Blogi Archives - Page 11 of 16

25 Oct

Takistussõidu hobuste taastumine

Piccione ja tema kolleegid Messina ülikoolist uurisid 12 takistussõidu hobuse lihaste ensüüme. Vereproovid võeti kahel järjestikusel nädalavahetusel enne esimest ja peale viimast võistlust. Vaadati seerumi kreatiinkinaasi, aspartaadi aminotransferaasi, laktaadi dehüdrogenaasi, uurea ja kreatiniini kontsentratsioone. Leiti, et 5-päevane puhkeperiood on ebapiisav lihase täielikuks taastumiseks.

– 5-päevase puhkeperioodile järgnev võistlus võib tõsta lihaskahjustuse suurust. Lisakahjustuste vältimiseks oleks soovitav pikem puhkeperiood.
– Kuigi tavatreening võib kesta kauem kui võistlus, on treening väiksema intensiivsega füüsiline pingutus. Sellest tulenevalt on takistussõidu võistlusel lihastele suurem pinge.
– Ensüümide asümmeetriline aktiivsus viib happe-aluse tasakaaluhäireteni, mis omakorda võib tekitada lihasväsimust ja -valu. See võib mõjutada hobuse korrektset rühti ja liikumist. Vale rüht ja liikumine soodustab omakorda aga vigastuste teket.

Kel soovi rohkemat lugeda, siis täismahus artikkel:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4823284/

22 Oct

Kutsikate treeningkoormusest

Veel mõningaid mõtteid kutsikate õigest treeningkoormusest:

– Nagu ühes varasemas postituses mainisin, on halvim luu- ja pehmekoele korduv harjutus: pikad matkad ja jalutuskäigud võta kavasse pigem 1,5a koeraga.
– Mäng on kutsika (kuni 18 kuud) jaoks parim liikumine (vabalt mängimine, ümbruse avastamine). Kui koer näitab välja väsimusemärke, istub maha, keeldub edasi liikumast, lase tal puhata.
– Koduaias koeraga niisama olemine, tegelemine on hea. Kui pole oma aeda sobivad väga hästi lühikesed jalutuskäigud. Lase kutsikal nuuskida, avastada ümbrust tema enda tempos, mitte ära vea teda järgi.
– Kui sa tahad oma kutsikat pikemale teekonnale kaasa võtta, arvesta, et pead teda sülle võtma või kärusse panema nagu väikse lapse puhul.
– Sobiv mängukaaslane on sama suur. Ära lase suurt tõugu kutsikal, kes tahab mängus esikäppi kasutada, väiksema koeraga mängida, kuna võib kogemata vigastada väiksemat sõpra.
– Kindlasti jälgi koeri mängimas, ole valmis viskama maiust, kui mäng läheb liialt füüsiliseks.
– Mänguks sobivad pallid ja mööda maad, madalal lohistatavad mänguasjad. Kindlasti ära tõsta mänguasja väga kõrgele ega “tiri-tõmba” mängus rapsi üles-alla suunas (traumaoht pea-kaela pk).
– Ära lase kutsikal voodilt, diivanilt alla hüpata! Seega hoia kutsikas mööblist eemal. Oleks mõistlik ka libedad põrandad (eriti mööbliesised pinnad) katta vaipade, vms mittelibiseva materjaliga.
– Agility treeningus võib 6-kuune koer hüpata vaid randmekõrguseid takistusi, enne 18 kuud pole soovitav üle küünarliigese kõrguse hüppeid sooritada.
– Ettevaatust treppidel, kuna koormus liigestele suureneb. Pigem kasuta rampe või kanna oma kutsikas trepist üles-alla. On leitud, et puusaliigeste düsplaasia eelsoodumusega tõugudel suurendas varajane trepist liikumine (kuni kolmanda elukuuni igapäevaselt) düsplaasia astet. (Kuid valituks olid ka osutunud suure düsplaasia esinemisega tõug, nt newfoundland). Paar madalamat astet ei põhjusta kutsikale kindlasti kohe düsplaasiat, vaid aitavad asenditunnetust ja koordinatsiooni parandada.

15 Oct

Kutsikate liikumisest

Kutsikad pole miniatuursed koerad, seega ei kehti neile ka täiskasvanud koera 30 min – 2h jalutuskäigud. Kas sa võtaksid koolieelikust lapse endaga koos 5 km ringi sörkima või 12 km jalutuskäigule rappa? Ilmselt hakkas laps peale mõningast kõndimist kurtma, et ei jõua kõndida ja tahaks hoopis sülle? Sama tahaks ka noor koer, kellelt omanik korraga liiga palju nõuab.

– Lihtne reegel, mida kutsikat jalutades meeles pidada: iga elukuu kohta 5 minutit jalutamist. Seega 3-kuune kutsikas vajab vaid 15 min jalutamist, 6-kuune 30 min. See võib omanikule muidugi šokeerivalt vähe tunduda, kuid kutsikad vajavad oluliselt vähem liikumist kui täiskasvanud koerad ning nad vajavad puhkust kasvamiseks, (kutsikas magab 18-20 tundi ööpäevas).
– Mida suurem kutsikas, seda suurem koormus kasvavatele liigestele ning ületreeningu tulemusena võivad tekkida tõsised terviseprobleemid. Ülekoormus mõjutab pikkades luudes paiknevaid kasvuplaate, mille sulgumine toimub ca 18. elukuuks. Kasvuplaadi vigastuse korral võib tekkida luu deformatsioon või luu võib jääda lühikeseks (lakkab kasvamast), mis omakorda viib liigestelje muutumiseni, tekitades vanemas eas suuremat vigastusriski antud liigese piirkonnas. Kutsikatel võivad tekkida ka pikkade luude spiraalmurrud nagu väikelastelgi. Lisaks pole kutsikate kardiovaskulaarsüsteem välja arenenud pikema jalutuskäigu läbimiseks.
– Kindlasti tuleb arvestada ka kutsika suurust ja tõugu. Kui koera kehakaal täiskasvanuks saanuna on kuni 11 kg, võib anda suuremat liikumisaktiivsust peale 9. elukuud, kui kehakaal jääb 11-45 kg vahele võiks täiskoormuse andmisega oodata kuni 14. elukuuni. Kui koer kaalub aga üle 45 kg, oleks mõistlik oodata kuni 1,5 aastaseks saamiseni. Näiteks whippetid vajavad kindlasti rohkem liikumist kui basset hound. Lühema koonuga koertel on eelsoodumus õhupuuduse tekkeks ning eelistatum oleks teha lühemaajalisi jalutuskäike ning sagedamini.

Palun, hoolige oma väikeste pereliikmete eest, sest laps on laps!

14 Oct

Hobuste terviseuuringu tulemused

Selle aasta Briti rahvusliku hobuste tervise uuringu (British National Equine Health Survey) kohaselt leiti, et 38% hobustest kannatas terviseprobleemide käes, millest kolmandik (32.9%) oli seotud lonkega. Andmed esitati 16 751 hobuse/poni kohta, kellest 62% olid terved ning 38% esines vähemalt üks terviseprobleem.

Suurem osa (47.4%) longetest oli põhjustatud sõrgatsist ülevalpool olevatest struktuuridest, 31.9% jala alumistest struktuuridest ja 20.7% laminiidist. 41.2% longetest oli tingitud degeneratiivsetest liigeshaigustest ning enim esines seda kannaliigeses.

Kuus uuringus äramärgitud seisundit:
– Longe (ka laminiit) 32.9%;
– Nahahaigused (prei, välised parasiidid, nahakasvajad, haavad) 25.5%;
– Laminiit 6.8%;
– Ajuripatsi keskosa düsfunktsioon (PPID, Cushingi sündroom) 6.6%;
– Korduv hingamisteede obstruktsioon (nt astma)—5.6%; and
– Selja probleemid 5.5%.

2016 NEHS tulemused leiate aadressilt:
www.bluecross.org.uk/nehs2016results

08 Oct

Kordetamisest

Kas kordetamine on ainult särtsu täis hobuse auru välja laskmiseks? Või kui ise ei viitsi sõita, aga peaks hobust veidi liigutama? Või kui groomil kästakse hobune “ära väsitada”?

Lugesin just üht postitust sel teemal ja siinkohal mõned mõtted.

– Hobuse jaoks pole väikese diameetriga ringil jooksmine normaalne liikumisviis, ebatasane pind tekitab erinevat pinget kõõlustele, sidemetele, mis võib tekitada kontrollimatul jooksmisel hobusele vigastusi. Kordel liikumisel langeb suurem pinge välimistele jalgadele (erinevad pinged jalgade sise- ja väliskülje struktuuridele, väändejõud, tsentrifugaaljõud). Ja hobuse jaoks pole see just kõige huvitavam treeninglahendus ringiratast joosta.

– Kordetamine on hea õpetamaks hobusele üleminekuid ja enda tasakaalu leidmist erinevatel allüüridel. Kordel võib õpetada noori hobuseid kavalette või tõkkeid ületama või nt koolisõiduelemente nagu piaffe jm. Samuti on kordetamisel oluline koht hobuse taastusravis, kui on vaja kontrollitud harjutusi teha (nt kissing spine, lihasspasmide ja muude seljaprobleemide korral, kus oleks vaja treenida ilma ratsanikuta).

– Oluline, et kordetamise pinnas oleks naturaalne, vältima peaks sünteetilist aluspinda. Turvaline oleks alustada kinnises korderingis, mille diameeter oleks vähemalt 15m. Kestus mitte rohkem kui 20-30min, enne ratsutamist 10min. Allüüre tuleks vahetada sagedasti, et hobune keskenduks sulle ega jookseks tuimalt. Suunda tuleks vähemalt korra vahetada, üle 10min kordetamisel, vaheta kindlasti rohkem. (Siinkohal väike märge, et kui veterinaar või füsioterapeut on käskinud teie hobuse puhul vaid ühes suunas kordel liigutada, siis toimida vastavalt).

Nii, et kordetamine ei võrdu fraasiga: “kappa nüüd mu hobune” 🙂

Pilt: thehorse com

28 Sep

Külma ilma mõju hobuse tugi-liikumisaparaadile

Ilmad muutuvad järjest jahedamaks, siinkohal väike meeldetuletus, mismoodi külm ilm hobuse tugi-liikumisaparaadile mõjub.

– Külm ilm ei langeta mitte ainult naha temperatuuri, vaid ka lihase temperatuuri. Mitmed inimeste peal tehtud uuringud on näidanud, et külm mõjub kahjulikult sooritusele, nt kontraktiilsete struktuuride liikumine aeglustub, närviimpulsid ja vereringe aeglustuvad. Lihased on biomehaaniliselt jäigemad. Ühes uuringus leiti, et inimese lihase toimimine muutub 2-5% iga kraadi muutumisel. Hetkel pole veel avaldatud sarnaseid uurimusi hobuste sooritusvõime kohta, kuid võiks arvata, et ka hobustel toimuvad samad muutused.
– Madalad temperatuurid suurendavad sünoviaalvedeliku viskoossust (paksust), muutes liigesed nö kangemaks. Seega vajavad ka liigesed soojendust nagu lihased.
– Külmas kliimas treenimisel tekib vasokonstriktsiooni nahas, võimaldades suuremat verevoolu lihastesse. Külma tuule korral on muidugi oht külmakahjustuseks.

Ja mida siis meeles pidada:
– Klipitud hobustel peaks kasutama soojendusel ja maha jahtumisel treeningtekke. Soojenduseks vähemalt 5 min sammu, 5 min traavi ja 5 min galoppi enne põhitöö alustamist. Pärast treeningut kasutada pigem villast tekki, mis hoiab hobuse soojas, imades niiskust enda sisse. Kindlasti lasta loomal maha jahtuda ja ära kuivada!
– Maneežide õhk on soojem, kuid samas ka niiskem (pinnase niisutamise tõttu). Soe ja niiskem õhk võib tekitada hingamisprobleeme ning soodustab hallituse ja seente kasvu, mis samuti võivad ärritada kopse. Halva ventilatsiooni korral võib ka tolm kujuneda probleemiks. Tall olgu samuti hästi ventileeritud.

thehorse com
Pilt: google ee

Save

24 Sep

Kelgukoerte vigastused

Iditarod kelgukoerte võidusõit on Alaskal toimuv ligi 1600km distantsiga võistlus. 2011 aastal osales seal 989 koera. Statistiliselt uuriti ortopeediliste vigastuste riskifaktoreid ning koerte kõrvale jätmise (dropped dogs) juhuseid vähemalt pool distantsi läbinud koertel.
– Võistlustelt kõrvaldati 38.3% koertest, suurimaks põhjuseks olid ortopeedilised vigastused (50.6%).
– Esijalgade vigastusi esines rohkem (43.3%) kui tagumiste jalgade omi (7.3%).
– Suuremat kiirust seostati vähemate õlavigastustega. See võis olla tingitud sellest, et aeglasemalt rada läbinud võistkonnad pidid läbima ebatasaseid, jäiseid maid, mis tekitab suuremat pinget õla piirkonna lihastes, sidemetes. Lisaks leiti vähem õlavigastusi emastel koertel.
– Randme piirkonna traumad olid seotud pikema distantsi läbimisega. Vigastusi oli rohkem koertel, kes olid läbinud suurema treeningkilometraaži.
– Risk koera võistluselt kõrvale jätmiseks langes iga lisatud eluaastaga, enim langes välja aastaseid koeri. Võistlustel osalesid 1-11a koerad, enim koeri olid vanuses 2-6a.

von Pfeil DJF at al (2015) “A survey on orthopedic injuries during a marathon sled dog race”
Foto Iditarod võistlusest (google.ee)

Save

19 Sep

Kapsli kinnitamine

Lugedes thehorse com lehelt postitust, ei saanud ma seda väikest kokkuvõtet postitamata jätta. Ikka tõmmatakse hobuste kapslid nii tihkelt kinni, et ninapealse ja kapsli vahele ei jäeta üldse ruumi, tekitades hobusele valusid.

Prantsusmaa IESIS (International Society for Equitation Science) konverentsil esitas Orla Doherty oma meeskonnaga läbi viidud uuringu tulemused, milles hinnati kapsli kinnitamise tugevust Inglismaal, Iirimaal ja Belgias toimunud võistlustel. Tulemused olid kurvad: vaid 7% võistlushobustest oli kapsel kinnitatud korrektselt, ülejäänud liialt tugevalt.
Liiga tugevalt kinni tõmmatud kapsel mõjub tugevamini kui verevoolu piiramiseks kasutatav žgutt. Hüpetel on surve isegi kolm korda suurem. Inimeste peal on tehtud žgutiga uuring, mis tuli katkestada, kuna žgutist tingitud valu muutus katses osalejatele välja kannatamatuks (kuigi tihke kapsli surve on sellest kordades suurem).
Vaid 7% kapslitest olid õige tugevusega (2 sõrme), 19% oli kapsel kinnitatud 1.5 sõrme tugevuselt, 23% mahtus vaid 1 sõrm kapsli vahele, kuid 44% kapslitest oli nii tugevasti kinni tõmmatud, et IESISe mõõtmisvahend ei mahtunud kapsli allagi.
Kõige tugevamalt olid kinnitatud kolmevõistlejate kapslid, millele järgnesid koolisõiduhobused.

Pildil kasutatud mõõtmisvahend (google ee)

Save

17 Sep

Radioloogilised kõrvalekalded hobustel

Miyakoshi jt (2016) võrdlesid Jaapanis treeningus olevate kaheaastaste täisvereliste hobuste jalgadest tehtud röntgenpilte. 2007-2010 aastal võrreldi 850 hobuse röntgeneid ning leiti 26 tüüpi kõrvalekallet. Ainsa kõrvalekaldena, mis võis olla hobuse galopivõidusõidu karjääri hilisema alguse põhjuseks, märgiti ära suurenenud proksimaalsed seesamluud nii esi- kui ka tagajalgadel.

Kuid uurijad jõudsid järeldusele, et enamik radioloogilisi kõrvalekaldeid ei ole seotud hobuse halvema sooritusega. Isegi suurenenud seesamluud ei tähenda, et hobuse võistluskarjäär oleks läbi.

“A retrospective study of radiographic abnormalities in the repositories of 2-year-old Thoroughbred in-training sales in Japan”

21 Aug

Kinesioteip loomadele

Inimeste pehmekoeprobleemide vaevuste leevendamiseks kasutatav kinesioteip kogub populaarsust ka koerte ja hobuspordi maailmas. Kinesioteip tõstab nö nahka, suurendab ruumi naha ja nahaaluskoe vahel, parandab lümfi- ja vereringet, vähendab turset, põletikku ja valu, normaliseerib lihase funktsiooni.
Nagu pildilt näha, kasutan “Rocktape equine” teipi, mida saab kasutada nii hobuse kui ratsaniku teipimiseks.

Rohkem infot kinesioteibi kohta:
kinesioteip.ee
rocktape.com