20 Dec

Töökoerte vigastused

Poolkõõluslihase müopaatia on haruldane haigus, mida on dokumenteeritud saksa ja belgia lambakoertel, dobermannidel, bernhardiinidel ning inglise lambakoertel. Enamasti esineb seda töökoertel (nt politseikoerad, agility koerad). Selline vigatus võib lõpetada koera karjääri sekundaarse fibroosi ning lihaskontraktuuri tõttu.
Vigastust iseloomustab lühenenud sammupikkus, kiire, elastse käpa siserotatsiooni, kanna välisrotatsiooni ning põlveliigese siserotatsiooniga jala hoofaasis. Tavaliselt on longe akuutne. Fibroos on palpeeritav.

Varasematest uuringutest on leitud, et puhkus, antioksüdandid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, steroidid, füsioteraapia ning kirurglised sekkumised pole suutnud ära hoida fibroosi teket ning koerad ei naasenud oma täielikule aktiivsusele.
Gibson jt kasutasid raviks rasvast deriveeritud tüvirakke. Alla kuue kuu möödudes oli intramuskulaarne lesioon vähenenud 54,82%. Aasta möödudes oli kõigil 8 koeral normaalne liikumine ning kolmel koeral oli liikumine paranenud esmahindamisega võrreldes ning kõik 8 koera naasesid aktiivsele politseitööle.

Gibson et al (2017) Semitendinosus myopathy and treatment with adipose-derived stem cells in working German shepherd police dogs.
Pilt: goole ee

treeming

08 Feb

Koerte kubeme piirkonna pehmkoevigastuste ravi

Koerte kubeme piirkonna pehmkoevigastuste raviks sobivad ultraheli ravi koos venituste ja pehmekoe vabastamisega.
– Ultraheliravi intensiivsus sõltub sellest, kas tegu on akuutse või kroonilise probleemiga.
– Massaaž aitab parandada haige piirkonna ainevahetust, kiirendab jääkainete transporti ja mobiliseerida adhesioone.
– Venitused reie lähendajatele ja niudenimme lihasele.
– Lisanduvad jõuharjutused puusa ja reie piirkonna lihastele.
– Kindlasti ei tohi ära unustada ka kehatüvelihaste tugevdamist, kuna niude-nimme lihase kinnituskohad on nimmelülidel. Kui koera kehatüvelihased on nõrgad, koormab see liigselt niude-nimme lihast.

06 Feb

Koerte kubemepiirkonna vigastused

Kubeme piirkonna vigastused koertel tekivad tavaliselt ülesirutuse tulemusena. Eelnevad uuringud on näidanud, et peamiseks vigastatud lihaseks on niude-nimme lihas. Sümptomiteks on longe, piiratud puusaliigese sirutus, agilitys tõkete maha ajamine ja tõkke puudutamine. Lisaks võib olla pingeid ka teistes kubeme piirkonna lihastes (reie lähendajates). Sellisel juhul kaasub üldiselt ka tuharalihaste nõrkus ning reie lähendajate jäikus.
Vigastusel võib olla palju põhjuseid: liiga suur koormus vaid nädalavahetustel, koeral puudub vajalik ettevalmistus pidevateks tõkete ületamiseks, tegeletakse vaid sama liigutuse kordamisega (flyball), kehatüve lihaste nõrkus (alaselja ja vaagna pk), noorte koerte liiga aktiivne treenimine. Vigastusi võib tekkida ka liiga pikkade küünte tõttu. Suurem vigastuse risk on pika seljaga koertel, puusaliigeste artriidi, ristatisidemete vigastuste, puusa düsplaasiaga koertel. Vigastuse võib hoopis tekitada mõni neuroloogiline probleem, mis tekitab kubeme pk pehmete kudede jäikust.

AT Magazine Winter 2017

12 Nov

Koerte jõutreening

– Jõuharjutused kuuluvad kõikide sportkoerte treeningkavva. Enamasti matkivad harjutused konkreetset võistlusala.
– Jõutreeninguks saab kasutada ülesmäge liikumist, kummilinte või keharaskuseid, esemete vedamist, “tantsimise” või “käru” harjutusi.
– Kui koera oskused ja jõud on piisavalt paranenud, saab kasutada ülekoormuse printsiipi. Parandamaks kehalist seisundit ja sooritust, peab koera lihaskond, kardiovaskulaarsüsteem ületama hetke ainevahetuse limiidi. Olles võimeline tegema soorituse kõrgemal tasemel kui võistlusmomendil vajalik, suudab koer stressirohkel võistlusel hästi esineda. Seda printsiipi tuleks siiski kasutada ettevaatlikusega, vältimaks vigastusi.

Pilt: google.ee

jouharjutused

10 Nov

Vigastuste vältimine sportkoertel

– Regulaarne treening väldib füüsilise vormi kadumist. Aktiivsuse piirang 8 nädalat põhjustab koertel 41% vastupidavuse languse ning selle taastumiseks kulub 8 nädalat.
– Treeningute sagedus sõltub spordialast ning sellest, kas tegu on vastupidavusalaga. Kelgukoerad vajavad rohkem sagedasemat treeningut, et olla suutelised mitmeid tunde ja päevi võistlema. Flyball koerad vajavad sagedast treeningut kasvatamaks lihasjõudu ja kiirust aga mitte nii palju kui kelgukoerad, kes võistlevad üle 12h päevas.
– Piisav puhkus on sama oluline kui korduv treening, vältimaks vigastusi ning tagamaks elektrolüütide ja laktaadi tasemete normaliseerumine. Agility võistluse järgselt taastub seerumi laktaadi kontsentratsioon 4h möödudes ning alla 30min jooksul võidujooksjatest hurtadel.
– Regulaarne treening parandab oluliselt agility koerte sooritust. Karjatamisoskuse paranemine suureneb händleri kogemuse paranedes, kuid ka sõltumatult händlerist paraneb see treeninguga.

Allikas: Baltzer, W.I, Preventing injury in sporting dogs

lambakoer

08 Nov

Hamstringvigastused agility koertel

Hamstringlihaste töö koera edasi liikumisel ja agility hüpetel on ulatuslik. Hamstringlihased moodustuvad reie kakspealihasest, poolkõõluslihasest ja poolkilelihasest. Hamstringkõõluste vigastuskohaks on tavaliselt lihase üleminekukoht kõõluseks, tendinopaatia tekib peamiselt lihase alguskohas.

Ühendkuningriikides läbi viidud uuringus osales 5 agilitys võistlevat hamstringvigastusega border colliet, kes olid üle 5a vanused ja võistelnud alates teisest eluaastast. Raviks kasutati ultraheli, süva ristikiu friktsiooni ja venitust. Ravi tulemusena paranes hamstringlihaste elastsus, kolmel koeral vähenes longe 1-2 palli võrra, neli omanikku nägid koerte soorituse paranemist agility rajal.

Kõõlustest veidi lähemalt:
– Kõõlustel on 7.5x väiksem hapnikutarbimine kui lihastel. Kõõluste hästi arenenud anaeroobse energia genereerimine on oluline vähendamaks isheemia riski suure koormuse kandmisel ja pikaajalisel pinge hoidmisel.
– Samas see aeglustab vigastusjärgset paranemist, olgu selleks akuutne trauma (rebend) või krooniline tendinopaatia. Viimase puhul on toimunud korduvalt kõõluse venitamine 4-10% ulatuses. (Kõõlus rebeneb üle 10% pikenemise korral).
– Kõõluse paranemine jagatakse kolme etappi: põletikufaas (kuni 3p), koe moodustumine (proliferatsioon 3-24p) ja koe remodelleerimine (armkoe moodustumine, tenotsüütide ainevahetuse ja kõõluse veresoonkonna kahanemine).

– UH ravi aitab pehmendada armkude ja parandab kollageenkiu elastust. Süva ristikiu friktsiooni kasutatakse koe adaptatsiooni stimuleerimiseks. Venitusi kasutatakse liikuvusulatuse ja lihaselastuse suurendamiseks.

Gardner, A. (2015) Ultrasound and manual therapy in the treatment of hamstrings in the Agility dog

border

30 Oct

Sportkoerte soojendus

Professor Noel Fitzpatricku soovitus sportkoerte soojenduseks:
1. Rihmas sammus 2-3min liikumist
2. Mõõdukas tempos rihmas traav 3-5min
3. Mänguasja sikutamine, tagurdamine, “viska viis” käpa tõste 1-2min
4. Aktiivsed lülisamba venitused: selja sirutus, selja painutus, külje suunas painutused. Kõik suunad korra läbi teha.
5. Hoia koer soojas (hoia koer liikumas või kasuta tekki), soojenduse lõpuks peaks koer kergelt lõõtsutama.

AT Magazine

sportkoer

Save

Save

04 Aug

Massaaž agility koertele

Massaažist on kasu ka aasta pärast traumat. Nimelt avaldati Animal Therapy Magazine’is artikkel endisest 8a agility koerast, kes oli tunnelis libastunud ja selga vigastanud. Algul ei tundunud vigastus suur, kuid aegamööda keeldus koer hüppamast, liigikaaslastega mängimast ning lõpuks vajas süles kandmist pärast 20min kõndimist. Aastaga võttis koer juurde 3 kg.
Aasta pärast traumat vaatas füsioterapeut, kes algselt tuli ravima teist pere koera, ta üle ning leidis armistunud koe seljalihases (pikimlihases) ja paremas keskmises tuharalihases, lisaks triggerpunkte niude-roide lihases, romblihases, probleeme seljalailihases, laisidekirme pinguldajas ja reie nelipealihases. Esialgselt planeeriti 3 massaažiseanssi 3-5 nädala vältel.
Peale esimest massaaži jooksis koer jalutukäikudel ning suutis probleemideta taas treppidel ülesse ja alla liikuda, pärast teist seanssi mängis juba liigikaaslastega, hüppas diivanile ja maha, pärast kolme massaaži oli ka koera kehakaal vähenenud üle 2kg (kusjuures ei muudetud toitmist).

20 Feb

Koera treeningpäevik

Treenerid ja sportlased kasutavad treeningpäevikut oma soorituste mõõtmiseks. Samamoodi peaks iga oma koerast lugu pidav omanik pidama koera treeningpäevikut, et omada ülevaadet koera kehaliste ja vaimsete harjutuste vajadusest.

Lihtsate andmete põhjal saab analüüsida edu, samuti saab treeningpäeviku põhjal kindlaks teha põhjused, mis võisid viia vigastuse või haiguse tekkeni, või lihtsalt sooritusvõime languseni. Koera treeningpäevik aitab omanikul püsida motiveeritud ning ennetada koera terviserikkeid. Ülevaade sellest, kui palju ja millist tüüpi tegevust koer igapäevaselt saab, on oluline mitte ainult koera füüsilise tervise, vaid ka tema käitumise jaoks.

Mida koera treeningpäevik sisaldama peaks?
Anthony Woerner, koerte füsioterapeut ja rehabilitatsiooni spetsialist, soovitab (minimaalselt) lisada põhiharjutused südame, jõu ja painduvuse jaoks. Läbi nädala tuleb keskenduda erinevatele kehaosadele, et tagada kogu keha võrdne treenimine.

Oluline on treeningplaani lisada ka kuulekuse harjutused. Sageli jäetakse koera vaimne vormisolek tähelepanuta, kuid see on tema heaolu saavutamiseks sama tähtis komponent kui füüsise eest hoolitseminegi. Professionaalne koertetreener Kathy Santo soovitab kuulekust praktiseerida vähemalt kolmel päeva nädalas, eelistatult isegi viiel päeval.

Kui tegu on ülekaalulise või sportkoeraga, siis võib treeningpäevikus kajastada ka koera toitumist, toidu komponentide ja kalorite jälgimist.

Näide treeningpäevikust:
Koera treeningpaevik

  • Koera südametreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Koerte kardiotreening peab olema intensiivne ning kaasama aeroobset süsteemi. See ei ole hommikune või õhtune nuuskimisring. See on tegevus, mis paneb südame tööle, et verre hapniku juurde pumbata.

Kõige paremini saab koerale aeroobset tööd anda jooksuga omaniku kõrval (omanik kas jookseb, sõidab rattaga, rulluiskudega, tõukerattaga vms). Kui koera omanik ise ei ole suuteline selliseks pingutuseks, siis on abiks pika vahemaaga “ära toomise mäng”, ujumine või ka jooksulindil jooksmine.

Kui koer ja omanik on mõlemad treenimata, siis on hea alustada kõndimisega, järk-järgult sammu kiirendades (kiirus peaks suurenema 5-10% iga nädal). Kui koera lihased on valulikud, tasub intensiivsust vähendada. Alati peab jälgima muutusi kõnnakus või sooritusvõimes.

Aeg: Sõltub koera tõust, vanusest ja tervisest. Hea oleks liikuda ühtlases tempos vähemalt 20 minutit järjest. Energilisemad koerad vajavad liikumist vähemalt 45+ minutit. Koer peab peale kardiotreeningut väsinud olema.

  • Koera jõutreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Kõige levinum koerte jõutreening on vastupanutreening, mis tähendab, et koera jäseme/te liigutamine on vastujõuga raksemaks tehtud. Vastujõuks võib olla koera keharaskus või mõni treeningvahend nagu tasakaalulaud, erinevad tasakaalupadjad, kummilindid. Koera tuleb julgustada õigeid liigutusi tegema ning raskusastet tuleb suurendada tasapisi ja pidevalt.

Aeg: Sõltub koera jõust ja seisundist. Alustada tuleks ühe harjutuse puhul 5-10 kordusega, kuni jõutakse ideaalse soorituseni 20-30 korduse puhul.

  • Koera painduvustreening

Kõik koerad – iga päev

Venitamine on tähtis vigastuste ennetamiseks ning on hea soojendusharjutus vereringe suurendamiseks. Enne venitamist tasub nõu pidada spetsialistiga, kes näitab ette õiged venitustehnikad. Turvalise ja efektiivse venituse jaoks tuleb omada head ülevaadet koera lihastest ning liigestest ja nende liikumissuunast ning -ulatusest.

Aeg: Soojenduseks teha 3-5 minutit kerget venitust ja kõndi. Soojendusega tõuseb kehatemperatuur, mistõttu on lihased elastsemad ja vähem vastuvõtlikud vigastuste tekkimisele suuremal venitamisel.

  • Koera kuulekustreening

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Kuulekustreening ei anna sulle ainult hästi käituva koera, vaid võib päästa ka koera elu. Koeraga, kes tuleb kui kutsutakse või peatub märguande peale, on palju turvalisem ringi liikuda ning erinevaid tegevusi nautida. Füüsilise ja vaimse treeningu kombinatsioon rahustab ja lõdvestab koera.

Kui sa ei ole kindel, mismoodi treeningut alustada, pöördu spetsialisti poole, kes aitab sul õiged treeningvõtted omastada.

 Aeg: Alustuseks on hea treenida 15-30 minutit üle päeva.

  • Koera mänguaeg

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Lõbus struktureerimata mäng on hea viis koeraga sügavam side saavutada. Tihti unustatakse ära lihtsa mängu tähtsus iseendale ja koerale. Mäng aitab naeratada ja end lõdvaks lasta, vähendades sellega stressi.

Aeg: Mängi koeraga nii tihti kui võimalik ja nii kaua kui võimalik (minimaalselt 5 minutit).  Jäta meelde, et mängimine peab lõbus olema.

Allikas: dogtread.com

15 Jun

Millistel puhkudel kasutada koerte massaaži?

• Mehaanilised näidustused: krooniline lihasskeleti probleem võib tekitada organismis teiseseid probleeme, mis viivad rühihäirete ja kõnnimustri muutusteni. Aja jooksul muutuvad need juba esmasteks probleemideks pehmekoes toimunud muutuste tõttu, tulemuseks võimalik liigeskahjustus ja valu.
• Kirurgilised näidustused: kui koer peab teatud perioodi püsima piiratud liikumise või puhkerežiimil, aitab massaaž hoida lihastoonust ja konditsiooni. Massaaži ülesandeks on hoida liigeste ja pehmekoe elastust ning hoiduda edasisest funktsiooni kaost.
• Haigused: osteoartriidi korral aitab massaaž enne liigutamist kiirendada lihaskoe verevoolu ja toitainete liikumist ning säilitada pehmekoe elastust. Koeradel, kes kannatavad krooniliste lihaspingete all, aitab massaaž lõõgastuda ja vähendada ebamugavustunnet ning lihaspingeid.
• Sportkoerad: massaaži saab kasutada treeningperioodil ravi eesmärgil ning edendada sellega sportlikku sooritust. Seda võib kasutada ka koera võistluseks või soorituseks ettevalmistamisel, stressi vähendamiseks ja lõõgastumiseks. Pärast rasket harjutust või võistlust aitab massaaž kaasa kiiremale taastumisele.
• Sooritusvõime edendamiseks: pidev stress või ülekoormus võib suurendada vigastuste teket. Lihasrebendi korral asendub sidekude armkoega, mis vähendab lihasjõudu, elastust ja koe liikuvust. Massaažiga on võimalik armkude venitada ja vabastada, et taastuks koe normaalne liikuvus.
• Väsimus: kui koer osaleb väga tugevates treeningutes, ei pruugi ta täielikult taastuda, mis omakorda viib üldise lihasvalulikkuse ja traumadeni. Seega võiks massaaži kasutada pärast võistlusi, treeninguid, reise või mõne muu stressirikka situatsiooni järgselt.
• Lihasvalulikkus: algab tavaliselt soorituse järgselt ja vahel alles järgneval päeval. Ebapiisav puhkuseperiood võib tekitada loomale tõsist ebamugavustunnet sidekoe põletiku, helluse ja jäikustunde tõttu. Massaaž on võimalik meetod valulikkuse vähendamiseks.
1912413_453834224784190_1758118534337380915_n