Tag Archives: hobused

29 Oct

Luumurrud hobustel

Donati ja kolleegid uurisid 1845 luumurdu, millest 52% olid saadud sadulas ning keskmise vanusega 10 a.
– 43% teadaoleva trauma põhjuseks oli teise hobuse löök. Peamine luumurru piirkond oli teine metakarpaalluu, kuid esines palju ka pea piirkonna (eelkõige lõualuu) traumasid.
– Ligi 40% murdudest tekkis karjamaal, s.o kolm korda rohkem kui tallis või väikses koplis.
– Metakarpaalluud on loodud taluma vertikaalsed jõude mitte lateraalseid. Seega on nad väga vastuvõtlikud murdudele.
Traumade seas oli palju ponisid ning islandi hobuseid. Ilmselt tingituna sellest, et neid peetakse gruppidena karjamaal.

Allikas: Most Riding Horse Fractures Result From Pasture Accidents (thehorse.com)
Pilt: google ee

perutavhobune

12 Oct

Hobuse treeninimne kummilintidega

Spetsiaalne kummilindi süsteem, mis kinnitati sadulateki külge, aitas tugevdada hobuste kehatüve lihaskonda. Kummilintide asetusega ümber kõhu ja reite stimuleeritakse ja tugevdatakse neid lihaseid, mida igapäevane treening tavaliselt ei mõjuta.

4-nädalases uuringus osales seitse ratsahobust. Kummilinte kasutati treeningu esimesel 30 min ning kolmel korral nädalas. Hinnati selja kolmedimensionaalset liikumist enne ja peale 4-nädalast treeningprogrammi. Uuringu lõpuks vähenesid hobuste seljalülide külg-ja rotatsioonisuunalised liikumised ehk suurenes dünaamiline selja stabiilsus.

Pfau et al (2017) Effect of a 4-week elastic resistance band training regimen on back kinematics in horses trotting in-hand and on the lunge.
Pildil equiband süsteem (equicoreconcepts.com)

Hobune kummilindiga

28 Sep

Tekiga või ilma? Klippida või mitte?

See on iga hobuse omaniku enda otsus.

Skandinaavias tehtud uuring näitas, et hobuste omanikud ei teadnud, mis tagapõhi on hobuste tekitamisel ja klippimisel. Pooled küsitletutest ei saanud aru hobuse termoregulatsioonist ehk hobuse reaktsioonist tekitamisele, klippimisele, soojuse hajuvusele ja treeningjärgsele jahtumisele.
– 97% Rootsi ja 96% Norra soojavereliste hobuste omanikest tekitasid oma hobuseid õues. Üldiselt tekitati Rootsis hobuseid 91% ning Norras 84% vastanutest.
– Tekke kasutati peamiselt vihma, külma või tuulise ilma korral, 10°C või madalama õhutemperatuuri korral.
– Viiendik vastanutest vastas ka, et üks põhjuseid tekitamiseks on hobuse puhtus.
– Soojavereliste hobuste klippimist kasutati Rootsis 67% ja Norras 35% ulatuses. Peamiselt oli tegu koolisõiduhobustega.

Teaduslikust taustast:
– Kuna tekitamine kohe pärast trenni aeglustab taastumist, on mõistlik oodata pool kuni tund aega, enne kui tekk selga ja hobune külma kätte välja saata.
– Klippimine aitab soojust hajutada, seega hobune, kes nö liiga kuumaks ei lähe, on võimeline paremaks soorituseks.
– Tekid on olulised hobuse halva keha konditsiooni, vihma-tuule-külma kombinatsioonide korral. Teki vajadus sõltub tõust, karvkatte kvaliteedist, vanusest/tervislikust seisundist, söötmisest ning hobuse kohanemisest!

Hartmann et al (2017) Management of horses with focus on blanketing and clipping practices reported by members of the Swedish and Norwegian equestrian community.
Pilt: erakogu

Tekiga hobune

25 Aug

Hobuste seljavalust

Tegu võib olla muna või kana stsenaariumiga: kas seljavalu on tingitud mujal kehas olevast probleemist või on see tõesti haiguse põhjuseks.

Millele mõelda?
– Hobuse kehaehituse sobivus spordialaga
– Kabjad: väär kabjahooldus tekitab trigerpunkte, eriti kompkapjade, pika varbaosa, madala kannaosa ning varba telje murdumisel tahapoole.
– Ratsaniku rüht ja asend sadulas.
– Treeningmetoodika
– Varustuse sobivus, sadul!
– Lihase/kõõluse rebendid või jäikus
– Artriit
– Äge trauma kukkumisest
– Kissing spine

Allikas: thehorse com

17 Aug

Hobuste rühivead

Nii nagu inimestel, esineb ka hobustel väiksemaid ja suuremaid rühivigu: kellel liiga pikk selg, kellel kabja või jalgade asetuse probleemid. Rühivead võivad mõjutada hobuse sooritusvõimet.

Siinkohal mõned hobustel sagedamini esinevad rühivead:

– Randme piirkonna liigestelje muutused (nt carpus valgus) võivad mõjutada hobuse liikumist (sammupikkust), tekitada artriiti või sekundaarseid põlve piirkonna vigastusi (luukilde) .
– Kompkabja puhul kaasneb suurem põrutus kabjaluule ning suurem süva varbapainutaja lihase lühenemine ja pinge. Vajalikuks kujunevad regulaarsed sepa visiidid (ca 4 nädala möödudes). Kui ei suudeta täiskasvanud hobuse kompkapja vähendada, tekivad kabjaluu valud, mis vajavad valuvagisiti või liigesrohtude manustamist.
– Pika selja ja lühikese laudja korral kulub rohkem lihastööd hobuse esiosa liigutamiseks, samas võimaldab aga kõrgemale hüpata. Vajalik on korralik kehatüve treening vältimaks selja vigastamist. Soovitav on pika seljaga hobused jalutada soojenduseks 15min, teha kehatüve tugevdavaid harjutusi, erineva suurusega volte ja üleminekuid.
– Koondvarbsus pole enamik spordialade jaoks probleem, vaid rakendi-, traavispordis võib hobune kiirust kaotada, kuna väldib jalgade teineteise vastu löömist.
– Harkvarbsus ei tekita erilisi probleeme ja selles nähakse pigem iluviga.

Allikas: thehorse com
Pilt: Google ee

hoburyht

11 Aug

Koolisõidu hobused veealusel kõnnirajal

Veealuse kõnniraja kasutamisest koolisõidu hobuste treeningus:

Nii nagu koerad, liiguvad ka hobused vees aeglasemalt ning suurema jalgade liikuvusulatusega. Lisaks suureneb ka nimmeosa lülisamba painutus. Seega on võimalik treenida vähendatud koormusega koolisõidu jaoks olulisi liikumismustreid, vältimaks ülekoormusvigastusi.

Animal Therapy Magazine Summer 2017
Pildil Valegro, koolisõidu tšempion veealusel kõnnirajal (google ee)

 hydro2

Save

07 Aug

Hobuste propriotseptsioonitreening

Wendy Murdoch arendas välja Sure Foot stabiilsus- ja tasakaalupadjad parandamaks hobuse tasakaalu, enesekindlust ja liikumist. See lähenemine lubab hobusel kogeda oma tavalisi liikumismustreid ning annab võimaluse uuel meetodil oma jalgadel seista. Padjad annavad hobusele aimu tema jalgade paiknemisest ning aitavad leida kindlama ja efektiivsema seismisasendi.

Pilt: murdochmethod com

Murdock

19 Jun

Modiftiseeritud Thomas lahasest

Väiksemaid, pikkade luude murdudega hobuseid, kellelt ei oodata sportlikku karjääri, on võimalik ravida metallimplantaatideta, kui kasutada modiftiseeritud Thomas lahast.

Verwilghen ja kolleegid uurisid Belgias Liège hobuste kliinikus 13 poni, eesli ja väikese hobuse haiguslugusid aastatel 2001-2012, kellel oli kasutatud luumurru raviks modifitseeritud Thomas lahast. Uurijad võtsid 12 looma omanikuga ühendust pool aastat või enam pärast kliinikust lahkumist, saamaks teada loomade käekäigust.

– 8 hobust paranesid murdudest ning olid koplis valu-ja lonkevabad, kuid mõnedel tekkisid vähesed luudeformatsioonid (luuturse, luu telje kõverdumine).
– 12-päevaselt küünarluu murdnud veerandmiili hobune oli aktiivne võistlusspordis.
– 3 hobust tuli eutaneerida järgnevate murdude ja koliidi tõttu.
– Protseduur on sobiv vaid alla 300 kg kaaluvale loomale.

Allikas: thehorse com

Thomas lahas

01 Jun

Veel hobuste SIL probleemist

Sakroiliaakl pk probleemiga hobustel on keeruline püsida aeglases kanteris, nad kaotavad rütmi. Hobused alustavad liikumist kolmetaktiliselt, kuid nad ei suuda selles rütmis püsida ning liikumine võib muutuda ataktiliseks. Koordinatsioonihäire tagumiste jalgade tööd on märgatav. Tekib bunny-hop kanter ehk mõlemad tagumised jalad liiguvad koos.
Lisaks võib esineda muutuseid hobuse käitumises, nt sadulas pukitamine või jalgadega löömine.

Enamasti on SIL probleemid konservatiivsele ravile hästi alluvad. Ravi algstaadium eeldab rahu ja põletikuvastast ravikuuri. Piirkonna paranemiseks on vajalikud eriharjutused. Ravi eesmärgiks kehatüvelihaste treening jõu ja stabiilsuse parandamiseks, koordinatsioonitreening, hiljem ratsa tehtavad harjutused.