26 Mar

Kui palju Sinu hobune tööd teeb?

– Kerge töökoormus (vabaaja ratsutamine, treeningutega alustamine) 1-3 h nädalas, milest 40% sammu, 50% traavi ja 10% kanterit;
– Keskmine koormus (ratsakool, vabaaja ratsutamine, polo ja kerge rantšo töö). 3-5 h nädalas, millest 30% sammu, 55% traavi, 10% kanterit ja 5% kerget hüppamist või muud tööd;
– Raske koormus (rantšo töö, polo, võistlushobused, madala ja keskmise tasemega kolmevõistlushobused, galopihobused). 4-5 h tööd nädalas, millest 20% sammu, 50% traavi, 15% kanterit ja 15% galoppi, hüppamist või muud oskustööd;
– Väga raske töö (veerandmiili ja täisverelised galopihobused, kestvusratsutamine, kõrgema taseme kolmevõistlushobused). Treeningud varieeruvad nt ühest tunnist kiirustrennist kuni 6-12 h aeglase tööni.

Samas sõltub ka liikumisaktiivsus sellest, kas hobust peetakse 24h väljas või hoitakse hobust peamiselt tallis ja liigutatakse tund päevas.

Hobuse töökoormust saab jälgida ka südamelöögisageduse (SLS) järgi. Kerge töö puhul keskmiselt 80 lööki minutis, kesmise töö puhul 90 lööki minutis, raske töö korral 110 ning väga raske treeningu korral 110-150 lööki minutis.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

rodeo

12 Oct

Hobuse treeninimne kummilintidega

Spetsiaalne kummilindi süsteem, mis kinnitati sadulateki külge, aitas tugevdada hobuste kehatüve lihaskonda. Kummilintide asetusega ümber kõhu ja reite stimuleeritakse ja tugevdatakse neid lihaseid, mida igapäevane treening tavaliselt ei mõjuta.

4-nädalases uuringus osales seitse ratsahobust. Kummilinte kasutati treeningu esimesel 30 min ning kolmel korral nädalas. Hinnati selja kolmedimensionaalset liikumist enne ja peale 4-nädalast treeningprogrammi. Uuringu lõpuks vähenesid hobuste seljalülide külg-ja rotatsioonisuunalised liikumised ehk suurenes dünaamiline selja stabiilsus.

Pfau et al (2017) Effect of a 4-week elastic resistance band training regimen on back kinematics in horses trotting in-hand and on the lunge.
Pildil equiband süsteem (equicoreconcepts.com)

Hobune kummilindiga

28 Sep

Tekiga või ilma? Klippida või mitte?

See on iga hobuse omaniku enda otsus.

Skandinaavias tehtud uuring näitas, et hobuste omanikud ei teadnud, mis tagapõhi on hobuste tekitamisel ja klippimisel. Pooled küsitletutest ei saanud aru hobuse termoregulatsioonist ehk hobuse reaktsioonist tekitamisele, klippimisele, soojuse hajuvusele ja treeningjärgsele jahtumisele.
– 97% Rootsi ja 96% Norra soojavereliste hobuste omanikest tekitasid oma hobuseid õues. Üldiselt tekitati Rootsis hobuseid 91% ning Norras 84% vastanutest.
– Tekke kasutati peamiselt vihma, külma või tuulise ilma korral, 10°C või madalama õhutemperatuuri korral.
– Viiendik vastanutest vastas ka, et üks põhjuseid tekitamiseks on hobuse puhtus.
– Soojavereliste hobuste klippimist kasutati Rootsis 67% ja Norras 35% ulatuses. Peamiselt oli tegu koolisõiduhobustega.

Teaduslikust taustast:
– Kuna tekitamine kohe pärast trenni aeglustab taastumist, on mõistlik oodata pool kuni tund aega, enne kui tekk selga ja hobune külma kätte välja saata.
– Klippimine aitab soojust hajutada, seega hobune, kes nö liiga kuumaks ei lähe, on võimeline paremaks soorituseks.
– Tekid on olulised hobuse halva keha konditsiooni, vihma-tuule-külma kombinatsioonide korral. Teki vajadus sõltub tõust, karvkatte kvaliteedist, vanusest/tervislikust seisundist, söötmisest ning hobuse kohanemisest!

Hartmann et al (2017) Management of horses with focus on blanketing and clipping practices reported by members of the Swedish and Norwegian equestrian community.
Pilt: erakogu

Tekiga hobune

30 May

Hobuste sakroiliakaalliigese (SIL) probleemist

Bunny-hopping, tagumiste jalgade koordinatsioonihäired, pidevalt tagumiste jalgade raskuse nihutamine ning probleemid jalgade tõstmise ja hoidmisega kabjahooldusel on viited sakroiliakaalliigese probleemist.
SIL probleem võib olla tingitud sideme rebendist, ülevenitusest või liigese artrootilistest muutustest. Enamikul juhtudest on põhjuseks varasem sideme vigastus, mis on jäänud diagnoosimata. Sellest tulenevalt tekivad muutused liigestes kuna ligamendid ei toeta enam liigest õigesti. Sidemed võivad traumajärgselt ka pakseneda, takistades liigese normaalset liikumist.
– SIL probleem võib tekkida igas vanuses ning peamiselt on see tingitud traumast. Nt hobune on kukkunud või libisenud ning venitanud SI piirkonna sidet. Tavaliselt ei kaasu sellega märgatavat longet ning omaniku jaoks jääb probleem märkamata.
– Eelsoodumus on ka madala turja ja kõrgema laudjaga hobustel.
– Üks põhjuseid võib olla ka ühekülgne treening: hobusele ei anta erinevat laadi tööd, vaid treenitakse vaid maneežis, platsil.

Allikas: thehorse
Pilt: google ee

18700256_790652114435731_3638485164347727553_n

22 Oct

Kutsikate treeningkoormusest

Veel mõningaid mõtteid kutsikate õigest treeningkoormusest:

– Nagu ühes varasemas postituses mainisin, on halvim luu- ja pehmekoele korduv harjutus: pikad matkad ja jalutuskäigud võta kavasse pigem 1,5a koeraga.
– Mäng on kutsika (kuni 18 kuud) jaoks parim liikumine (vabalt mängimine, ümbruse avastamine). Kui koer näitab välja väsimusemärke, istub maha, keeldub edasi liikumast, lase tal puhata.
– Koduaias koeraga niisama olemine, tegelemine on hea. Kui pole oma aeda sobivad väga hästi lühikesed jalutuskäigud. Lase kutsikal nuuskida, avastada ümbrust tema enda tempos, mitte ära vea teda järgi.
– Kui sa tahad oma kutsikat pikemale teekonnale kaasa võtta, arvesta, et pead teda sülle võtma või kärusse panema nagu väikse lapse puhul.
– Sobiv mängukaaslane on sama suur. Ära lase suurt tõugu kutsikal, kes tahab mängus esikäppi kasutada, väiksema koeraga mängida, kuna võib kogemata vigastada väiksemat sõpra.
– Kindlasti jälgi koeri mängimas, ole valmis viskama maiust, kui mäng läheb liialt füüsiliseks.
– Mänguks sobivad pallid ja mööda maad, madalal lohistatavad mänguasjad. Kindlasti ära tõsta mänguasja väga kõrgele ega “tiri-tõmba” mängus rapsi üles-alla suunas (traumaoht pea-kaela pk).
– Ära lase kutsikal voodilt, diivanilt alla hüpata! Seega hoia kutsikas mööblist eemal. Oleks mõistlik ka libedad põrandad (eriti mööbliesised pinnad) katta vaipade, vms mittelibiseva materjaliga.
– Agility treeningus võib 6-kuune koer hüpata vaid randmekõrguseid takistusi, enne 18 kuud pole soovitav üle küünarliigese kõrguse hüppeid sooritada.
– Ettevaatust treppidel, kuna koormus liigestele suureneb. Pigem kasuta rampe või kanna oma kutsikas trepist üles-alla. On leitud, et puusaliigeste düsplaasia eelsoodumusega tõugudel suurendas varajane trepist liikumine (kuni kolmanda elukuuni igapäevaselt) düsplaasia astet. (Kuid valituks olid ka osutunud suure düsplaasia esinemisega tõug, nt newfoundland). Paar madalamat astet ei põhjusta kutsikale kindlasti kohe düsplaasiat, vaid aitavad asenditunnetust ja koordinatsiooni parandada.

29 Apr

Traavlite vigastuste riski vähendamine

Rootsis läbi viidud biomehaanika uuring traavlitel proovis välja selgitada, kuidas vähendada vigastuste riski ilma võistlustulemuste langemiseta.
Traavlite puhul leiti selleks olevat treeninguteks kasutatava standard treeningdistantsi vähendamine 30% võrra.
Vähendatud treeningkoormusega 2-3a traavlitel esines vähem treeningutelt puudutuid päevi ja vähem treeningute modifitseerimisi, kuid nende võistlustulemused olid võrdväärsed standardprogrammi järgi treenivate traavlitega.
Kuid samas leiti väiksema treeninguga hobustel nõrgemad kardiovaskulaarsed näitajad (taastumispulss, puhkeoleku pulss, hematokrit). Dr Sara Ringmarki arvates olid need näitajad siiski väiksema tähtsusega, kui hobuse vigastuse tõttu spordist eemale jäämine. Ringmark soovitas traavlite ja teiste hobuste liikumismustreid regulaarselt jälgida, märkamaks liikumismustrite muutuseid ning sellega vältida longete teket.

Allikas: Rikmark et al (2016) A 2.5 year study on health and locomotion symmetry in young Standardbred horses subjected to two levels of high intensity training distance

21 Mar

Ratsutaja asümmeetria

Ratsutaja asümmeetria on üks suur hobuse seljaprobleemide põhjustajaid. Rühihäired on tänapäeval sagedane probleem, olgu siis selleks skolioos, jalgade pikkuse lahknevus, passiivne rüht või lihaspinged.

Seega tuleb tuleb ratsanikel ka enda kehatüve lihaste eest hoolt kanda, et ratsanik suudaks sadulas pehmelt ja otse istuda. Ärme unusta, et liikumisel muutub ratsaniku ja varustuse mass veel suuremaks koormaks hobuse seljale. Traavi ajal kahekordistub ratsaniku ja varustuse raskus hobuse seljale, kanteri ajal on survejõud hobuse seljale lausa kolmekordistunud. Seega, ratsaniku raskus on oluline!

Lisaks kõhu-ja seljalihastele tuleks ratsanikul kindlasti tegeleda ka puusa piirkonna lihastega. Tähelepanu peaks pöörama tuharalihastele (tugevdama), reie tagumistele lihastele (tugevdama) ja reie lähendajatele (elastust suurendama).

Ja ei maksa unustada ka ülaselja tugevdamist, sest kumerselgsus ja õlad ees asend ei tulene vaid lihaspingetest ja lihasnõrkusest, vaid on ka tingitud harjumusest kumera seljaga istuda.

Seega, oma hobuse seljaprobleemidest hoidumiseks, tuleb Sul enda rühi eest hoolt kanda!

11 Mar

Vanema hobuse tervise eest hoolitsemine

• Regulaarne treening on parim viis vanemate hobuste hea tervise juures hoidmiseks. Enne sadulasse istumist, tuleks kindlasti kontrollida varustuse sobivust, kuna vanusega toimuvad muutused hobuse rühis. Meeles tuleb pidada ka seda, et soojenduseks ja mahajahtumiseks kulub vanemal hobusel rohkem aega kui nooremal. Pärast treeningpausi kulub ka rohkem aega tavapärase koormuse juurde naasmiseks, seega oleks parem vanemat hobust aastaringselt töös hoida, isegi kui see tähendab paar korda nädalas kõnnitreeningut ning koplis jalutamist. Kindlasti tuleb arvestada, et hobune ilmselt pole suuteline sellisteks sooritusteks nagu nooremas eas, seega tuleb valida sobiv koormus.
• Regulaarne kabjahooldus on omal kohal, kuna vähendab survet liigestele ja kabjastruktuuridele. Jala tõstmine ja raskuse nihutamine on siiski suurem koormus vanadele luudele ja liigestele ning võib hobusele põhjustada kangustunnet.
• Liikumine on parim ravim vanadele liigestele. Igasuguses vanuses hobuse talli „lukustamine“ on halb lihassekeleti seisundile. Seega anda hobusele võimalikult palju kopli aega.
• Vanemad hobused ei pruugi oma kehatemperatuuri enam nii hästi reguleerida kui varem. Seega peaks karjamaal peetavatel hobustel olema varjualune tuule, sademete ja kuuma päikese eest. Külmade ja niiskete ilmastikuolude korral on abi hobusetekist.
• Tähtis on ka regulaarne hambahooldus, parasiiditõrje ja dieet, saamaks vajalikke toitaineid.

20 Feb

Koera treeningpäevik

Treenerid ja sportlased kasutavad treeningpäevikut oma soorituste mõõtmiseks. Samamoodi peaks iga oma koerast lugu pidav omanik pidama koera treeningpäevikut, et omada ülevaadet koera kehaliste ja vaimsete harjutuste vajadusest.

Lihtsate andmete põhjal saab analüüsida edu, samuti saab treeningpäeviku põhjal kindlaks teha põhjused, mis võisid viia vigastuse või haiguse tekkeni, või lihtsalt sooritusvõime languseni. Koera treeningpäevik aitab omanikul püsida motiveeritud ning ennetada koera terviserikkeid. Ülevaade sellest, kui palju ja millist tüüpi tegevust koer igapäevaselt saab, on oluline mitte ainult koera füüsilise tervise, vaid ka tema käitumise jaoks.

Mida koera treeningpäevik sisaldama peaks?
Anthony Woerner, koerte füsioterapeut ja rehabilitatsiooni spetsialist, soovitab (minimaalselt) lisada põhiharjutused südame, jõu ja painduvuse jaoks. Läbi nädala tuleb keskenduda erinevatele kehaosadele, et tagada kogu keha võrdne treenimine.

Oluline on treeningplaani lisada ka kuulekuse harjutused. Sageli jäetakse koera vaimne vormisolek tähelepanuta, kuid see on tema heaolu saavutamiseks sama tähtis komponent kui füüsise eest hoolitseminegi. Professionaalne koertetreener Kathy Santo soovitab kuulekust praktiseerida vähemalt kolmel päeva nädalas, eelistatult isegi viiel päeval.

Kui tegu on ülekaalulise või sportkoeraga, siis võib treeningpäevikus kajastada ka koera toitumist, toidu komponentide ja kalorite jälgimist.

Näide treeningpäevikust:
Koera treeningpaevik

  • Koera südametreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Koerte kardiotreening peab olema intensiivne ning kaasama aeroobset süsteemi. See ei ole hommikune või õhtune nuuskimisring. See on tegevus, mis paneb südame tööle, et verre hapniku juurde pumbata.

Kõige paremini saab koerale aeroobset tööd anda jooksuga omaniku kõrval (omanik kas jookseb, sõidab rattaga, rulluiskudega, tõukerattaga vms). Kui koera omanik ise ei ole suuteline selliseks pingutuseks, siis on abiks pika vahemaaga “ära toomise mäng”, ujumine või ka jooksulindil jooksmine.

Kui koer ja omanik on mõlemad treenimata, siis on hea alustada kõndimisega, järk-järgult sammu kiirendades (kiirus peaks suurenema 5-10% iga nädal). Kui koera lihased on valulikud, tasub intensiivsust vähendada. Alati peab jälgima muutusi kõnnakus või sooritusvõimes.

Aeg: Sõltub koera tõust, vanusest ja tervisest. Hea oleks liikuda ühtlases tempos vähemalt 20 minutit järjest. Energilisemad koerad vajavad liikumist vähemalt 45+ minutit. Koer peab peale kardiotreeningut väsinud olema.

  • Koera jõutreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Kõige levinum koerte jõutreening on vastupanutreening, mis tähendab, et koera jäseme/te liigutamine on vastujõuga raksemaks tehtud. Vastujõuks võib olla koera keharaskus või mõni treeningvahend nagu tasakaalulaud, erinevad tasakaalupadjad, kummilindid. Koera tuleb julgustada õigeid liigutusi tegema ning raskusastet tuleb suurendada tasapisi ja pidevalt.

Aeg: Sõltub koera jõust ja seisundist. Alustada tuleks ühe harjutuse puhul 5-10 kordusega, kuni jõutakse ideaalse soorituseni 20-30 korduse puhul.

  • Koera painduvustreening

Kõik koerad – iga päev

Venitamine on tähtis vigastuste ennetamiseks ning on hea soojendusharjutus vereringe suurendamiseks. Enne venitamist tasub nõu pidada spetsialistiga, kes näitab ette õiged venitustehnikad. Turvalise ja efektiivse venituse jaoks tuleb omada head ülevaadet koera lihastest ning liigestest ja nende liikumissuunast ning -ulatusest.

Aeg: Soojenduseks teha 3-5 minutit kerget venitust ja kõndi. Soojendusega tõuseb kehatemperatuur, mistõttu on lihased elastsemad ja vähem vastuvõtlikud vigastuste tekkimisele suuremal venitamisel.

  • Koera kuulekustreening

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Kuulekustreening ei anna sulle ainult hästi käituva koera, vaid võib päästa ka koera elu. Koeraga, kes tuleb kui kutsutakse või peatub märguande peale, on palju turvalisem ringi liikuda ning erinevaid tegevusi nautida. Füüsilise ja vaimse treeningu kombinatsioon rahustab ja lõdvestab koera.

Kui sa ei ole kindel, mismoodi treeningut alustada, pöördu spetsialisti poole, kes aitab sul õiged treeningvõtted omastada.

 Aeg: Alustuseks on hea treenida 15-30 minutit üle päeva.

  • Koera mänguaeg

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Lõbus struktureerimata mäng on hea viis koeraga sügavam side saavutada. Tihti unustatakse ära lihtsa mängu tähtsus iseendale ja koerale. Mäng aitab naeratada ja end lõdvaks lasta, vähendades sellega stressi.

Aeg: Mängi koeraga nii tihti kui võimalik ja nii kaua kui võimalik (minimaalselt 5 minutit).  Jäta meelde, et mängimine peab lõbus olema.

Allikas: dogtread.com