30 Oct

Kõõluste mineraliseerumine

Kõõluse mineraliseerumine ei ole alati lonke põhjuseks ning tuleks otsida ka teisi põhjuseid, lesioone.

Uuringus ei leitud konkreetseid seoseid lonke ja kõõluse mineraliseerumise vahel:
– Longet seostati vaid osadel juhtudel kõõluse mineraliseerumisega.
– Esines mineraliseerumine, kuid puudus longe.
– Esines mineraliseerumine ja teise jala longe.
– Vahel aitas probleemse piirkonna valu vähendada blokaadsüst, vahel mitte.

Peamiselt mineraliseeruvad süvad varbapainutaja kõõlused ja suspensor ligamendi harud.

O´Brien ja Smith (2018) Mineralization can be an incidental ultrasonographic finding in equine tendons and ligaments

08 Oct

Noorte hobuste treeningalustest

– Madal füüsiline koormus on arenevale organismile hea, kuna valmistab hobuse luud, liigesed ja kõõlused ette suurema koormuse talumiseks. Järk-järguline treeningkoormuse kasv tagab tugevate luude ja lihaste, vastupidavate kõõluste arengu.
– Ettevalmistava treeningu eesmärgiks on aeroobse vormi ja kudede stressitaluvuse parendamine. Selleks sobib noorte hobuste koplis pidamine, kus nad saavad liigikaaslastega piisavas koguses vabalt liikuda, et oma kõõluste koormustaluvust suurendada.
– Uuringutes on leitud, et hobuse psühholoogiline stress on väiksem (madalam pulss) kui hobuse käsitlus on “naturaalne” (individuaaltreening, maatöö, survele reageerimine, uute objektidega harjutamine) võrreldes traditsioonilisema käsitlusega nagu kõnnimasinad, kordetöö. Lisaks on leitud ka suuremat stressitaset, kui noored märad-täkud on treeningus koos. Seega oleks soovitav teha grupid sugude järgi.
– Vältida tuleb suuri kiiruseid ja kõrget treeningu intensiivsust, eriti kõval pinnasel. Vältimaks liiga suurt koormust luudele ja liigestele, mitte kasutada liiga suuri hüppeid ja suurel kiirusel negatiivsel kaldel liikumisi. Samuti on algfaasis mõistlik vältida järske pöördeid kuna sellega kaasub suur koormus hobuse luulistele ja pehmekoe struktuuridele.
– Väga oluline on noort hobust jälgida: ega treening pole olnud liiga suure koormusega (pehmekoe tursed, longe, hobune ei taha tööd teha, hobuse tuju langus).

01 Oct

Vanemate hobuste kõõlusprobleemid

Kõõluste vananemine toimub erinevalt. Kõõlused saab jagada “aktiivseteks” energiat talletavateks ning “passiivseteks” positsiooni kõõlusteks.
– Energiat talletav kõõlus on pindmine varbapainutaja kõõlus (SDFT) , mis talub suuri jõude ning töötab vedru põhimõttel.
– Positsiooni kõõluse ülesandeks on stabiliseerida ja hoida jalga õiges asendis, nagu ühine varba sirutaja kõõlus (CDET).
– Vananedes kaotab energiat talletava kõõluse maatriks oma vastupidavuse, kuid positsiooni kõõlustel ei teki kõõluse “väsimist”.
– Hinnati 8 eutaneeritud hobuse SDFT ja CDET kõõluste vastupidavust. Laboratoorselt testiti kõõluse vastupidavust kuni kõõluse “väsimise” või rebenemiseni. Nad lugesid kokku koormuse tsüklid, mis kulus kõõluse purunemiseni.
– Leiti, et vanemate hobuste (17-20a) SDFT väsisid või rebenesid kiiremini kui noortel (3-7a), keskmiselt 65% varem. Samas ei olnud olulisi erinevusi vanemate ja nooremate hobuste CDET testimistel.
– Kui hobune pole regulaarses treeningus (elab vaid koplis, kus sammub, traavib), siis kõõlused on saanud vähem koormust ning on vähem stiimuleid kudede uuenemiseks ning tervete kudede hoidmiseks. Sellise hobuse järsk treeningkoormuse tõus toob kaasa kõõlusesisese maatriksi vigastuse.
– Muidugi on ka geneetikal oluline roll, määramaks kõõluste koormustaluvust.

Allikas: Thorpe at al (2017) Fascicles and the interfascicular matrix show decreased fatigue life with ageing in energy storing tendons

24 Sep

Hobuste lihaskiud

Hobuste lihaskiud jagatakse I ja II tüüpideks.
– I tüüpi lihaskiud on aeglase kokkutõmbega ning väsivad aeglaselt. Neid kasutatakse pikka pingutust nõudva töö korral.
– II tüüpi lihaskiud on kiirelt kokku tõmbuvad ning lihase energiavarusid vähendavad ja sellest tulenevalt ka kiiresti väsivad. Lihaskiud jagunevad omakorda IIa, mida kasutatakse kiiruse või suurenenud pingutuse korral. IIb kasutakase plahvatsulikku jõudu vajavatel liikumistel. IIb kiudude kokkutõmme on 10 korda suurem kui I tüüpi ning 3 korda suurem kui IIa tüüpi lihaskiudude puhul. IIc tüüpi kiud on üleminekukiud, mis võivad reageerida kui IIa või IIb.

Täisvereliste hobuste ja veerandmiili hobuste lihaskiududest moodustavad 80-90% kiiresti reageerivad II tüüpi kiud. Traavlitel ja araabia hobustel on see osakaal umbes 75%. Raskemat tüüpi hobustel (raskeveohobused ja hunterid) on pigem aeglaselt väsivad I tüüpi lihaskiud.

Kui hobune kõnnib sammus, kasutab keha I tüüpi lihaskiude, traavis tulevad kasutusse IIa tüüpi lihaskiud ning galopis võidakse värvata juba IIb lihaskiud.

Treening mõjutab lihaskiudude tüüpe: nt kui täisverelisi hobuseid treenida pikemate distantside läbimiseks, suureneb IIa tüüpi lihaskiudude arv.

04 Sep

Hobuste selja kuju

Hobuste selja kuju võib muutuda kahe kuu jooksul.
– Mõjutuse kiirus ja suund sõltub sadulast, vanusest ja kehakaalust.
– Valu palpeerimisel võib olla viide tekkinud muutustest.
– Sadula sobivust tuleb korduvalt hinnata.
Uurigus mõõdeti rinnalülide asetust ja leiti, et kahe kuu möödudes erines 8. ja 18. lüli asend. Kaheksanda rinnalüli langust (lüli asend enam sirutusasendis) seostati halvasti istuvate sadulate, palpeerimisel ilmneva valu ning suurema hobuse vanusega. 18. rinnalüli tõusmist (lüli rohkem painutusasendis) muutust seostati kaalu tõusuga, märgati enam täkkudel ja ruunadel kui märadel ja eelkõige koolisõiduhobustel.

Allikas: Greve and Dyson (2014) Back-Shape Changes in Sports Horses

18 Aug

Degeneratiivne suspensorligamendi haigus

Suspensor ligament (luudevahelmine side) kulgeb pöialuu tagant ning kinnitub seesamluudele toetades sõrgatsiliigest. Sideme haiguse korral kaotab side oma elsastsuse, rebeneb, tekib sõrgatsi-, kanna- või põlveliigese ülesirutus ning liigse surve tõttu artroos. Tegelikult mõjutab see haigus kogu keha sidekude, kuid peamised ilmingud on nähtavad tagumiste jalgade sõrgatsites.
– Geneetiline süsteemne ravimatu haigus, mille sümpotmaatika on varieeruv: korduvad lonked, komistamine, sõrgatsi kuumus ja turse, palpeerimisel ligamendi hellus või valu, raske pikali asendist püsti saamine (võib istuda nagu koer), seljavalu või kangustunne, hobune võib end valu vähendamiseks seina vastu nõjatuda, liikumine on kange, sõrgatsiliigeste ümbermõõdu suurenemine, lõtv nahk.
– Kui haigus süveneb, kaotavad hobused palju kehakaalu, nende sõrgatsid on tugevalt läbi vajunud.
– Esimest korda räägiti sellest haigusest 1981. a. Peruu paso hobustel. Lisaks on välja toodud veel tõuge: araablased, ameerika veerandmiili hobused, morganid, täisverelised ja Euroopa soojaverelised tõud.

30 Jun

Ratsme surve taluvus

Anina Vogt, Uta König von Borstel uurisid erinevas vanuses eri tõugu vabaaja ja ratsakoolide hobuste ratsme surve taluvust.
– Hobused taluvad ratsme survet keskmiselt 7 naela ehk 3.18 kg vaatamata valjaste tüübile (suulised vs bitless).
– Ponid ja raskeveohobsed talusid suuremat survet (10 naela ehk 4.5 kg) kui soojaverelised ja araabia hobused (6.5 naela ehk 2.95 kg).
– Hobuse vanus ega testimiskordade arv ei mõjutanud tulemusi. Seega hobused ei harjunud peale rakendatava survega testimiste jooksul.

Allikas: thehorse com

28 Jun

Võistlushobuste vigastustest

Taani võistlushobustel viidi läbi uuring suuliste, kapsli, kannuste ja piitsavigastuste esinemise sageduse kohta. Hilary Clayton ja Mette Uldahl uurisid üle 3000 hobuse vigastusi võistlustel.
– 9% uuritavatest hobustest esines vigastusi või verd suunurkades, esinemissagedus oli suurem kõrgemas võistlusklassis. Hobuste puhul jagunesid vigastused järgnevalt: koolisõit 10%, takistussõit 8%, kolmevõistlus 7%, kestvusratsutamine 5%. Ponid: koolisõit 16%, takistussõit 5%, kolmevõistlus 3%, kestvusratsutamine 12%.
– Puudus erinevus bitless valjaste ja suulistega valjaste kasutamises, seega suu piirkonna vigastuste teket ei vähenda bitless valjaste kasutamine.
– Kõvemini kinnitatud kapslid tekitasid rohkem suu piirkonna vigastusi. Kapslita valjaste korral olid suuvigastused isegi suuremad kui lõdva kapsliga valjaste kasutamisel.
– 77% ratsanikest kasutas kannuseid, 3% hobustest esines karvade kulumist rindkerel ja <1% verd rindkerel.
– Spordiala ei mõjutanud kannuste poolt tekitatud vigastuste esinemissagedust.
– 1 cm pikem kannus suurendas kahekordselt karvade kulumist rindkerel. Võistlusklassi suurenemine ühe astme võrra, vähendas kannustelt karvade leidmint 20% võrra.
– Seitsmel hobusel (kaks takistusõidu ja viis koolisõiduhobust) olid nahavigastused piitsa kasutamisest.

Allikas: thehorse com

21 May

Jalakaitsmed

Kaitsmed ei toeta hobuse varbapainutaja kõõluseid, nagu paljud inimesed seda arvavad. Ükski uuring pole suutnud tõestada, et jalakaitsmed suudaksid pidurdada sõrgatsi ülesirutusse liikumist nt maandumisel. Nad ei väldi ülekoormusvigastusi, kuid võivad aidata traumade korral, tagades välise kaitse jalale.

11 May

Navikulaar sündroom

Navikulaar sündroomi esmaseks tunnuseks on vaevu märgatav longe, mis progresseerub ajaga, kuid samas võib esineda ka äge longe. Longe tekib esijalgades ja tüüpiliselt bilateraalne (mõlemapoolne). Hobune proovib vältida liigset keharaskuse kandmist kandadele, mis väljendub lühikese, lainetava liikumisena ning neil on raske ringidel pöörata või kõvemal pinnal traavida. Longe avaldub tavaliselt suure trennikoormuse järgselt ning väheneb puhkusega.
Enamasti diagnoositakse 7-14-aastastel hobustel. Peamiselt soojaverelistel hobustel, traavlitel, täisverelistel hobustel, harva araabia hobustel, ponidel.
Keha suhtes väikesed kabjad, sirged sõrgatsid või pikad varbad/madalad kannad võivad olla navikulaar sündroomi tekke eelduseks.
Ravi võib sisaldada spetsiaalset värkimist või rautamist, mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, steroid ja/või hüaloroonhappe süste, lööklaineravi ja kontrollitud liikumist.