Kui hobune lonkab, ei mõtle me esimesena murtud roidele. Claire Wylie (Rossdales Equine Hospital) arvab, et roidemurrud on aladiagnoositud lonke põhjus galopihobustel. Oma uuringu tulemused avalikustas ta British Equine Veterinary Association Congress’il.
Ta uuris 11 aasta juhtumianalüüse, leides 50 roidemurru diagnoosi, millest 40 andsid kliinilisi leide. Hobused olid vanuses 2-17a, täisverelised või täisverelise ristandid (60%), ruunad ja täkud (75%) ja galopihobused (42%). 40st diagnoositud roidemurrust vaid 17,5% olid palpeerimisel valulikud ja vaid 20% oli tegu teadaoleva traumaga. Kolmel juhul transporditrauma, üks oli peale kahele jalale tõusmist üle selja kukkunud, üks transportimisel saanud rotatsioonisuunalise trauma. Lisaks kolm kukkumist (kahel juhul galopil, ühel juhul kolmevõistlusel) ning üks vigastus stardiväravas ja üks vigastus sepa tööga seoses.
Kaebustena olid loetletud longe (37,5%), sadulas hobuse vastu hakkamine (32,5%), varasem vigastus (15%) ja valu palpatsioonil (2,5%).
Kokku leiti 64 roidemurdu, millest 64,1% vasakul, 35,9% paremal. Enim murde oli 18. roides (32,8%), millele järgnes 10. roie (0,9%). Viiel hobusel leiti hulgimurrud (10%). Viiel juhul oli tegu esimese roide vigastusega (2-7a. täisverelised galopihobused), kus esines sama poole longe. Wylie ja kolleegide arvates võib olla tegu väsimusmurdudega.
Allikas: thehorse com
Pildil esimese roide murd
