31 Mar

Ratsahobuste asümmeetrilised jalad

See pole üllatus, et erineva kabja nurga korral on jalgadele mõjuvad jõud erinevad. Varasemalt on uuringutega kindlaks tehtud, et asümmeetriliste jalgadega sporthobused lõpetavad võistluskarjääri varem.
Hobbs, Back jt uurisid ratsahobuste biomehaanilisi tagajärgi esijalgade erineva pikkuse ja kapjade korral.
– Lamedama kabjaga jala sõrgats vajub madalamale ja jalale mõjuv vertikaaljõud on suurem. Lamedamal kabjal on oluliselt suurem maksimaalne horisontaalne pidurdus ning keha raskus on pikemat aega jala tagumisel osal. Toefaasis on lamedama kabjaga jalg vähem jäik.
– Koormuse erinev jaotumine põhjustab sisemiste struktuuride erinevat koormamist, mis mõjutab kabja ja jala pehmete kudede terviklikkust ning halvendab kabja kuju muutuseid.

Hobbs jt (2014) Biomechanical Consequences of Uneven Forefeet and Hoof Conformation in Riding Horses
Pilt: Hobbs

17458197_749798871854389_7076081357984237819_n

29 Jul

Testimised dünamomeetrilise hobuserauaga

Mõne aasta eest arendasid Prantsuse teadlased välja dünamomeetrilise hobuseraua – survetundliku raua, et teada saada, kuidas pinnas mõjutab hobuse tervist. Raud annab infot maksimaalsetest jõududest ja koormustest toefaasis.

Crevier-Denoix ja tema meeskond tõestasid, et kõvemad rajad on seotud suurema vigastuse esinemisega kui pehmed. 12 traavli trenne jälgiti nelja kuu vältel. Pooled hobused treenisid kõval liivasel rajal, teised aga pehmel. Kõval rajal jooksnud hobustest esines 50% hobustest kesmine või raske pindmise varbapainutaja tendinopaatia mõlemas esijalas. Tagumised sõrgatsid olid samuti enam mõjutatud.

Meeskond võrdles ka takistussõidu hobuseid liiva-kiud pinnasel, pealmise kihi paksustega 7, 13 ja 20 cm. Leiti, et löögi amortiseermine ja vertikaalne raskuse kandmine jalale olid oluliselt suuremad 7cm pinnase korral. Crevier-Denoix sõnul pole hea kulusid kokku hoida, kuna tulemuseks on rohkem vigastusi kui 13cm paksuse pinnase korral.

Juhtiv ja järgev jalg saavad pinnaselt erinevalt mõjutatud. Juhtiv jalg maandub hüppel alles teisena, järgnev jalg saab seega esmase ning suurema koormuse. Kuid see ei tähenda, et järgneva jala vigastuse arv oleks suurem. Juhtiva jala raskuse absorbeerimise faas on väga pikk, sõrgatsi asend on madal ja palmaarsed kõõlused neelavad põhilise koormuse. Raskuse kandmise faasis on kõõlused kauem pinge all ning seega tendinopaatia või sõrgatsi patoloogiaga hobune tunneb rohkem valu, kui probleemne jalg on juhtiv.

Allikas: thehorse com
Pilt: Dr. Nathalie Crevier-Denoix

13 Mar

Sõrgatsi turse

Sõrgatsi piirkonna tursetega on iga hobustega tegelev inimene kokku puutunud. Tegu on sagedasti esineva seisundiga, mis tavaliselt ei tekita kangustunnet ega longet.
• Turse tekib varbapainutaja kõõlustupe põletikust („windpuff“). Tursed võivad olla idiopaatilised (teadmata põhjusega, ei tekita kaebuseid) ja patoloogilised (haiguse poolt põhjustatud).
• Peamiselt esinevad ideopaatilised tursed: turse on mõlemal pool kõõlust ning esineb mõlemal jalal. Ideopaatilised tursed on tavaliselt kroonilised, eriti levinud anatoomiliste eelsoodumuste korral (püstine sõrgats) ning tekivad pärast treeningut kõõlustele langeva koormuse tõttu.
• Muidugi võivad tursed tähendada ka tõsisemat vigastust või tenosünoviiti (kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletik). See on akuutne seisund ning kaasub longe, turse ja valu kõõluse katsumisel. Sel puhul on vajalik veterinaari sekkumine. Raviks kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, süste kõõluse piirkonda ning kindel rahurežiim.
• Idiopaatilisi turseid on raske ära hoida, eriti kui nad on muutunud krooniliseks. Hobuse omanikuna saad sa kasutada toetava ravina jalgade sidumist, põletikku alandavaid geele koos sidumisega ja külmaravi. Tõsisematel juhtudel võib abi olla hüaluroonhappe süstimisest.