Blogi Archives - Page 9 of 16

29 Dec

Hobuste taga- ja esijala longe

Maliye ja Marshall analüüsisid Glasgow Ülikooli kliinikus kolme aasta jooksul 37 tagumise jala lonkega hobust: 19 hobusel esines õige tagajala longe, 10 hobusel sama kehapoole (ipsilateraalne) esi-ja tagajala longe, 8 hobusel kontralateraalsed (tagumise ja vastaspoole esijala) lonked.
– Nad leidsid, et ipsilateraalne longe vähenes, kui tehti vaid tagumise jala anesteesia.
– Paljud hobused võivad näida ipsilateraalse esijala lonkega, kuna hobune üritab vähendada tagumisele jalale langevat koormust muutes oma pea asendit. Seega võib jälgijale tunduda, et hobune lonkab nii esi- kui ka tagajalga.
– Kontralateraalse lonke korral ei paranenud tagumise jala anesteesia korral esijala longe. Varasemast uuringust selgus, et õige esijala lonke korral ei tõuka hobune tagumise kontralateraalse jalaga ning võib näida ka tagumisest jalast lonkavat.
– Seega võib tagumise õige lonke korral esineda ka kontralateraalne õige esijala longe.

Allikas: thehorse com
Maliye ja Marshall (2016) Objective assessment of the compensatory effect of clinical hind limb lameness in horses: 37 cases (2011–2014)

21 Dec

Üldised faktorid, mis võivad mõjutada koerte põlveliigese taastusravi

– Nooremad koerad taastuvad kiiremini, ülekaalulised koerad aeglasemalt.
– Koera käitumisviis: osad koerad on väga agarad harjutusi tegema, teised ei pruugi tahta opereeritud jalga maha panna. Suuremad koerad kasutavad opereeritud jalga üldiselt kiiremini kui väiksemad.
– Suuresti mõjutab taastusravi põlveliigese osteoartriidi olemasolu enne operatsiooni. Suure kõhrekahjustuse korral on vajalik agressiivne medikamentoosne ravi. Mida kauem on opieelne longe kestnud, seda suurem on kõhrekahjustuse aste.
– Ristatisideme taastamisel tehtav artrotoomia koht võib murduda. Seda juhtub väga harva. Selle tulemusel suureneb koera longe äkitselt või edasine ravi progress pidurdub. Vahel võib esineda ka põlvekedra lukseerumist.
– Edasine kõhre kulumine kaasneb peale igat põlve operatsiooni. Enamikul juhtudest operatiivse sekkumisega see protsess aeglustub. Kindlasti tuleb koera kaal normis hoida ja treeninguid modifitseerida.
– Võib tekkida meniskikahjustus 3-6 kuud peale operatsiooni, mille puhul suureneb koera longe, valu põlve katsumisel.

Millis, D. “Stifle joint rehabilitation – What’s happening when the patient doesn’t improve?”

Pilt: google ee

18 Dec

Pehmete kudede taastusravist

– Pikendatud immobiliseerimise tulemusena langeb kõõluse ja sideme jõud. Reeglina on enamiku kõõluste parandamise sobivaks immobiliseerimise pikkuseks 3-4 nädalat.
– Kuuendaks nädalaks saavutab kõõlus umbes 50% tõmbejõust. Paranevate kõõluste tõmbejõud aasta pärast on 79%.
– Varajane passiivne liigutamine suurendab koe tõmbejõudu ja lõplikku koormustaluvust 2-3x rohkem kui immobiliseerimine. Madal korduv koormus edendab maatriksi moodustumisest ja parendab remodelleerumist.
– Sidemete paranemise kiirendamiseks tuleks kasutada ultraheliravi juba varajases taastumise staadiumis. Inimeste ravimisel on saadud häid tulemusi ka lööklaineraviga. Uuringud laserravi kasutamise kohta sidemete ravis on 50/50 tulemustega. Inimeste ravis on kindlad positiivsed tulemused epikondüliidi ja kannakõõluse ravi korral.

Millis, D. “Assessing and treating soft tissue injuries”
9th International Symposium on Veterinary Rehabilitation and Physical Therapy

Pilt: google ee

Save

03 Dec

Treeningu rollist ülekaalu vähendamisel

– Koerad, kes osalesid kliinikus treeningutel (k.a vesijooksulint) kaotasid 3 kuu vältel rohkem kaalu, kui varasemates uuringutes sama dieeti pidanud koerad.
– Mlacnik jälgis kaalu langust ülekaalulistel lonkega koertel, kus ühe grupi taastusravi toimus kodus, teisel grupil intensiivsemalt kliinikus (60min kõndi koos elektrostimulatsiooniga). Mõlemad grupid langetasid kaalu, kuid 60 päeva möödudes oli suurem kaalu kaotus kliinikus treenininud koertel.
– Teises uuringus jälgiti kaloraaži piirangu mõju ilma liikumist suurendamata ning treeninguga. 12 nädala jooksul polnud gruppide vahel olulist kaalu kaotuse erinevust. Treeninggrupis tehti 3 korda nädalas 1h treeningut vesijooksulindil ja tavalisel kõnnilindil erineva kiiruse ja kaldenurgaga.

Frye et al (2016) Obesity, Exercise and Orthopedic Disease
Pilt: google ee

28 Nov

Koerte puusaliigese osteoartriidi ravi

Koerte puusaliigese osteoartriidi raviks kasutatavad NSAIDid (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) on abiks koerte terveiseseisundi parandamisel. 2015. aastal Tais läbi viidud uuringus võrreldi firocoxibi ja carprofeni mõju koerte puusaliigese osteoartriidi ravis.
– Võrreldi 16 suurt tõugu koera verenäite, ortopeedlisi ja radioloogilisi uuringuid, lonkeastet ja valu, pasiivset puusaliigese liikuvusulatust, uriini ja väljaheite uuringuid. Lisaks pidid omanikud hindama koera püsti tõusmist ja pikali heitmist, kõndimist, jooksmist, üles ja alla hüppamist, treppidel liikumist, mängu ja seisundi paramisastet. Manustamine: esimesed kaks nädalat igapäevaselt, 3-8. nädal ülepäeviti ning 9-16. nädal üle kahe päeva.
– Passiivne painutusulatus puusaliigeses firocoxib grupis suurenes 2., 4. ja 16. nädalal pärast ravi. Carprofen grupis saadi puusaliigese passiivse sirutusulatuse suurenemine 2., 8. ja 12. nädalal.
– Statistiliselt olulist valu ja lonke vähenemist ei täheldatud, kuid saadi koerte hindamisel paremad tulemused 2, 4, 8 ja 16 nädalat peale ravi.
– Kahe nädalaga oli märgatav haige jäseme suurem kasutamine.

Tangmahakul, N., Soontornvipart, K, Nganvongpanit,K. (2015) Comparison of the Efficacy of Firocoxib and Carprofen in Clinical Use for Canine Coxofemoral Osteoarthritis.
Vasakul pildil normaalsed puusaliigesed, paremal osteoartriit (google.ee)

26 Nov

Reie nelipealihas on ristatisideme agonist

Varasematest uuringutest on teada, et reie tagumised lihased (peamiselt poolkõõluslihas) töötavad eesmise ristatisideme agonistina. Osade autorite arvates on reie nelipealihas eesmise ristatisideme antagonist.
Ramirez jt tekitasid kunstlikult (hüdraulika testimise masinaga) reie nelipealihase eelaktivatsiooni 50% keharaskusega, saamaks teada, kas see vähendab sääreluu nihet kraniaalsele. Uuringus kasutati 14 tagumist jäset, millelt eemaldati pehmed koed v.a põlve- ja kannaliigeskapsel ning külgmised sidemed.
Leiti, et reie nelipealihas on suuteline kompenseerima osaliselt eesmise ristatisideme ülesandeid, olles sideme agonist. Sellest tulenevalt on reie nelipealihasele suunatud treeningust kasu:
1. Mitte opereeritud koertel. Väikeste tõugude puhul on saadud häid tulemusi ka konservatiivse eesmise ristatisideme raviga, sama ka suurematel koertel.
2. Taastusravis pärast eesmise ristatisideme lõikust. Vaatamata operatsioonile on leitud ka põlve kraniokaudaalset ebastabiilsust. Seega tuleks rõhku panna ka reie nelipealihase funktsiooni edendavale füsioteraapiale.

Ramirez et al (2014) Preactivation of the quadriceps muscle could limit cranial tibial translation in a cranial cruciate ligament deficient canine stifle.
Pilt: Evans & de Lahunta (2012) Miller’s Anatomy of the Dog 4th edition

Save

23 Nov

Roidemurrud hobustel

Kui hobune lonkab, ei mõtle me esimesena murtud roidele. Claire Wylie (Rossdales Equine Hospital) arvab, et roidemurrud on aladiagnoositud lonke põhjus galopihobustel. Oma uuringu tulemused avalikustas ta British Equine Veterinary Association Congress’il.
Ta uuris 11 aasta juhtumianalüüse, leides 50 roidemurru diagnoosi, millest 40 andsid kliinilisi leide. Hobused olid vanuses 2-17a, täisverelised või täisverelise ristandid (60%), ruunad ja täkud (75%) ja galopihobused (42%). 40st diagnoositud roidemurrust vaid 17,5% olid palpeerimisel valulikud ja vaid 20% oli tegu teadaoleva traumaga. Kolmel juhul transporditrauma, üks oli peale kahele jalale tõusmist üle selja kukkunud, üks transportimisel saanud rotatsioonisuunalise trauma. Lisaks kolm kukkumist (kahel juhul galopil, ühel juhul kolmevõistlusel) ning üks vigastus stardiväravas ja üks vigastus sepa tööga seoses.
Kaebustena olid loetletud longe (37,5%), sadulas hobuse vastu hakkamine (32,5%), varasem vigastus (15%) ja valu palpatsioonil (2,5%).
Kokku leiti 64 roidemurdu, millest 64,1% vasakul, 35,9% paremal. Enim murde oli 18. roides (32,8%), millele järgnes 10. roie (0,9%). Viiel hobusel leiti hulgimurrud (10%). Viiel juhul oli tegu esimese roide vigastusega (2-7a. täisverelised galopihobused), kus esines sama poole longe. Wylie ja kolleegide arvates võib olla tegu väsimusmurdudega.

Allikas: thehorse com
Pildil esimese roide murd

21 Nov

Hobuse vereringe ainulaadne aspekt

Hobuse vereringe ainulaadne aspekt on punaste vereliblede varu, mida talletatakse põrnas ning vabastatakse vajadusel. See tähendab, et raskel sooritusel saab hobune kasutada punaste vereliblede reservi vastavalt vajadusele. Seetõttu mõjutab merepinnast kõrgemale minek hobuseid oluliselt vähem kui inimesi. Kui inimene läheb mäestikku, vajab organism aklimatiseerumiseks aega, hobune aga vabastab põrnast rohkem punaseid vereliblesid.

Pilt: google.ee

19 Nov

Hobuste tekitamisest

Üldiselt saavad hobused tekita hakkama ka jäistes oludes. Ilmade külmenedes kasvatavad nad endale piisavalt paksu talvekarva ning terved hobused saavad varjualause olemasolul kenasti hakkama kuni -10 C temperatuuriga.
– Klippimata hobune võib vajada õhukest tekki, kui õues on 0-4 C. Kui temperatuurid laskuvad miinuspoolele võib mõelda keskmise (~200 g) paksusega teki selga panekule, kui aga temperatuur on laskunud alla 10 miinuskraadi, on sobilik juba paksem tekk (alates 300 g) selga panna.
– Klipitud hobuseid tuleb aga varem sisse pakkima hakata. Kui õues on 10 C pole hobusel otseselt tekki vaja, kui aga temperatuurid laskuvad alla 5 C, on sobivaks keskmine kuni paks tekk. Alates miinuskraadidest vajab klipitud hobune soojas püsimiseks juba paksu tekki, kui temperatuurid laskuvad alla 12 miinuskraadi tuleb hobune kihiti sisse pakkida ning kindlasti kaelaga sooja tekki kasutada.

Allikas: thehorse com

Save

16 Nov

Sportkoerte toitumisest

– Kasvavate koerte puhul peaks vältima liigset kaloraaži ja kaltsiumi, kuna osadel tõugudel võib see soodustada ortopeediliste haiguste teket. Kiudainete sisaldus võiks jääda 3-7%.
– Kelgukoerte sooritus võib paraneda madala süsivesikute sisaldusega toiduga, kus kuni 61% energiast saadakse rasvadest.
– Enamik suure energiavajadusega spordialade koeri vajab 4000 kcal või enam, millest 50-65% energiat peaks tulema rasvadest, 30-35% valkudest.
– Toidulisandina on soovitav anda omega3 rasvhapet vähendamaks osteoartriidi kliinilisi sümptomeid (aeglustab kõhre kulumist).
– Toidu manustamise aeg on samuti oluline: ei ole soovitav anda süüa pingelise harjutussessiooni jooksul ega vahetult enne. Suur toidukogus maos põhjustab ebamugavustunnet ning võib tekitada seedesüsteemi häireid. Soovitav oleks trenn teha 2 h peale söömist.
– Olulisel kohal on vee tarbimine. Tuleb vältida dehüdreerumist, kuna see tekitab lihase tõsist väsimist ning võib põhjustada liigeste, lihaste vigastusi.

Allikas: Baltzer, W.I (2012) Preventing injury in sporting dogs
Pilt: google.ee