29 Jul

Testimised dünamomeetrilise hobuserauaga

Mõne aasta eest arendasid Prantsuse teadlased välja dünamomeetrilise hobuseraua – survetundliku raua, et teada saada, kuidas pinnas mõjutab hobuse tervist. Raud annab infot maksimaalsetest jõududest ja koormustest toefaasis.

Crevier-Denoix ja tema meeskond tõestasid, et kõvemad rajad on seotud suurema vigastuse esinemisega kui pehmed. 12 traavli trenne jälgiti nelja kuu vältel. Pooled hobused treenisid kõval liivasel rajal, teised aga pehmel. Kõval rajal jooksnud hobustest esines 50% hobustest kesmine või raske pindmise varbapainutaja tendinopaatia mõlemas esijalas. Tagumised sõrgatsid olid samuti enam mõjutatud.

Meeskond võrdles ka takistussõidu hobuseid liiva-kiud pinnasel, pealmise kihi paksustega 7, 13 ja 20 cm. Leiti, et löögi amortiseermine ja vertikaalne raskuse kandmine jalale olid oluliselt suuremad 7cm pinnase korral. Crevier-Denoix sõnul pole hea kulusid kokku hoida, kuna tulemuseks on rohkem vigastusi kui 13cm paksuse pinnase korral.

Juhtiv ja järgev jalg saavad pinnaselt erinevalt mõjutatud. Juhtiv jalg maandub hüppel alles teisena, järgnev jalg saab seega esmase ning suurema koormuse. Kuid see ei tähenda, et järgneva jala vigastuse arv oleks suurem. Juhtiva jala raskuse absorbeerimise faas on väga pikk, sõrgatsi asend on madal ja palmaarsed kõõlused neelavad põhilise koormuse. Raskuse kandmise faasis on kõõlused kauem pinge all ning seega tendinopaatia või sõrgatsi patoloogiaga hobune tunneb rohkem valu, kui probleemne jalg on juhtiv.

Allikas: thehorse com
Pilt: Dr. Nathalie Crevier-Denoix

27 Jul

Treeningu mõjust sporthobuse füsioloogilisele ainevahetusele

Egiptuses uuriti 21 araabia täisverelist hobust, kes jooksid traavi 200m/min 1600m rajal. Vereproovid võeti enne treeningut, 5, 15 ja 60min pärast treeningut.

Hobuste südamelöögisagedus tõusis oluliselt pärast 5min treeningut 42.85 ± 0.31 kuni 180.70 ± 0.89 lööki/min, hingamissagedus 5 min peale treeningut 14.85 ± 0.19 kuni 91.00 ± 0.82 tsüklit/m, kehatemperatuur 37.73 ± 0.003 c kuni 40.14 ± 0.001, kapillaaride täitumine tõusis samuti oluliselt 5 min möödudes 3.75 ± 0.00 /sek. Vastavad näidud taastusid tund pärast treeningut.

Erütrotsüütide arv, PCV, hemoglobiin (15.45± 0.19 kuni 20.60± 0.17) ja täielik leukotsüütide arv olid oluliselt tõusnud 5min peale treeningut. Lümfotsüütide arv langes. Eelnimetatud näidud taastusid 60. treeningu järgseks minutiks.

Uurea ja kreatiniini näidud tõusid kahe kordseks 5 min pärast treeningut, kreatiin kinaas 181.25±0.44 kuni 239.26± 0.59, glükoos 107.11± 1.04 kuni 162.50± 0.81 ning laktaat 1.047± 0.11 kuni 24.74±0.71.

Allaam et al (2014) “Physiological and hemato-chemical evaluation of thoroughbred race horse after exercise”

25 Jul

Treeningute järgne taastumine hobustel

Väsitav treening vähendab glükogeeni varusid ja tingib valgu omaduste halvenemise hobuse skeletilihases. Treeningute järgselt glükoosi, valku ja/või aminohappeid sisaldavad toidlisandite tarvitamine võib kiirendada lihase taastumist.
Jacobs jt esitasid 2015 aastal oma uuringu tulemused, millest saab järeldada, et aminohapped ja elektolüüdid soodustavad lihaste taastumist läbi paranenud valgusünteesi, insuliini signaalide saatmise ja laktaadi kiirema (80vs 140min) vähenemisega veres.
Uuring: 7 soojaverelist mära pidid liikuma 5min sammus, 10min traavis ning väsimuseni kanteris. Ravigrupi hobustele anti 5g/kg toidulisandit kahes portsionis 15 ja 30min pärast treeningut. Kontrollgrupp ja ravigrupp said mõlemad 1.5g/kg reklaam kontsentraati.

Allikas: “Post-exercise dietary supplementation leads to improved muscle recovery in fatigued horses”

20 Jul

TPLO järgne taastumine

Ameerikas läbi viidud uuringus võrreldi TPLO (tibial plateau leveling osteotomy) järgse ravi tulemusi 8 nädalat, 6 kuud ja aasta pärast lõikust. Koerad jagati kahte gruppi: taastusravi (professionaali juhendamisel) ja traditsiooniline ravi (puurirežiim ja lühikesed jalutuskäigud).
Taasturavi grupis saadi 1.9 korda tõenäolisemalt täielik jäseme funktsioon 8. nädalaks. Vastukaaluks oli traditsioonilises grupis 2.9 korda suurem tõenäosus, et ravi tulemused olid vastuvõetamatud. 6 kuu ja ühe aasta möödudes ei leitud aga olulist erinevust ravi tulemustes traditsioonilises ja taastusravi grupis.

Uuringust saab järeldada, et professionaalne taastusravi on turvaline ja võib oluliselt aidata esmasel paranemisel TPLO lõikusest.

Romano, LS, Cook, JL (2015) “Safety and functional outcomes associated with short-term rehabilitation therapy in the post-operative management of tibial plateau leveling osteotomy”
Pilt: elizabethstreetvet com

18 Jul

Koerte puusa-, põlve- ja hüppeliigese liikumine peale ristatisideme lõikust

Marsolais jt uurisid ristatisideme lõikuse läbi teinud koerte puusa-, põlve- ja hüppeliigese liikumist ujumisel ja treadmillil kõndimisel (1,3km/h ja 0,9km/h).
Kontrollgrupis oli puusaliigese liikuvusulatus ujumisel suurem kui aeglasel ja kiirel kõnnil, opereeritud koertel puudus oluline erinevus kõnniga. Mõlemas grupis olid nii põlve- kui ka hüppeliigese liikuvusulatus ujumisel suuremad kui kõnnil, eelkõige oli suurem painutusliigutus.
Põlveliigese liikuvus oli opereeritud koertel oluliselt väiksem kui tervetel koertel, vaatamata liikumisviisile.

Marsolais, GS, McLean, S, Derrick, D, Gonzemius, MG (2003) “Kinematic analysis of the hind limb during swimming and walking in healthy dogs and dogs with surgically corrected cranial cruciate ligament rupture”

16 Jul

Hobuse keele asend

Hobuse keele asend mõjutab esijala sammu pikkust.

Hobused tõmbavad keelt tahapoole, kui nad on stressis või üritavad suus olevast valust eemale hoida (hambaprobleemid, teravad suulised, ülepainutus, liiga tihke kapsel, külgratsmed jm), samuti võib hobune keelt tahapoole tõmmata ka vale sadula korral.
Kui õla-keeleluu lihas (m.omohyoideus) kontraheerub, mõjutab see ka hobuse õlga, blokeerides õla vaba ettepoole liikumist ning vähendades sellega sammu pikkust.

Allikas: FB: Equestrian Balance

15 Jul

Ultraheli pehmete kudede vigastuste ravis

Ultraheli pole vaid hobuste kõõluste ja sidemete vigastuste diagnoosimiseks. Ultraheli kasutatakse ka pehmete kudede vigastuste ravis. Ultraheli poolt toodetud soojus parandab kollageenkiu elastust kõõlustes ja sidemetes, alandab valu ja põletikku, vähendab lihasspasme ja suurendab verevoolu.

Montgomery jt (2013) uurisid, milliste parameetritega ultraheli on sobilik hobuste pindmise ja süva varbapainutaja kõõluse raviks.

– Pindmise varbapainutaja kõõluse 3.5°C temperatuuri tõus saavutati 10min seansiga (sagedus 3,3MHz, intesiivsus 1.0 W/cm2), süva varbapainutaja puhul saavutati samade parameetritega 2.5°C temperatuuri tõus. Kui intensiivsust suurendati 1.5 W/cm2 olid pindmise ja süva varbapainutajate temperatuuri tõusud vastavalt 5.2°C ja 3.0°C.

Allikas: thehorse com

05 Jul

Kasside taastusravist

Terapeutiline harjutus pole vaid koertele ja hobustele, ka kassid saavad sellest väga palju kasu.
Enamik ravis kasutatavatest harjutustest võiksid olla maismaal tehtud, kui aga kass on koostööaldis, ei peaks vesiravi võimalusi koheselt välistama. Nii mõnigi kass võib rahuliku olukorraga tutvumise järgselt vees ujuda või vesijooksulindil kõndida. Tähtis on ümbruse turvalisus ja omaniku juuresolek.

Milliseid harjutusi kassiga teha?
– Jõuharjutuste hulka kuuluvad jooksmine, kallakust üles-alla liikumine, “tantsimine” ja “käru” harjutus.
– Painduvus aitab vältida vigastusi. Teha liikuvusharjutusi kasutades maiust, lasta kassil kusagilt läbi pugeda või nt üle pulkade astuda.
– Kõikidel kassidel on vaja head tasakaalu ja propriotseptsiooni toimimist. Harjutuste hulka kuuluvad ebastabiilsel pinnal (tasakaalulaual või-padjal seismine, füsiopallil seismine), mängimine, erineval pinnasel (muru, liiv jm) kõndimine, üle takistuste astumine.

01 Jul

Hobuste kaelavalust vol. 2

On palju faktoreid, mida me ei saa mõjutada. Kuid on üks oluline lüli hobuse kaela heaolu ja ratsutamisstiili vahel. Hobuse kaela asend liikumisel on fundamentaalne. Kui hobune liigub pea kõrgel ja selg nõgus, muudab see hobuse selja veel nõgusamaks ning soodustab artriidi teket. Kui aga sõita pidevalt standard koolisõidu „kontaktiga“, mis peaks olema väga hea lihastele, kõõlustele ja sidemetele, avaldab see negatiivset mõju lülisambakanalile ja lülidevahelisele ruumile, seega suureneb risk närvijuure kompressiooniks.

Mida siis teha? Kõike natuke: mitte sõita koguaeg kontaktis, eriti kui hobune ei tee tööd. Lubage hobustel kaela pikendada ja alla venitada. On leitud, et 80% inimeste selja- ja kaelavaludest on tingitud lihas- ja fastsiaprobleemidest. Kui inimesed korrigeerisid iga 10 minuti järel enda rühti ja liikumist, saavutati kiirem taastumine vigastusest, parem sooritusvõime ning ühtlasi vähendati ka edasise vigastuse riski. Seega iga 10 minuti tagant tuleb hobuse pea ja kaela asendit muuta. Lõbusõidul lase ratse vabamaks!