Pilt: equine body condition score (thehorse com)
– Jõuharjutused kuuluvad kõikide sportkoerte treeningkavva. Enamasti matkivad harjutused konkreetset võistlusala.
– Jõutreeninguks saab kasutada ülesmäge liikumist, kummilinte või keharaskuseid, esemete vedamist, “tantsimise” või “käru” harjutusi.
– Kui koera oskused ja jõud on piisavalt paranenud, saab kasutada ülekoormuse printsiipi. Parandamaks kehalist seisundit ja sooritust, peab koera lihaskond, kardiovaskulaarsüsteem ületama hetke ainevahetuse limiidi. Olles võimeline tegema soorituse kõrgemal tasemel kui võistlusmomendil vajalik, suudab koer stressirohkel võistlusel hästi esineda. Seda printsiipi tuleks siiski kasutada ettevaatlikusega, vältimaks vigastusi.
Pilt: google.ee
– Regulaarne treening väldib füüsilise vormi kadumist. Aktiivsuse piirang 8 nädalat põhjustab koertel 41% vastupidavuse languse ning selle taastumiseks kulub 8 nädalat.
– Treeningute sagedus sõltub spordialast ning sellest, kas tegu on vastupidavusalaga. Kelgukoerad vajavad rohkem sagedasemat treeningut, et olla suutelised mitmeid tunde ja päevi võistlema. Flyball koerad vajavad sagedast treeningut kasvatamaks lihasjõudu ja kiirust aga mitte nii palju kui kelgukoerad, kes võistlevad üle 12h päevas.
– Piisav puhkus on sama oluline kui korduv treening, vältimaks vigastusi ning tagamaks elektrolüütide ja laktaadi tasemete normaliseerumine. Agility võistluse järgselt taastub seerumi laktaadi kontsentratsioon 4h möödudes ning alla 30min jooksul võidujooksjatest hurtadel.
– Regulaarne treening parandab oluliselt agility koerte sooritust. Karjatamisoskuse paranemine suureneb händleri kogemuse paranedes, kuid ka sõltumatult händlerist paraneb see treeninguga.
Allikas: Baltzer, W.I, Preventing injury in sporting dogs
Hamstringlihaste töö koera edasi liikumisel ja agility hüpetel on ulatuslik. Hamstringlihased moodustuvad reie kakspealihasest, poolkõõluslihasest ja poolkilelihasest. Hamstringkõõluste vigastuskohaks on tavaliselt lihase üleminekukoht kõõluseks, tendinopaatia tekib peamiselt lihase alguskohas.
Ühendkuningriikides läbi viidud uuringus osales 5 agilitys võistlevat hamstringvigastusega border colliet, kes olid üle 5a vanused ja võistelnud alates teisest eluaastast. Raviks kasutati ultraheli, süva ristikiu friktsiooni ja venitust. Ravi tulemusena paranes hamstringlihaste elastsus, kolmel koeral vähenes longe 1-2 palli võrra, neli omanikku nägid koerte soorituse paranemist agility rajal.
Kõõlustest veidi lähemalt:
– Kõõlustel on 7.5x väiksem hapnikutarbimine kui lihastel. Kõõluste hästi arenenud anaeroobse energia genereerimine on oluline vähendamaks isheemia riski suure koormuse kandmisel ja pikaajalisel pinge hoidmisel.
– Samas see aeglustab vigastusjärgset paranemist, olgu selleks akuutne trauma (rebend) või krooniline tendinopaatia. Viimase puhul on toimunud korduvalt kõõluse venitamine 4-10% ulatuses. (Kõõlus rebeneb üle 10% pikenemise korral).
– Kõõluse paranemine jagatakse kolme etappi: põletikufaas (kuni 3p), koe moodustumine (proliferatsioon 3-24p) ja koe remodelleerimine (armkoe moodustumine, tenotsüütide ainevahetuse ja kõõluse veresoonkonna kahanemine).
– UH ravi aitab pehmendada armkude ja parandab kollageenkiu elastust. Süva ristikiu friktsiooni kasutatakse koe adaptatsiooni stimuleerimiseks. Venitusi kasutatakse liikuvusulatuse ja lihaselastuse suurendamiseks.
Gardner, A. (2015) Ultrasound and manual therapy in the treatment of hamstrings in the Agility dog
Kolmas postitus endiste galopihobuste ümberõpetamisest.
Esimene asi, mida galopihobuse ratsahobuseks ümberõpetamisel jälgida, on mugavus. Tuleb teha kontrolle ja muudatusi: uus varusutus, kabjahooldus, füsioteraapia ja mõnedel juhtudel ka maohaavandite kontroll.
– Treeningutel tuleb uusi asju õpetada aeglaselt. Kuna galopihobused on harjunud treenima sirgetel, siis nende küljesuunaline keha painutus on piiratum. Treeningus on olulised üleminekud, suunamuutused, kaheksad, jalavahetused, tempomuutused (koondatud, keskmine, pikendatud). Kuna endised galopihobused on harjunud sirgetel liikuma, ei anna väljaspool platsi samm-traav-galopp neile midagi uut juurde. Nurkade kasutamine ja painutused aitavad hobusel oma keharaskuskeset paika saada. Kasuks tuleb ka kavalettidega töö. Alustades maalattidest, tõstes neid kõrgemaks, kui hobune on nende ületamisel kindel ning kasutades erinevaid allüüre kavalettide ületamiseks.
– Oluline on nendel hobustel õppida lõdvestuma. Paljud galophobused võivad seostada varustust võistlusmomendiga ning nad ei oska sadulaga lõdvestuda ja venitada. Levi Hunt soovitab endiseid galopihobuseid ratsahobuse tööd tegema õpetada nagu noori hobuseid. Ning kindlasti tuleb hobusele anda aega uutmoodi koormusest taastumisest. Eks on ju inimesed ise ka kogenud peale uut trenni, et lihased võivad mitmeid päevi valutada. Seega anda puhkepäevi, et lihased saaks kohaneda uue koormusega. Parem on treenida lühiajaliselt ja sagedamini kui pikki treeningtunde ette võtta. Sest kange hobune ei suuda endast parimat anda ja võivad esile kerkida käitumisprobleemid.
Allikas: AT Magazine autumn 2016
Jätk eelnevale täisverelise hobuse postitusele.
Galopivõidusõidul peavad hobuse tagajalad viima hobust edasi ja alla esijalgade suunas, võimaldades suurimat sammupikkust ning samas mitte kaotada aega õhus. Koolisõidus peavad tagajalad kandma tõukejõu esijalgadele, tagama stabiilse raskuse kandmise saavutamaks koondatud ja tasakaalus küljesuunalist ja ringliikumist ning ka sammupikkuse variatsioone, erinevaid jalgade painutus-ja sirutusulatusi ja üleminekuid.
Võidusõiduhobused ei raiska hüpetel aega õhus, nad võtavad ühe tõkke korraga, tõkete vahel on pikk distants. Takistussõiduradadel on kombinatsioonid, müürid, pöörded, seega peavad taktistussõiduhobused olema suutelised sammu pikendama, koondama, hüppama ühe, kahe või kolme fuleega.
Lihaste töö erinevus galopihobustel ja koolisõiduhobustel:
– Trapetslihas: koolsõidus hästi arenenud, võimaldades üles liikumist, kuid galopivõidusõidul kaotab hobune ülesliikumisel kiirust.
– Selja pikimlihas: hästi arenenud lihas kaitseb hobuse lülisammast ratsaniku raskuse eest. Kuna galopihobustel on ratsanik peamiselt poolistakus, kulub täisverelise hobusel rohkem aega ratsaniku pideva survega harjumiseks.
– Reie kakspealihas: täisverelisel hobusel võimaldab maksimaalset tagajala sirutust, saavutamaks võimalikult suur sammupikkus. Koolisõidus on sama lihase ülesanne tuua tagajalga risti keha alla, võimaldades nt küljendamist.
– Õlavarre kolmpealihas, varbasirutaja, õlavarre-pea lihas: on rohkem arenenud galopihobustel võimaldades suurt sirutusulatust galopil.
– Rinnalihased: on paremini arenenud galopihobustel, tuues esijalga keha juurde. Lihase hea areng viitab suuremale esiosa tööle, koolisõiduhobusele pole vaja suuri rinnalihaseid.
– Tuharalihased: lihasmass on suurem koolisõiduhobustel, galopihobustel on lihase ülesandeks puusa sirutus, et saavutada maksimaalne sammupikkus, koolisõidus peavad lihased toetama tagajalgu küljesuunalisel tööl jm liikumistel.
– Reie nelipealihas ja niudelihas: töötavad koos painutamaks puusa, sirutamaks põlve, tõstmaks tagajalga kõhu alla. Oluline mõlemal spordialal.
– Poolkõõluslihas: galopihobustel esileküündiv, teostades puusa ja kanna sirutust. Koolisõidus pole vaja puusa ja kanna suurt sirutust, seega on koolisõiduhobustel vähemärgatav.
Allikas ja pilt: AT Magazine autumn 2016, H.Ashton
Lugesin Animal Therapy Magazine sügisnumbrist üht huvitavat artiklit täisvereliste galopihobuste ratsahobuseks õpetamisest. Siin esimene väike kokkuvõte galopi-ja ratsahobuse erinevusest:
Täisverelise galopihobuse ehitus on “allamäge” (downhill) ehk galopil on nende laudjas turjast kõrgemal, tehes nende liikumise siledaks, kiireks ja maadligi. Hobune, kes tõstab end maast kõrgemale, kaotab kiirust.
– Täisverelise galopihobuse ratsanik on kerge ja enamus treeningust teeb ratsanik sadulast väljaspool.
– Varustus on minimaalne ega piira hobuse selja liikumist.
– Enamus treeninguid on küllaltki sirgel trajektooril.
– Treeningud on range rutiiniga nii toitumise, liikumisakiivsuse kui vaba aja osas.
– Galopihobustel on hästi arenenud “tõmbe” lihased, mis paiknevad enamasti allpool (vastandina “top line” lihastele).
– Neil on enamasti kiirelt kokkutõmbuvad lihaskiud, mis on anaeroobsed ja tagavad kiiruse.
Ratsahobuse ehitus on “ülesmäge” (uphill) ehk nende turi on laudjast kõrgemal.
– Ratsanikud on erinevas pikkuses ja kaalus.
– Ratsanik istub sadulas eesmärgiga viia hobuse liikumist ülespoole ja edasi.
– Varustus on mugav, võimaldamaks koolisõidus teha erinevaid elemente.
– Hobune peab töötama “ülesmäge” kasutades tuhara- ja reielihaseid.
– Hobustel peaks olema hästi arenenud “ülemise liini” (top line) lihased. Nad kannaksid end ise, oleks paindlikud, omaksid häid kehatüvelihaseid.
– Kiirelt ja aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud annavad vastupidavuse, kiired liigutused ja jõu.
Allikas: AT Magazine autumn 2016, H.Ashton
Pildid: google.ee
Nii nagu vanemad inimesed peavad olema füüsiliselt aktiivsed, on oluline tagada ka eakate hobuste piisav liikumine.
Eaka hobuse liikumise kasulikkusest:
– Liikumine hoiab hobuse lihasskeleti tervist. Liikumatus nõrgestab luid, lihaseid, kõõluseid ja sidemeid. Regulaarne, madala koormusega liikumine hoiab liigesed tervemad ja vähendab kangusest tulenevat longet.
– Liikumine aitab hoida tervislikku kehakaalu. Pensionile jäämine ja kehakaalu tõus käivad tihti käsikäes. Ülekaaluline hobune pole terve hobune, vanemas eas võib ülekaal tekitata ainevahetushäireid.
– Vanematel hobustel on suurenenud risk seedeelundkonna probleemideks, k.a koolikud, kuna peristaltika aeglustub. Liikumine soodustab peristaltikat.
Foto: google.ee
Professor Noel Fitzpatricku soovitus sportkoerte soojenduseks:
1. Rihmas sammus 2-3min liikumist
2. Mõõdukas tempos rihmas traav 3-5min
3. Mänguasja sikutamine, tagurdamine, “viska viis” käpa tõste 1-2min
4. Aktiivsed lülisamba venitused: selja sirutus, selja painutus, külje suunas painutused. Kõik suunad korra läbi teha.
5. Hoia koer soojas (hoia koer liikumas või kasuta tekki), soojenduse lõpuks peaks koer kergelt lõõtsutama.
AT Magazine
Liigespõletik (sünoviit) on üks peamisi hobuste lonke põhjuseid, mis võib hiljem viia osteoartriidi tekkeni. Hobustel kasutatakse palju toidulisandeid sünoviidi ja osteoartriidi leevendamiseks. Kuid nende tegelik mõju on küsitav ning teaduslikke uuringuid nende mõjude kohta napib.
Belgias Genti Ülikoolis uuriti kahte toidulisandit: Cavalor ArtiTec Liquid ja Hydro-P. Oldi meeldivalt üllatunud, et need toidulisandid vähendasid märkimisväärselt põletikku ja võivad seega olla kasulikud osteoartriidi tekke vältimiseks. Nende samade toidulisandite preventatiivne manustamine võib vähendada liigespõletikku ja kõhre kulumist.
van de Water, E et al (2016) The preventive effects of two nutraceuticals on experimentally induced acute synovitis.
