29 Oct

Luumurrud hobustel

Donati ja kolleegid uurisid 1845 luumurdu, millest 52% olid saadud sadulas ning keskmise vanusega 10 a.
– 43% teadaoleva trauma põhjuseks oli teise hobuse löök. Peamine luumurru piirkond oli teine metakarpaalluu, kuid esines palju ka pea piirkonna (eelkõige lõualuu) traumasid.
– Ligi 40% murdudest tekkis karjamaal, s.o kolm korda rohkem kui tallis või väikses koplis.
– Metakarpaalluud on loodud taluma vertikaalsed jõude mitte lateraalseid. Seega on nad väga vastuvõtlikud murdudele.
Traumade seas oli palju ponisid ning islandi hobuseid. Ilmselt tingituna sellest, et neid peetakse gruppidena karjamaal.

Allikas: Most Riding Horse Fractures Result From Pasture Accidents (thehorse.com)
Pilt: google ee

perutavhobune

25 Aug

Hobuste seljavalust

Tegu võib olla muna või kana stsenaariumiga: kas seljavalu on tingitud mujal kehas olevast probleemist või on see tõesti haiguse põhjuseks.

Millele mõelda?
– Hobuse kehaehituse sobivus spordialaga
– Kabjad: väär kabjahooldus tekitab trigerpunkte, eriti kompkapjade, pika varbaosa, madala kannaosa ning varba telje murdumisel tahapoole.
– Ratsaniku rüht ja asend sadulas.
– Treeningmetoodika
– Varustuse sobivus, sadul!
– Lihase/kõõluse rebendid või jäikus
– Artriit
– Äge trauma kukkumisest
– Kissing spine

Allikas: thehorse com

30 May

Hobuste sakroiliakaalliigese (SIL) probleemist

Bunny-hopping, tagumiste jalgade koordinatsioonihäired, pidevalt tagumiste jalgade raskuse nihutamine ning probleemid jalgade tõstmise ja hoidmisega kabjahooldusel on viited sakroiliakaalliigese probleemist.
SIL probleem võib olla tingitud sideme rebendist, ülevenitusest või liigese artrootilistest muutustest. Enamikul juhtudest on põhjuseks varasem sideme vigastus, mis on jäänud diagnoosimata. Sellest tulenevalt tekivad muutused liigestes kuna ligamendid ei toeta enam liigest õigesti. Sidemed võivad traumajärgselt ka pakseneda, takistades liigese normaalset liikumist.
– SIL probleem võib tekkida igas vanuses ning peamiselt on see tingitud traumast. Nt hobune on kukkunud või libisenud ning venitanud SI piirkonna sidet. Tavaliselt ei kaasu sellega märgatavat longet ning omaniku jaoks jääb probleem märkamata.
– Eelsoodumus on ka madala turja ja kõrgema laudjaga hobustel.
– Üks põhjuseid võib olla ka ühekülgne treening: hobusele ei anta erinevat laadi tööd, vaid treenitakse vaid maneežis, platsil.

Allikas: thehorse
Pilt: google ee

18700256_790652114435731_3638485164347727553_n

17 Mar

Veel koerte ristatisideme operatsiooni tulemuslikkusest

21 kuu jooksul teostati 152 TTA-Rapid protseduuri ravimaks 141 koera (152 põlve) ristatisideme rebendit. Uuringus osalesid koerad vanuses 13 kuud kuni 11 aastat, kaaludes 5,8-60 kg ning lonke kestusega 1 päev kuni 2 aastat (keskmine 9,42 nädalat lonkamist). Peamisteks tõugudeks olid labrador retriiver, tõuta koerad, staffordshire bullterjer, kuldne retriiver.
Esmane ravi tulemuslikkuse hindamine tehti 3 kuu möödudes, hilisem alates 6. postoperatiivsest kuust, milleks kasutati ka omanike osalust LOAD (Liverpool Osteoarthritis in Dogs) küsimustiku täitmisega.
– Kolmandaks lõikusjärgseks kuuks olid 99% protseduuridest rahuldava tulemusega, mis ühildub varasemate avaldatud uuringutega.
– Hilisem meniski vigastus oli enim esinev komplikatsioon, mis vajas sekkumist (8% põlvedest).
– Lonke sageduse hindamisel oli rahuldav tulemus 97% juhtudest (koer pole lonagnud peale operatsiooni), lonke tõsidust hinnates saadi rahuldavad tulemused 90% põlvedest (koeral ei esine longet). LOAD küsitluse skoor ≤15 loeti rahuldavaks 86% juhtudest.

Butterworth ja Kydd (2017) TTA-Rapid in the treatment of the canine cruciate deficient stifle: short- and medium-term outcome

Pilt: google ee

17343002_743819749118968_2205397128831664985_n

21 Feb

Ultraheliravi taastumiseks

Ultraheli pole vaid diagnostiline vahend, vaid ultraheli ravi saab kasutada ka taastusravis paranemise protsessi edendamiseks. UH-ravi võimaldab sügavamat kudede soojendamist pindmise kihi liigse kuumutamiseta.

UH-ravi näidustused:
– valu alandamine;
– lihasspasmide vähendamine;
– haavade paranemise kiirendamine;
– hematoomide kiirem imendumine;
– turse vähendamine;
– armkoe moodustumise vähendamine;
– ravitava piirkonna verevarustuse suurendamine;
– kollageeni pikendatavuse parandamine, remodelleerimine ja tootmine ning liikuvuse parandamine.

Hobuste ultraheliravi kohta on avaldatud vähe uuringuid, kuid väga häid tulemusi on saadud kõõluste ja sidemete treeningu või mobiliseerimise eelse soojendamisega.

Pilt: google ee

16640981_729332257234384_2254931658865216560_n

08 Feb

Koerte kubeme piirkonna pehmkoevigastuste ravi

Koerte kubeme piirkonna pehmkoevigastuste raviks sobivad ultraheli ravi koos venituste ja pehmekoe vabastamisega.
– Ultraheliravi intensiivsus sõltub sellest, kas tegu on akuutse või kroonilise probleemiga.
– Massaaž aitab parandada haige piirkonna ainevahetust, kiirendab jääkainete transporti ja mobiliseerida adhesioone.
– Venitused reie lähendajatele ja niudenimme lihasele.
– Lisanduvad jõuharjutused puusa ja reie piirkonna lihastele.
– Kindlasti ei tohi ära unustada ka kehatüvelihaste tugevdamist, kuna niude-nimme lihase kinnituskohad on nimmelülidel. Kui koera kehatüvelihased on nõrgad, koormab see liigselt niude-nimme lihast.

06 Feb

Koerte kubemepiirkonna vigastused

Kubeme piirkonna vigastused koertel tekivad tavaliselt ülesirutuse tulemusena. Eelnevad uuringud on näidanud, et peamiseks vigastatud lihaseks on niude-nimme lihas. Sümptomiteks on longe, piiratud puusaliigese sirutus, agilitys tõkete maha ajamine ja tõkke puudutamine. Lisaks võib olla pingeid ka teistes kubeme piirkonna lihastes (reie lähendajates). Sellisel juhul kaasub üldiselt ka tuharalihaste nõrkus ning reie lähendajate jäikus.
Vigastusel võib olla palju põhjuseid: liiga suur koormus vaid nädalavahetustel, koeral puudub vajalik ettevalmistus pidevateks tõkete ületamiseks, tegeletakse vaid sama liigutuse kordamisega (flyball), kehatüve lihaste nõrkus (alaselja ja vaagna pk), noorte koerte liiga aktiivne treenimine. Vigastusi võib tekkida ka liiga pikkade küünte tõttu. Suurem vigastuse risk on pika seljaga koertel, puusaliigeste artriidi, ristatisidemete vigastuste, puusa düsplaasiaga koertel. Vigastuse võib hoopis tekitada mõni neuroloogiline probleem, mis tekitab kubeme pk pehmete kudede jäikust.

AT Magazine Winter 2017

25 Jan

Liikumine pärast kõõluste ja sidemete vigastust

Kontrollitud liikumine pärast kõõluse, sideme vigastust sõltub konkreetsest vigastusest! Treeningkoormuse tõstmine toimub füsioterapeudi ja veterinaari juhendamisel. Koormust tõstetakse järk-järgult nädalate jooksul.

Mõned üldised etapid hobuste pehmekoe vigastuste taastusravis:
– Alustatakse alati käe kõrval jalutamisest. Koormust tõstetakse 5-10% nädalas, vältimaks haige piirkonna vigastamist. Vaadata tuleb ka lonkeastet ja mõistlik oleks teostada korduvaid UH uuringuid taastusravi kestel koe paranemise jälgimiseks.
– Edasi jõutakse 30 min käe kõrval kõndimiseni 2-3 x päevas.
– Järgmiseks astmeks on varustusega 20-25 min sammu kõndimine.
– Mõne nädala möödudes on hobune valmis traavima 3-5min pärast 10-15min sammu kõndimist.
– Edasi suurendatakse traavimist 20-25 min päevas.
– Kui 25 min traavi ei tekita hobusele probleeme, lisandub kanter (alustatakse 3 min päevas).

23 Jan

Hobuse kõõluste ja sidemete vigastuse esmaabi

– Traumat iseloomustab valu, turse ja valulik vastus jala katsumisel.
– Kõige olulisem on lõpetada hobuse treening, isegi siis, kui turse on minimaalne! Algab puhkuserežiim.
– Põletiku alandamiseks kasutada külmaravi esimesed 48 h 3-4 x päevas. Sobivaimaks koe temperatuuriks loetakse 15-19 C, selleks kasta jalg jääsegusesse vette maksimaalselt 20-30 min (soovitud jäseme temperatuur peaks olema saavutatud 10-13 min). Lisaks võib kasutada ka mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID). Lisaks vigastatud piirkonnale tugiside.
– Pärast 48 h on soovitav jätkata külmaraviga 2-3 x päevas kahe nädala vältel.

15 Oct

Kutsikate liikumisest

Kutsikad pole miniatuursed koerad, seega ei kehti neile ka täiskasvanud koera 30 min – 2h jalutuskäigud. Kas sa võtaksid koolieelikust lapse endaga koos 5 km ringi sörkima või 12 km jalutuskäigule rappa? Ilmselt hakkas laps peale mõningast kõndimist kurtma, et ei jõua kõndida ja tahaks hoopis sülle? Sama tahaks ka noor koer, kellelt omanik korraga liiga palju nõuab.

– Lihtne reegel, mida kutsikat jalutades meeles pidada: iga elukuu kohta 5 minutit jalutamist. Seega 3-kuune kutsikas vajab vaid 15 min jalutamist, 6-kuune 30 min. See võib omanikule muidugi šokeerivalt vähe tunduda, kuid kutsikad vajavad oluliselt vähem liikumist kui täiskasvanud koerad ning nad vajavad puhkust kasvamiseks, (kutsikas magab 18-20 tundi ööpäevas).
– Mida suurem kutsikas, seda suurem koormus kasvavatele liigestele ning ületreeningu tulemusena võivad tekkida tõsised terviseprobleemid. Ülekoormus mõjutab pikkades luudes paiknevaid kasvuplaate, mille sulgumine toimub ca 18. elukuuks. Kasvuplaadi vigastuse korral võib tekkida luu deformatsioon või luu võib jääda lühikeseks (lakkab kasvamast), mis omakorda viib liigestelje muutumiseni, tekitades vanemas eas suuremat vigastusriski antud liigese piirkonnas. Kutsikatel võivad tekkida ka pikkade luude spiraalmurrud nagu väikelastelgi. Lisaks pole kutsikate kardiovaskulaarsüsteem välja arenenud pikema jalutuskäigu läbimiseks.
– Kindlasti tuleb arvestada ka kutsika suurust ja tõugu. Kui koera kehakaal täiskasvanuks saanuna on kuni 11 kg, võib anda suuremat liikumisaktiivsust peale 9. elukuud, kui kehakaal jääb 11-45 kg vahele võiks täiskoormuse andmisega oodata kuni 14. elukuuni. Kui koer kaalub aga üle 45 kg, oleks mõistlik oodata kuni 1,5 aastaseks saamiseni. Näiteks whippetid vajavad kindlasti rohkem liikumist kui basset hound. Lühema koonuga koertel on eelsoodumus õhupuuduse tekkeks ning eelistatum oleks teha lühemaajalisi jalutuskäike ning sagedamini.

Palun, hoolige oma väikeste pereliikmete eest, sest laps on laps!

nessapussa