traumad Archives - Page 2 of 2

15 Oct

Kutsikate liikumisest

Kutsikad pole miniatuursed koerad, seega ei kehti neile ka täiskasvanud koera 30 min – 2h jalutuskäigud. Kas sa võtaksid koolieelikust lapse endaga koos 5 km ringi sörkima või 12 km jalutuskäigule rappa? Ilmselt hakkas laps peale mõningast kõndimist kurtma, et ei jõua kõndida ja tahaks hoopis sülle? Sama tahaks ka noor koer, kellelt omanik korraga liiga palju nõuab.

– Lihtne reegel, mida kutsikat jalutades meeles pidada: iga elukuu kohta 5 minutit jalutamist. Seega 3-kuune kutsikas vajab vaid 15 min jalutamist, 6-kuune 30 min. See võib omanikule muidugi šokeerivalt vähe tunduda, kuid kutsikad vajavad oluliselt vähem liikumist kui täiskasvanud koerad ning nad vajavad puhkust kasvamiseks, (kutsikas magab 18-20 tundi ööpäevas).
– Mida suurem kutsikas, seda suurem koormus kasvavatele liigestele ning ületreeningu tulemusena võivad tekkida tõsised terviseprobleemid. Ülekoormus mõjutab pikkades luudes paiknevaid kasvuplaate, mille sulgumine toimub ca 18. elukuuks. Kasvuplaadi vigastuse korral võib tekkida luu deformatsioon või luu võib jääda lühikeseks (lakkab kasvamast), mis omakorda viib liigestelje muutumiseni, tekitades vanemas eas suuremat vigastusriski antud liigese piirkonnas. Kutsikatel võivad tekkida ka pikkade luude spiraalmurrud nagu väikelastelgi. Lisaks pole kutsikate kardiovaskulaarsüsteem välja arenenud pikema jalutuskäigu läbimiseks.
– Kindlasti tuleb arvestada ka kutsika suurust ja tõugu. Kui koera kehakaal täiskasvanuks saanuna on kuni 11 kg, võib anda suuremat liikumisaktiivsust peale 9. elukuud, kui kehakaal jääb 11-45 kg vahele võiks täiskoormuse andmisega oodata kuni 14. elukuuni. Kui koer kaalub aga üle 45 kg, oleks mõistlik oodata kuni 1,5 aastaseks saamiseni. Näiteks whippetid vajavad kindlasti rohkem liikumist kui basset hound. Lühema koonuga koertel on eelsoodumus õhupuuduse tekkeks ning eelistatum oleks teha lühemaajalisi jalutuskäike ning sagedamini.

Palun, hoolige oma väikeste pereliikmete eest, sest laps on laps!

08 Oct

Kordetamisest

Kas kordetamine on ainult särtsu täis hobuse auru välja laskmiseks? Või kui ise ei viitsi sõita, aga peaks hobust veidi liigutama? Või kui groomil kästakse hobune “ära väsitada”?

Lugesin just üht postitust sel teemal ja siinkohal mõned mõtted.

– Hobuse jaoks pole väikese diameetriga ringil jooksmine normaalne liikumisviis, ebatasane pind tekitab erinevat pinget kõõlustele, sidemetele, mis võib tekitada kontrollimatul jooksmisel hobusele vigastusi. Kordel liikumisel langeb suurem pinge välimistele jalgadele (erinevad pinged jalgade sise- ja väliskülje struktuuridele, väändejõud, tsentrifugaaljõud). Ja hobuse jaoks pole see just kõige huvitavam treeninglahendus ringiratast joosta.

– Kordetamine on hea õpetamaks hobusele üleminekuid ja enda tasakaalu leidmist erinevatel allüüridel. Kordel võib õpetada noori hobuseid kavalette või tõkkeid ületama või nt koolisõiduelemente nagu piaffe jm. Samuti on kordetamisel oluline koht hobuse taastusravis, kui on vaja kontrollitud harjutusi teha (nt kissing spine, lihasspasmide ja muude seljaprobleemide korral, kus oleks vaja treenida ilma ratsanikuta).

– Oluline, et kordetamise pinnas oleks naturaalne, vältima peaks sünteetilist aluspinda. Turvaline oleks alustada kinnises korderingis, mille diameeter oleks vähemalt 15m. Kestus mitte rohkem kui 20-30min, enne ratsutamist 10min. Allüüre tuleks vahetada sagedasti, et hobune keskenduks sulle ega jookseks tuimalt. Suunda tuleks vähemalt korra vahetada, üle 10min kordetamisel, vaheta kindlasti rohkem. (Siinkohal väike märge, et kui veterinaar või füsioterapeut on käskinud teie hobuse puhul vaid ühes suunas kordel liigutada, siis toimida vastavalt).

Nii, et kordetamine ei võrdu fraasiga: “kappa nüüd mu hobune” 🙂

Pilt: thehorse com

24 Sep

Kelgukoerte vigastused

Iditarod kelgukoerte võidusõit on Alaskal toimuv ligi 1600km distantsiga võistlus. 2011 aastal osales seal 989 koera. Statistiliselt uuriti ortopeediliste vigastuste riskifaktoreid ning koerte kõrvale jätmise (dropped dogs) juhuseid vähemalt pool distantsi läbinud koertel.
– Võistlustelt kõrvaldati 38.3% koertest, suurimaks põhjuseks olid ortopeedilised vigastused (50.6%).
– Esijalgade vigastusi esines rohkem (43.3%) kui tagumiste jalgade omi (7.3%).
– Suuremat kiirust seostati vähemate õlavigastustega. See võis olla tingitud sellest, et aeglasemalt rada läbinud võistkonnad pidid läbima ebatasaseid, jäiseid maid, mis tekitab suuremat pinget õla piirkonna lihastes, sidemetes. Lisaks leiti vähem õlavigastusi emastel koertel.
– Randme piirkonna traumad olid seotud pikema distantsi läbimisega. Vigastusi oli rohkem koertel, kes olid läbinud suurema treeningkilometraaži.
– Risk koera võistluselt kõrvale jätmiseks langes iga lisatud eluaastaga, enim langes välja aastaseid koeri. Võistlustel osalesid 1-11a koerad, enim koeri olid vanuses 2-6a.

von Pfeil DJF at al (2015) “A survey on orthopedic injuries during a marathon sled dog race”
Foto Iditarod võistlusest (google.ee)

Save

04 Aug

Massaaž agility koertele

Massaažist on kasu ka aasta pärast traumat. Nimelt avaldati Animal Therapy Magazine’is artikkel endisest 8a agility koerast, kes oli tunnelis libastunud ja selga vigastanud. Algul ei tundunud vigastus suur, kuid aegamööda keeldus koer hüppamast, liigikaaslastega mängimast ning lõpuks vajas süles kandmist pärast 20min kõndimist. Aastaga võttis koer juurde 3 kg.
Aasta pärast traumat vaatas füsioterapeut, kes algselt tuli ravima teist pere koera, ta üle ning leidis armistunud koe seljalihases (pikimlihases) ja paremas keskmises tuharalihases, lisaks triggerpunkte niude-roide lihases, romblihases, probleeme seljalailihases, laisidekirme pinguldajas ja reie nelipealihases. Esialgselt planeeriti 3 massaažiseanssi 3-5 nädala vältel.
Peale esimest massaaži jooksis koer jalutukäikudel ning suutis probleemideta taas treppidel ülesse ja alla liikuda, pärast teist seanssi mängis juba liigikaaslastega, hüppas diivanile ja maha, pärast kolme massaaži oli ka koera kehakaal vähenenud üle 2kg (kusjuures ei muudetud toitmist).

07 Aug

Laserravi

Mujal maailmas populaarne madala sagedusega laserravi (low level laser therapy) nüüd ka meie pakutud teenuste hulgas.

Laserravi näidustused:
• Haavad ja haavandid: lamatised, kroonilised haavandid, haavad, diabeetilised haavandid, põletused, naha marrastused.
• Ägedad traumad/vigastused: kõõluste ja lihaste rebendid/verevalumid, sidemete venitused, murrud, liigeste nihestused.
• Lihasskeleti seisundid: korduvad väändetraumad, valusündroomid, fibromüalgia.
• Põletikulised seisundid (ägedad ja kroonilised): tendiniidid, bursiidid, müosiidid, fastsiidid, sünoviidid.
• Artriit ja sellest tulenevad seisundid: reumatoid artriit (jt autoimmuunhaigused), osteoartiit, patella kondromalaatsia.

Laserravi toime tuleneb biostimulatsioonist. Rakutasandil edendab laserravi ATP tootmist, mis suurendab raku aktiivsust, rakkude replikatsiooni (rakkude kopeerimist) ning see võimaldab omakorda koe kiiremat paranemist. Haavade paranemine kiireneb 25-50%.