26 Mar

Kui palju Sinu hobune tööd teeb?

– Kerge töökoormus (vabaaja ratsutamine, treeningutega alustamine) 1-3 h nädalas, milest 40% sammu, 50% traavi ja 10% kanterit;
– Keskmine koormus (ratsakool, vabaaja ratsutamine, polo ja kerge rantšo töö). 3-5 h nädalas, millest 30% sammu, 55% traavi, 10% kanterit ja 5% kerget hüppamist või muud tööd;
– Raske koormus (rantšo töö, polo, võistlushobused, madala ja keskmise tasemega kolmevõistlushobused, galopihobused). 4-5 h tööd nädalas, millest 20% sammu, 50% traavi, 15% kanterit ja 15% galoppi, hüppamist või muud oskustööd;
– Väga raske töö (veerandmiili ja täisverelised galopihobused, kestvusratsutamine, kõrgema taseme kolmevõistlushobused). Treeningud varieeruvad nt ühest tunnist kiirustrennist kuni 6-12 h aeglase tööni.

Samas sõltub ka liikumisaktiivsus sellest, kas hobust peetakse 24h väljas või hoitakse hobust peamiselt tallis ja liigutatakse tund päevas.

Hobuse töökoormust saab jälgida ka südamelöögisageduse (SLS) järgi. Kerge töö puhul keskmiselt 80 lööki minutis, kesmise töö puhul 90 lööki minutis, raske töö korral 110 ning väga raske treeningu korral 110-150 lööki minutis.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

rodeo

20 Dec

Töökoerte vigastused

Poolkõõluslihase müopaatia on haruldane haigus, mida on dokumenteeritud saksa ja belgia lambakoertel, dobermannidel, bernhardiinidel ning inglise lambakoertel. Enamasti esineb seda töökoertel (nt politseikoerad, agility koerad). Selline vigatus võib lõpetada koera karjääri sekundaarse fibroosi ning lihaskontraktuuri tõttu.
Vigastust iseloomustab lühenenud sammupikkus, kiire, elastse käpa siserotatsiooni, kanna välisrotatsiooni ning põlveliigese siserotatsiooniga jala hoofaasis. Tavaliselt on longe akuutne. Fibroos on palpeeritav.

Varasematest uuringutest on leitud, et puhkus, antioksüdandid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, steroidid, füsioteraapia ning kirurglised sekkumised pole suutnud ära hoida fibroosi teket ning koerad ei naasenud oma täielikule aktiivsusele.
Gibson jt kasutasid raviks rasvast deriveeritud tüvirakke. Alla kuue kuu möödudes oli intramuskulaarne lesioon vähenenud 54,82%. Aasta möödudes oli kõigil 8 koeral normaalne liikumine ning kolmel koeral oli liikumine paranenud esmahindamisega võrreldes ning kõik 8 koera naasesid aktiivsele politseitööle.

Gibson et al (2017) Semitendinosus myopathy and treatment with adipose-derived stem cells in working German shepherd police dogs.
Pilt: goole ee

treeming

17 Dec

TPLO järgne taastumine

Boyd ja kolleegid (2007) hindasid aasta pärast TPLO lõikust 29 koera seisundit. Hinnati röntgenülesvõtteid, longet ning omanikud täitsid küsimustiku koera pre- ning postoperatiivse aktiivsuse kohta (nt liigesjäikus lamamast püsti tulekul, koera üldine aktiivsus, hüppamisvõime, külma või niiske ilma mõju koerale).
– Enne lõikust kestis longe 1-156 nädalat; 12 koeral kaasnes meniskirebend.
– Röntgentpiltide hindamisel leiti kuuel koeral osteoartriidi vähenemine, ühel koeral püsis seisund muutusteta ning 22 koeral esines suurem kulumise aste võrreldes operatsioonieelse ajaga.
– Röntgenpiltide tulemuse võrdlus koos koeraomanike küsimustike täitmisega näitas, et 45% aktiivsus paranes või jäi muutusteta, kuid 55% koertest leidsid omanikud, et nende koera seisund on halvenenud.
– Ühelgi koeral ei esinenud longet sammus ega traavis.

Link originaalartiklile:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1831504/
Pilt: google.ee

op

11 Nov

Külm ilm ja osteoartriit

Osteoartriidi (OA) korral tekib kõhre, luu ja pehmete kudede degenereerumine. Muutused tekitavad valu, deformatsioone, liikuvuse vähenemist ning funktsiooni probleeme.

OA sümptomid: vähenenud üldine aktiivsus ja liikumine, liigesjäikus või vähenenud liikuvusulatus, liigese temperatuuri tõus, turse valu ja longe.

OA korral on võimalik ravida sümptomeid. Külmal ajal tuleks hobust kindlasti liikumises hoida, et liigesed püsiksid liikuvana, lihased elastsena. Kindlasti on vajalik korralik soojendus ning maha jahtumine ning liikumine peab olema mõõduka koormusega.

Dr Cheramie soovitused:
– Sügavas, raskes, märjas lumes tuleks olla ettevaatlik, kuna on kõõlusvigastuste oht.
– Kui hobune higistab palju, oleks soovitav maha jahtumise parendamiseks hobuseid klippida ning sel puhul ka korralikult tekitada.
– Kui pole võimalik ratsutada, siis võimaldada hobusele palju liikumist koplis.
– Boksis rohke allapanu kaitsmaks küünarliigeseid ja kannaliigeseid pikali heitmisel.

Allikas: thehorse com
Pilt: erakogu

Hobune

06 Nov

Taastusravi ja igavus

– Toiduotsingud on kasulikud taastusravil ja ka nägemis- või kuulmislangusega koertele, kuna on rahustavamad kui interaktiivsed toitu jagavad mänguasjad. Otsimine võib rahustada kognitiivse düsfunktsiooniga koeri.
– Interaktiivsed toitu jagavad mänguasjad võivad parandada isu halbadel sööjatel ning aidata kaasa seedimisprotsessi normaalsele toimimisele kugistajatel, aeglustades söömisprotsessi.
– Taastusravil olevatel koertel on teatud piirangud keharaskuse kandmisel jäsemetele, mille korral ei pruugi sobida maast toidu otsimine. Sel juhul võiks tõsta söögialuse kõrgemale, et koera pea asend oleks naturaalne. Koera igavuse peletamiseks võib toitu peita kuhu iganes (karpidesse, kokku volditud rätiku, kongi või muu sisse) või laotada ruumi/aeda laiali.
– Igavuse peletamiseks võib koera ka hoopis masseerida ning kammida.

AT Magazine Autumn 2017
Pilt: google ee

koernuusib

28 Sep

Tekiga või ilma? Klippida või mitte?

See on iga hobuse omaniku enda otsus.

Skandinaavias tehtud uuring näitas, et hobuste omanikud ei teadnud, mis tagapõhi on hobuste tekitamisel ja klippimisel. Pooled küsitletutest ei saanud aru hobuse termoregulatsioonist ehk hobuse reaktsioonist tekitamisele, klippimisele, soojuse hajuvusele ja treeningjärgsele jahtumisele.
– 97% Rootsi ja 96% Norra soojavereliste hobuste omanikest tekitasid oma hobuseid õues. Üldiselt tekitati Rootsis hobuseid 91% ning Norras 84% vastanutest.
– Tekke kasutati peamiselt vihma, külma või tuulise ilma korral, 10°C või madalama õhutemperatuuri korral.
– Viiendik vastanutest vastas ka, et üks põhjuseid tekitamiseks on hobuse puhtus.
– Soojavereliste hobuste klippimist kasutati Rootsis 67% ja Norras 35% ulatuses. Peamiselt oli tegu koolisõiduhobustega.

Teaduslikust taustast:
– Kuna tekitamine kohe pärast trenni aeglustab taastumist, on mõistlik oodata pool kuni tund aega, enne kui tekk selga ja hobune külma kätte välja saata.
– Klippimine aitab soojust hajutada, seega hobune, kes nö liiga kuumaks ei lähe, on võimeline paremaks soorituseks.
– Tekid on olulised hobuse halva keha konditsiooni, vihma-tuule-külma kombinatsioonide korral. Teki vajadus sõltub tõust, karvkatte kvaliteedist, vanusest/tervislikust seisundist, söötmisest ning hobuse kohanemisest!

Hartmann et al (2017) Management of horses with focus on blanketing and clipping practices reported by members of the Swedish and Norwegian equestrian community.
Pilt: erakogu

Tekiga hobune

28 Mar

Intra- ja ekstrakapsulaarse ning osteotoomia meetodiga opereeritud põlved

Mölsä jt hindasid intra- ja ekstrakapsulaarse ning osteotoomia meetodiga opereeritud põlvede seisundit 1,5 ja enam aastat peale lõikust. Uuringus osales 47 koera, kelle kraniaalne ristatiside oli taastatud, kontrollgruppi kuulus 21 tervet looma.
Uuringu tulemustest:
– Staatiline keharaskuse kandmine opereeritud jalale oli 4,2% väiksem. Oletati, et sama toimub ka dünaamilisel keharaskuse kandmisel.
– Uuringu tulemused kattuvad varem avaldatud teise uuringuga, kus 1-5 a pärast TPLO operatsiooni on põlve liikuvus väiksem kui opereerimata põlvel. Antud uuringus leiti 5% painutuse ja 7% sirutuse vähenemine põlveliigeses. Põlveliigese vähenenud liikuvus on tõenäoliselt põhjustatud osteoartriidist. Lisaks leiti ka kannaliigese painutuse vähenemine, mis on ilmselt tingitud anatoomilisest eripärast (põlve- ja kannaliiges painutuvad ja sirutuvad koos).
– Tõuge istumast püsti oli opereeritud jalal nõrgem 66,7% juhtudest.
– 76,2% koertest oli opereeritud jäseme reie ümbermõõt väiksem, ühel koeral oli opereeritud reie ümbermõõt suurem kui kui opereerimata jalal.
– Ortopeedilisel hindamisel esines longe 20% koertest ja valu passiivsel painutusel/sirutusel ligi 1/3 koertest.

Mölsä jt (2014) Long-term functional outcome after surgical repair of cranial cruciate ligament disease in dogs

Pilt:google ee
17498506_749869331847343_2295423369328982923_n

26 Mar

Vananev hobune

Vananedes väheneb hobuste jõud ja painduvus. Samuti alaneb organismi stressitaluvus ja vastupanu infektsioonidele. Liikumine võib muutuda raskemaks ning pole enam nii nauditav, vigastused ja haigused ilmnevad sagedamini ja nendest paranemine ei pruugi kerge olla.
– Nagu ka inimesed, kaotavad hobused vananedes lihasmassi, mis asendub rasvkoega. Enamik üle 20 a. hobustest põevad artriiti. Suur kehakaal mõjub aga liigestele. Regulaarne kerge liikumine on liigestele ravi. Seega oleks mõistlik hoida hobust 5-7/10 keha konditsiooni skaalal ning hoida neid väljas liikumas.
– Keha vananedes suureneb resistentsus insuliinile, mis raskendab glükoosi ainevahetust.
– Terve hobuse keha toodab liikumise tulemusena kortisooli, mis mobiliseerib glükogeenivarusid. Kuid vana hobuse kortisooli tase ei tõuse treeningu järgselt enam samamoodi nagu noorematel ning taastumiseks kulub rohkem aega.
– Aeroobne võimekus väheneb peale 20. eluaastat. Süda ei suuda pumbata enam nii suurt verekogust ühe löögi korral kui noorema hobuse puhul. Seega peaks olema sooja ja niiske kliima korral ettevaatlik vanema hobuse treenimisel. Vanema hobuse süda peab töötama rohkem ning keha temperatuur tõuseb kiiremini kui nooremal hobusel. Isegi, kui hobune higistab tavapäraselt, ei suuda hobune enam samas mahus tööd teha.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

17546794_749273335240276_3690550871740833364_o

17 Mar

Veel koerte ristatisideme operatsiooni tulemuslikkusest

21 kuu jooksul teostati 152 TTA-Rapid protseduuri ravimaks 141 koera (152 põlve) ristatisideme rebendit. Uuringus osalesid koerad vanuses 13 kuud kuni 11 aastat, kaaludes 5,8-60 kg ning lonke kestusega 1 päev kuni 2 aastat (keskmine 9,42 nädalat lonkamist). Peamisteks tõugudeks olid labrador retriiver, tõuta koerad, staffordshire bullterjer, kuldne retriiver.
Esmane ravi tulemuslikkuse hindamine tehti 3 kuu möödudes, hilisem alates 6. postoperatiivsest kuust, milleks kasutati ka omanike osalust LOAD (Liverpool Osteoarthritis in Dogs) küsimustiku täitmisega.
– Kolmandaks lõikusjärgseks kuuks olid 99% protseduuridest rahuldava tulemusega, mis ühildub varasemate avaldatud uuringutega.
– Hilisem meniski vigastus oli enim esinev komplikatsioon, mis vajas sekkumist (8% põlvedest).
– Lonke sageduse hindamisel oli rahuldav tulemus 97% juhtudest (koer pole lonagnud peale operatsiooni), lonke tõsidust hinnates saadi rahuldavad tulemused 90% põlvedest (koeral ei esine longet). LOAD küsitluse skoor ≤15 loeti rahuldavaks 86% juhtudest.

Butterworth ja Kydd (2017) TTA-Rapid in the treatment of the canine cruciate deficient stifle: short- and medium-term outcome

Pilt: google ee

17343002_743819749118968_2205397128831664985_n

15 Mar

Koerte põlve ristatisideme rebendi TTA lõikuse ravi tulemustest

Koerte põlve ristatisideme rebendi TTA lõikuse ravi tulemustest:
– 6 kuud ja aasta pärast TTA operatsiooni oli märgatav lonke vähenemine nii ühe kui mõlema põlve lõikuse järgselt. Unilateraalse TTA korral oli oluline lonke vähenemine 6 nädala möödudes võrreldes bilateraalse operatsiooniga. Varasematest uuringutest on leitud 68% longete taandumine 4. postoperatiivseks kuuks.
– Reie ümbermõõdu suurenemine saavutati antud uuringus alles ühe aasta pärast operatsiooni.
– 6 kuud ja aasta pärast lõikust oli oluline põlveliigese painutuse suurenemine nii ühe kui mõlema põlve lõikuse korral.
– Uuringu enam levinud komplikatsiooniks (21% põlvedest) oli lonke taasteke. Patsiendid paranesid liikumise piirangu ja NSAID raviga.

MacDonald at al (2013) Clinical assessment following tibial tuberosity advancement in 28 stifles at 6 months and 1 year after surgery

Pilt: google ee

17309719_743245479176395_7186454543434390598_n