08 Oct

Kordetamisest

Kas kordetamine on ainult särtsu täis hobuse auru välja laskmiseks? Või kui ise ei viitsi sõita, aga peaks hobust veidi liigutama? Või kui groomil kästakse hobune “ära väsitada”?

Lugesin just üht postitust sel teemal ja siinkohal mõned mõtted.

– Hobuse jaoks pole väikese diameetriga ringil jooksmine normaalne liikumisviis, ebatasane pind tekitab erinevat pinget kõõlustele, sidemetele, mis võib tekitada kontrollimatul jooksmisel hobusele vigastusi. Kordel liikumisel langeb suurem pinge välimistele jalgadele (erinevad pinged jalgade sise- ja väliskülje struktuuridele, väändejõud, tsentrifugaaljõud). Ja hobuse jaoks pole see just kõige huvitavam treeninglahendus ringiratast joosta.

– Kordetamine on hea õpetamaks hobusele üleminekuid ja enda tasakaalu leidmist erinevatel allüüridel. Kordel võib õpetada noori hobuseid kavalette või tõkkeid ületama või nt koolisõiduelemente nagu piaffe jm. Samuti on kordetamisel oluline koht hobuse taastusravis, kui on vaja kontrollitud harjutusi teha (nt kissing spine, lihasspasmide ja muude seljaprobleemide korral, kus oleks vaja treenida ilma ratsanikuta).

– Oluline, et kordetamise pinnas oleks naturaalne, vältima peaks sünteetilist aluspinda. Turvaline oleks alustada kinnises korderingis, mille diameeter oleks vähemalt 15m. Kestus mitte rohkem kui 20-30min, enne ratsutamist 10min. Allüüre tuleks vahetada sagedasti, et hobune keskenduks sulle ega jookseks tuimalt. Suunda tuleks vähemalt korra vahetada, üle 10min kordetamisel, vaheta kindlasti rohkem. (Siinkohal väike märge, et kui veterinaar või füsioterapeut on käskinud teie hobuse puhul vaid ühes suunas kordel liigutada, siis toimida vastavalt).

Nii, et kordetamine ei võrdu fraasiga: “kappa nüüd mu hobune” 🙂

Pilt: thehorse com

kordetamine

15 Jul

Ultraheli pehmete kudede vigastuste ravis

Ultraheli pole vaid hobuste kõõluste ja sidemete vigastuste diagnoosimiseks. Ultraheli kasutatakse ka pehmete kudede vigastuste ravis. Ultraheli poolt toodetud soojus parandab kollageenkiu elastust kõõlustes ja sidemetes, alandab valu ja põletikku, vähendab lihasspasme ja suurendab verevoolu.

Montgomery jt (2013) uurisid, milliste parameetritega ultraheli on sobilik hobuste pindmise ja süva varbapainutaja kõõluse raviks.

– Pindmise varbapainutaja kõõluse 3.5°C temperatuuri tõus saavutati 10min seansiga (sagedus 3,3MHz, intesiivsus 1.0 W/cm2), süva varbapainutaja puhul saavutati samade parameetritega 2.5°C temperatuuri tõus. Kui intensiivsust suurendati 1.5 W/cm2 olid pindmise ja süva varbapainutajate temperatuuri tõusud vastavalt 5.2°C ja 3.0°C.

Allikas: thehorse com

05 Jul

Kasside taastusravist

Terapeutiline harjutus pole vaid koertele ja hobustele, ka kassid saavad sellest väga palju kasu.
Enamik ravis kasutatavatest harjutustest võiksid olla maismaal tehtud, kui aga kass on koostööaldis, ei peaks vesiravi võimalusi koheselt välistama. Nii mõnigi kass võib rahuliku olukorraga tutvumise järgselt vees ujuda või vesijooksulindil kõndida. Tähtis on ümbruse turvalisus ja omaniku juuresolek.

Milliseid harjutusi kassiga teha?
– Jõuharjutuste hulka kuuluvad jooksmine, kallakust üles-alla liikumine, “tantsimine” ja “käru” harjutus.
– Painduvus aitab vältida vigastusi. Teha liikuvusharjutusi kasutades maiust, lasta kassil kusagilt läbi pugeda või nt üle pulkade astuda.
– Kõikidel kassidel on vaja head tasakaalu ja propriotseptsiooni toimimist. Harjutuste hulka kuuluvad ebastabiilsel pinnal (tasakaalulaual või-padjal seismine, füsiopallil seismine), mängimine, erineval pinnasel (muru, liiv jm) kõndimine, üle takistuste astumine.

26 Apr

Rühivead hobustel

Paljude soojavereliste ja täisvereliste hobuste rühiveaks on pikk selg ja lühike laudjas. Sellise rühiveaga kaasub seljale suurem töökoormus ning üldiselt väiksem lihasmass selja ja turja piirkonnas. Pikem selg on küll painduvam, kuid raskem on teda jäigastada ja sirutada kiiruse saavutamiseks. Selline selg väsib ratsaniku all ning muutub ajapikku nõgusaks.
Sellise rühivea tagajärgi on parim ennetada:
1. Spetsiaalsed harjutused kehatüve lihaskonna tugevdamiseks (“porgandivenitused”)
2. Alustada treeningut 15min sammus liikumisega.
3. Üleminekud (samm-peatus; samm-traav; samm-galopp)
4. Ringid, serpentiinikujuline liikumine