Liivusharjutused suurendavad koera kaela, selja, õlgade ja puusade liikuvusulatust.
– Nina rinnale
– Nina mõlema õla suunas
– Nina mõlema esijala suunas
– Küljele painutuseks nina mõlemale poole selja keskosa suunas
– Nina mõlema puusa suunas
– Nina mõlema tagajala suunas.
Barnicoat ja Willis (2016) Effect of water depth on limb kinematics of the domestic dog (Canis lupus familiaris) during underwater treadmill exercise
Pilt: google ee
Kindlasti ei tohi hobuse liigeste ravis unustada ka eriharjutuste olulisust! Harjutused nagu käe kõrval jalutamine, ratsutamine, kavalettidega töö või erineval aluspinnal liikumised, vesi treadmill või ujumine või koplis jalutamine on omal kohal. Koormuse tõstmisel on kindlasti vaja veterinaari ja füsioterapeudi jälgimist, et mitte kahjustada paranevat piirkonda.
Harjutusi saab teha käe kõrval, ratsa või teise hobuse kõrvalt (ponying). Harjutuste eesmärgiks on parandada hobuse kehatunnetust ja liigeste mobiilsust, lihasjõudu.
Pilt: google ee
Hobuste liigeste ravis on võimalusi veel. Manuaalse teraapia alla kuuluvad massaaž, venitused ja mobiliseerimine, mida kasutatakse liikuvusulatuse taastamiseks nii ägeda kui kroonilise vigastuse korral.
Massaaž ja venitused aitavad parandada verevarustust, vähendada lihasspasme ja armkude, soodustavad lümfidrenaaži. Leevendavad lihas- ja närvivalu, taastavad lihase pikkust ja vähendavad jäikust, mis tekib vähenenud liikumisest.
Mobiliseerimise mõte on leevendada valu ja taastada normaalne biomehaaniline, närvi ja lihase funktsioon. Mobiliseerimised jaotatakse aktiivseteks (nt “porgandi venitused”) ja passiivseteks, kus füsioterapeut liigutab probleemset liigest.
Pilt 2015. a Pärnu Postimehe loomade füsioteraapia loost
Ultraheli pole vaid diagnostiline vahend, vaid ultraheli ravi saab kasutada ka taastusravis paranemise protsessi edendamiseks. UH-ravi võimaldab sügavamat kudede soojendamist pindmise kihi liigse kuumutamiseta.
UH-ravi näidustused:
– valu alandamine;
– lihasspasmide vähendamine;
– haavade paranemise kiirendamine;
– hematoomide kiirem imendumine;
– turse vähendamine;
– armkoe moodustumise vähendamine;
– ravitava piirkonna verevarustuse suurendamine;
– kollageeni pikendatavuse parandamine, remodelleerimine ja tootmine ning liikuvuse parandamine.
Hobuste ultraheliravi kohta on avaldatud vähe uuringuid, kuid väga häid tulemusi on saadud kõõluste ja sidemete treeningu või mobiliseerimise eelse soojendamisega.
Pilt: google ee
Iga ratsaspordiala vajab täies ulatuses liikuvaid terveid liigeseid. Halvemal juhul on suurem vigastus sportlase karjääri lõpp, kuid enamasti saavad veterinaar ja füsioterapeut aidata hobuse taas vigastuseelsesse vormi. See nõuab aega, pühendumist ja veidi ka õnne. Üheks taastusravi võimaluseks on laserravi.
Madala sagedusega laserravi saab kasutada hobuse lihasskeleti vigastuste ja haavade parandamiseks. Peamiseks eesmärgiks on valu ja põletiku vähendamine pehmete kudede vigastuste korral ja haavade ravi.
Miks kasutada taastumiseks laserravi?
– Edendab jääkainete eemaldamist;
– Vähendab paranemise aega;
– Vähendab turset;
– Kiirendab haavade paranemist;
– Stimuleerib lümfisüsteemi ja ainevahetust;
– Suurendab serotoniini taset veres ning omab biostimuleerivaid efekte, mis leevendavad kroonilist valu.
Siinkohal pilt ühest suuremast jalahaava ravimisest, mis sai eelmisel suvel tehtud.
Koerte kubeme piirkonna pehmkoevigastuste raviks sobivad ultraheli ravi koos venituste ja pehmekoe vabastamisega.
– Ultraheliravi intensiivsus sõltub sellest, kas tegu on akuutse või kroonilise probleemiga.
– Massaaž aitab parandada haige piirkonna ainevahetust, kiirendab jääkainete transporti ja mobiliseerida adhesioone.
– Venitused reie lähendajatele ja niudenimme lihasele.
– Lisanduvad jõuharjutused puusa ja reie piirkonna lihastele.
– Kindlasti ei tohi ära unustada ka kehatüvelihaste tugevdamist, kuna niude-nimme lihase kinnituskohad on nimmelülidel. Kui koera kehatüvelihased on nõrgad, koormab see liigselt niude-nimme lihast.
Kontrollitud liikumine pärast kõõluse, sideme vigastust sõltub konkreetsest vigastusest! Treeningkoormuse tõstmine toimub füsioterapeudi ja veterinaari juhendamisel. Koormust tõstetakse järk-järgult nädalate jooksul.
Mõned üldised etapid hobuste pehmekoe vigastuste taastusravis:
– Alustatakse alati käe kõrval jalutamisest. Koormust tõstetakse 5-10% nädalas, vältimaks haige piirkonna vigastamist. Vaadata tuleb ka lonkeastet ja mõistlik oleks teostada korduvaid UH uuringuid taastusravi kestel koe paranemise jälgimiseks.
– Edasi jõutakse 30 min käe kõrval kõndimiseni 2-3 x päevas.
– Järgmiseks astmeks on varustusega 20-25 min sammu kõndimine.
– Mõne nädala möödudes on hobune valmis traavima 3-5min pärast 10-15min sammu kõndimist.
– Edasi suurendatakse traavimist 20-25 min päevas.
– Kui 25 min traavi ei tekita hobusele probleeme, lisandub kanter (alustatakse 3 min päevas).
– Nooremad koerad taastuvad kiiremini, ülekaalulised koerad aeglasemalt.
– Koera käitumisviis: osad koerad on väga agarad harjutusi tegema, teised ei pruugi tahta opereeritud jalga maha panna. Suuremad koerad kasutavad opereeritud jalga üldiselt kiiremini kui väiksemad.
– Suuresti mõjutab taastusravi põlveliigese osteoartriidi olemasolu enne operatsiooni. Suure kõhrekahjustuse korral on vajalik agressiivne medikamentoosne ravi. Mida kauem on opieelne longe kestnud, seda suurem on kõhrekahjustuse aste.
– Ristatisideme taastamisel tehtav artrotoomia koht võib murduda. Seda juhtub väga harva. Selle tulemusel suureneb koera longe äkitselt või edasine ravi progress pidurdub. Vahel võib esineda ka põlvekedra lukseerumist.
– Edasine kõhre kulumine kaasneb peale igat põlve operatsiooni. Enamikul juhtudest operatiivse sekkumisega see protsess aeglustub. Kindlasti tuleb koera kaal normis hoida ja treeninguid modifitseerida.
– Võib tekkida meniskikahjustus 3-6 kuud peale operatsiooni, mille puhul suureneb koera longe, valu põlve katsumisel.
Millis, D. “Stifle joint rehabilitation – What’s happening when the patient doesn’t improve?”
Pilt: google ee
Kolmas postitus endiste galopihobuste ümberõpetamisest.
Esimene asi, mida galopihobuse ratsahobuseks ümberõpetamisel jälgida, on mugavus. Tuleb teha kontrolle ja muudatusi: uus varusutus, kabjahooldus, füsioteraapia ja mõnedel juhtudel ka maohaavandite kontroll.
– Treeningutel tuleb uusi asju õpetada aeglaselt. Kuna galopihobused on harjunud treenima sirgetel, siis nende küljesuunaline keha painutus on piiratum. Treeningus on olulised üleminekud, suunamuutused, kaheksad, jalavahetused, tempomuutused (koondatud, keskmine, pikendatud). Kuna endised galopihobused on harjunud sirgetel liikuma, ei anna väljaspool platsi samm-traav-galopp neile midagi uut juurde. Nurkade kasutamine ja painutused aitavad hobusel oma keharaskuskeset paika saada. Kasuks tuleb ka kavalettidega töö. Alustades maalattidest, tõstes neid kõrgemaks, kui hobune on nende ületamisel kindel ning kasutades erinevaid allüüre kavalettide ületamiseks.
– Oluline on nendel hobustel õppida lõdvestuma. Paljud galophobused võivad seostada varustust võistlusmomendiga ning nad ei oska sadulaga lõdvestuda ja venitada. Levi Hunt soovitab endiseid galopihobuseid ratsahobuse tööd tegema õpetada nagu noori hobuseid. Ning kindlasti tuleb hobusele anda aega uutmoodi koormusest taastumisest. Eks on ju inimesed ise ka kogenud peale uut trenni, et lihased võivad mitmeid päevi valutada. Seega anda puhkepäevi, et lihased saaks kohaneda uue koormusega. Parem on treenida lühiajaliselt ja sagedamini kui pikki treeningtunde ette võtta. Sest kange hobune ei suuda endast parimat anda ja võivad esile kerkida käitumisprobleemid.
Allikas: AT Magazine autumn 2016