30 Oct

Kõõluste mineraliseerumine

Kõõluse mineraliseerumine ei ole alati lonke põhjuseks ning tuleks otsida ka teisi põhjuseid, lesioone.

Uuringus ei leitud konkreetseid seoseid lonke ja kõõluse mineraliseerumise vahel:
– Longet seostati vaid osadel juhtudel kõõluse mineraliseerumisega.
– Esines mineraliseerumine, kuid puudus longe.
– Esines mineraliseerumine ja teise jala longe.
– Vahel aitas probleemse piirkonna valu vähendada blokaadsüst, vahel mitte.

Peamiselt mineraliseeruvad süvad varbapainutaja kõõlused ja suspensor ligamendi harud.

O´Brien ja Smith (2018) Mineralization can be an incidental ultrasonographic finding in equine tendons and ligaments

11 May

Navikulaar sündroom

Navikulaar sündroomi esmaseks tunnuseks on vaevu märgatav longe, mis progresseerub ajaga, kuid samas võib esineda ka äge longe. Longe tekib esijalgades ja tüüpiliselt bilateraalne (mõlemapoolne). Hobune proovib vältida liigset keharaskuse kandmist kandadele, mis väljendub lühikese, lainetava liikumisena ning neil on raske ringidel pöörata või kõvemal pinnal traavida. Longe avaldub tavaliselt suure trennikoormuse järgselt ning väheneb puhkusega.
Enamasti diagnoositakse 7-14-aastastel hobustel. Peamiselt soojaverelistel hobustel, traavlitel, täisverelistel hobustel, harva araabia hobustel, ponidel.
Keha suhtes väikesed kabjad, sirged sõrgatsid või pikad varbad/madalad kannad võivad olla navikulaar sündroomi tekke eelduseks.
Ravi võib sisaldada spetsiaalset värkimist või rautamist, mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, steroid ja/või hüaloroonhappe süste, lööklaineravi ja kontrollitud liikumist.

14 Apr

Varsa liikumisaktiivsusest

– Esimesel eluaastal ei sobi varssadele lihasmassi kasvatav treening, kuna see võib tekitada arenevas skeletis probleeme (artriit, jalgade liigestelgede väärasetused).
– Õues liikumine on hea ka varsa hingamisteedele, vältimaks infektsioone.
– Sobivusel võiks mära ja paari päevase varsa viia välja koos teise mära ja varsaga, kuid tuleb jälgida, et varss end liikumisega üle ei koormaks. Noorte märade puhul, kellel on tavaks koplis kiiresti galopeerida, oleks mõistlik mära koos varsaga panna väiksemaksse koplisse, et varss suudaks emaga sammu pidada.
– Võõrutuse järgselt saab varss käia väljas omaealiste ja samasooliste kaaslastega. Vanemad varsad ja täkkvarsad võivad olla agressiivsed noortemate vastu. Vanemate varssade liikumisaktiivsus võib olla noortemate liiga suur koormus.
– Kui varss lonkab või jalgade liigesteljed on muutunud, võib see olla märk liigsest koormusest.
Märksõnaks on kontrollitud liikumine!

Allikas: thehorse com
Pilt: erakogu

15 Mar

Ratsaniku kehakaal

Sue Dysoni ja kolleegide poolt läbi viidud pilootuuringus selgus, et raske ratsanik võib tekitada hobuse ajutist longet. See ei tähenda, et suurema kehakaaluga ratsanikud ei võiks enam ratsutada, vaid peaksid leidma kehakaalule ja pikkusele sobiva hobuse ning väga hästi sobiva varustuse.
– Raskete ja väga raskete ratsanike poolt sõidetavatel hobustel märgati oluliselt rohkem valu ja ebamugavusilminguid kui kergemate ratsanike puhul.
– Pikem ratsanik istus pigem sadula tagaosas, mis ei võimalda ratsankul taskaalus püsida.

Pikemalt: https://thehorse.com/155768/pilot-study-addresses-effects-of-rider-weight-on-equine-performance/

17 Dec

TPLO järgne taastumine

Boyd ja kolleegid (2007) hindasid aasta pärast TPLO lõikust 29 koera seisundit. Hinnati röntgenülesvõtteid, longet ning omanikud täitsid küsimustiku koera pre- ning postoperatiivse aktiivsuse kohta (nt liigesjäikus lamamast püsti tulekul, koera üldine aktiivsus, hüppamisvõime, külma või niiske ilma mõju koerale).
– Enne lõikust kestis longe 1-156 nädalat; 12 koeral kaasnes meniskirebend.
– Röntgentpiltide hindamisel leiti kuuel koeral osteoartriidi vähenemine, ühel koeral püsis seisund muutusteta ning 22 koeral esines suurem kulumise aste võrreldes operatsioonieelse ajaga.
– Röntgenpiltide tulemuse võrdlus koos koeraomanike küsimustike täitmisega näitas, et 45% aktiivsus paranes või jäi muutusteta, kuid 55% koertest leidsid omanikud, et nende koera seisund on halvenenud.
– Ühelgi koeral ei esinenud longet sammus ega traavis.

Link originaalartiklile:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1831504/
Pilt: google.ee

op

15 Dec

Kestvusratsude lonked

Inglismaal ja Walesis läbi viidud uuringus (online-küsimustik) selgus, et ligi pooled kestvusratsutamise hobuste lonked jäävad ravita.

– Enamik omanikke ootas arsti kutsumisega: 44% nädala, 7% kaks nädalat ning peaaegu 28% ootasid enam kui kaks nädalat, et veterinaar hobust hindama tuleks.

– 22% kasutati lonke hindamisel diagnostilist analgeesiat (närvi ja liiges blokaade).

– Peamisteks diagnoosideks olid kõõluste ja sidemete vigastused (21%) ning jala valu (20%). 13% juhtudest oli tegu liigesvaluga. Vähem levinud olid sakroiliakaal piirkonna valu ning stressmurrud.

– Lisaks diagnoositi ka rindkere-nimme piirkonna valusid, mittespetsiifilist köha, nahahaiguseid ning koolikuid.

Nagy et al (2017) Veterinary problems of endurance horses in England and Wales.
Pilt: thehorse com

kestvusratsutamine

29 Dec

Hobuste taga- ja esijala longe

Maliye ja Marshall analüüsisid Glasgow Ülikooli kliinikus kolme aasta jooksul 37 tagumise jala lonkega hobust: 19 hobusel esines õige tagajala longe, 10 hobusel sama kehapoole (ipsilateraalne) esi-ja tagajala longe, 8 hobusel kontralateraalsed (tagumise ja vastaspoole esijala) lonked.
– Nad leidsid, et ipsilateraalne longe vähenes, kui tehti vaid tagumise jala anesteesia.
– Paljud hobused võivad näida ipsilateraalse esijala lonkega, kuna hobune üritab vähendada tagumisele jalale langevat koormust muutes oma pea asendit. Seega võib jälgijale tunduda, et hobune lonkab nii esi- kui ka tagajalga.
– Kontralateraalse lonke korral ei paranenud tagumise jala anesteesia korral esijala longe. Varasemast uuringust selgus, et õige esijala lonke korral ei tõuka hobune tagumise kontralateraalse jalaga ning võib näida ka tagumisest jalast lonkavat.
– Seega võib tagumise õige lonke korral esineda ka kontralateraalne õige esijala longe.

Allikas: thehorse com
Maliye ja Marshall (2016) Objective assessment of the compensatory effect of clinical hind limb lameness in horses: 37 cases (2011–2014)

23 Nov

Roidemurrud hobustel

Kui hobune lonkab, ei mõtle me esimesena murtud roidele. Claire Wylie (Rossdales Equine Hospital) arvab, et roidemurrud on aladiagnoositud lonke põhjus galopihobustel. Oma uuringu tulemused avalikustas ta British Equine Veterinary Association Congress’il.
Ta uuris 11 aasta juhtumianalüüse, leides 50 roidemurru diagnoosi, millest 40 andsid kliinilisi leide. Hobused olid vanuses 2-17a, täisverelised või täisverelise ristandid (60%), ruunad ja täkud (75%) ja galopihobused (42%). 40st diagnoositud roidemurrust vaid 17,5% olid palpeerimisel valulikud ja vaid 20% oli tegu teadaoleva traumaga. Kolmel juhul transporditrauma, üks oli peale kahele jalale tõusmist üle selja kukkunud, üks transportimisel saanud rotatsioonisuunalise trauma. Lisaks kolm kukkumist (kahel juhul galopil, ühel juhul kolmevõistlusel) ning üks vigastus stardiväravas ja üks vigastus sepa tööga seoses.
Kaebustena olid loetletud longe (37,5%), sadulas hobuse vastu hakkamine (32,5%), varasem vigastus (15%) ja valu palpatsioonil (2,5%).
Kokku leiti 64 roidemurdu, millest 64,1% vasakul, 35,9% paremal. Enim murde oli 18. roides (32,8%), millele järgnes 10. roie (0,9%). Viiel hobusel leiti hulgimurrud (10%). Viiel juhul oli tegu esimese roide vigastusega (2-7a. täisverelised galopihobused), kus esines sama poole longe. Wylie ja kolleegide arvates võib olla tegu väsimusmurdudega.

Allikas: thehorse com
Pildil esimese roide murd

roidemurd

14 Oct

Hobuste terviseuuringu tulemused

Selle aasta Briti rahvusliku hobuste tervise uuringu (British National Equine Health Survey) kohaselt leiti, et 38% hobustest kannatas terviseprobleemide käes, millest kolmandik (32.9%) oli seotud lonkega. Andmed esitati 16 751 hobuse/poni kohta, kellest 62% olid terved ning 38% esines vähemalt üks terviseprobleem.

Suurem osa (47.4%) longetest oli põhjustatud sõrgatsist ülevalpool olevatest struktuuridest, 31.9% jala alumistest struktuuridest ja 20.7% laminiidist. 41.2% longetest oli tingitud degeneratiivsetest liigeshaigustest ning enim esines seda kannaliigeses.

Kuus uuringus äramärgitud seisundit:
– Longe (ka laminiit) 32.9%;
– Nahahaigused (prei, välised parasiidid, nahakasvajad, haavad) 25.5%;
– Laminiit 6.8%;
– Ajuripatsi keskosa düsfunktsioon (PPID, Cushingi sündroom) 6.6%;
– Korduv hingamisteede obstruktsioon (nt astma)—5.6%; and
– Selja probleemid 5.5%.

2016 NEHS tulemused leiate aadressilt:
www.bluecross.org.uk/nehs2016results

hobused

17 Apr

Liigesvalu koertel

Kuigi liigeshädad on tavaliselt suurt tõugu koerte probleem, on leitud, et 20% kõikidest koertest põevad mingil eluhetkel artriiti. Artriit on suurim kroonilise valu põhjustaja.
Koerte liigesvalu põhjused võivad olla arengulised (levinumaks küünarliigese ja puusaliigese düsplaasia) või degeneratiivsed (osteoartriit).

Liigesvalu sümptomid koertel:
– Raskused asendivahetustel – istuma, lamama, seisma
– Kangustunne ja aeglane tõusmine
– Raskendatud treppidel liikumine
– Koer keeldub hüppamast või jooksmast
– Longe
– Liigese turse või jäikus

Ravivõimalused:
– Liigese artroskoopiline puhastamine, süstid liigesesse, liigese vahetus
– Konservatiivse ravina kehakaalu kontroll, füsioteraapia (lihasjõudu suurendavad ja liigesliikuvusharjutused), toidulisandid, medikamentoosne põletiku-ja valuravi.