hobused Archives - Page 4 of 10

30 May

Hobuste sakroiliakaalliigese (SIL) probleemist

Bunny-hopping, tagumiste jalgade koordinatsioonihäired, pidevalt tagumiste jalgade raskuse nihutamine ning probleemid jalgade tõstmise ja hoidmisega kabjahooldusel on viited sakroiliakaalliigese probleemist.
SIL probleem võib olla tingitud sideme rebendist, ülevenitusest või liigese artrootilistest muutustest. Enamikul juhtudest on põhjuseks varasem sideme vigastus, mis on jäänud diagnoosimata. Sellest tulenevalt tekivad muutused liigestes kuna ligamendid ei toeta enam liigest õigesti. Sidemed võivad traumajärgselt ka pakseneda, takistades liigese normaalset liikumist.
– SIL probleem võib tekkida igas vanuses ning peamiselt on see tingitud traumast. Nt hobune on kukkunud või libisenud ning venitanud SI piirkonna sidet. Tavaliselt ei kaasu sellega märgatavat longet ning omaniku jaoks jääb probleem märkamata.
– Eelsoodumus on ka madala turja ja kõrgema laudjaga hobustel.
– Üks põhjuseid võib olla ka ühekülgne treening: hobusele ei anta erinevat laadi tööd, vaid treenitakse vaid maneežis, platsil.

Allikas: thehorse
Pilt: google ee

07 May

Kuidas kaitsta noore hobuse tugiliikumisaparaati?

– Tähtis on õige lihaste treenimine, toetamaks ja kaitsmaks alles arenevaid liigeseid. Õige treening ja regulaarne lihashooldus kvalifitseeritud spetsialisti poolt aitab leevendada lihaspingeid ja vähendada vigastuste riski.
– Sobiv varustus. Noore hobuse keha alles areneb, seega on vajalik pidev varustuste sobitamine muutuvale kehale.
– Hea treeningute aluspind. Kui pinnas on liialt kõva või pehme, vajuv, langeb liigestele liiga suur koormus, on oht pehmekoevigastusteks.
– Vähem oluline pole ka treeningute kestus. Suurendades treeningkoormust astmeliselt, on tagatud optimaalne lihaste arenemine ning talutav koormus hobuse liigestele. Puhkepäevad on sama olulised kui trennipäevad!

AT Magazine Spring 2017
Pilt: google ee

05 May

Hobuste skeleti luustumine

Ükski hobune ei saa kehaliselt täiskasvanuks enne kuuendat eluaastat. Luudes paiknevate kasuvplaatide luustumine toimub erinevatel aegadel (nt sõrgatsi piirkond luustub aastaseks saamisel, reieluu aga 3-3,5 eluaastaks).
– Hobuste seljalülide lülikehad ei luustu tavaliselt enne hobuse 5,5 aastaseks saamist. Kaelalülid luustuvad viimasena. Lülisamba lülides asuvad mitmed kasvuplaadid paralleelselt ning seetõttu on nad survele (sadul, ratsanik) tundlikumad. Sellest tingituna on hobuse lülisammas kergemini vigastatav vale treeningu ja raskuse kandmisega noores eas. Kui hobuse ristluu on saanud noorena palju koormust, tekivad sakroiliakaal piirkonna probleemid, tagumiste jalgade sammupikkus lüheneb jne.
– Suuremad tõud, pikema seljaga hobused vajavad rohkem aega täiskasvanuks saamisel. Ruunadel ja täkkudel toimub luustumine hiljem kui märadel. Nt 170 cm turjakõrgusega soojaverelise ruuna skelett luustub täielikult alles kaheksandaks eluaastaks.

AT Magazine Spring 2017
Foto: google ee

18301376_776275722540037_7764440986967755358_n

25 Apr

PAAG süstimine hobuste liigestesse

Taani ja Suurbritannia uurijad on leidnud, et polüakrüülamiid hüdrogeeli (PAAG) süstimine liigestesse annab pikemaajalise valu leevenduse.
Uue uuringu kohaselt reageerib hobuse keha geelile, moodustades uusi sünoovia rakke sünteetilise kihi peale. Christensen ja kolleegid leidsid, et geel moodustab sünoviaalkihiga terviku, moodustades nö aluskihi uue sünoviaalkoe tekkeks. Uuring näitas ka, et geel püsib süstekohas, mitte ei valgu mööda keha laiali. Christenseni arvates polsterdab geel liigest, kuid puuduvad märgid sellest, et geel asendaks kulunud kõhre.

Christensen jt (2016) Synovial incorporation of polyacrylamide hydrogel after injection into normal and osteoarthritic animal joints

Pilt: google ee

06 Apr

Väljaku aluspinna mõju koolisõiduhobuse jalgadele

Susan Stover ja kolleegid avaldasid 2016. a detsembris oma uuringu tulemused, mis puudutas väljaku aluspinna mõju koolisõiduhobuse jalgadele. Uuringus kasutati kuut kõrgema taseme koolisõiduhobust, keda sõideti naturaalsel (dirt) ja sünteetilisel aluspinnasel.

– Suurima löögijõuga pinnasel korral oli sõrgatsi sirutus suurim.
– Sünteetilise pinnase maksimaalne löögiijõud oli 41% suurem kui naturaalne pinnase korral.
– Sünteetilisel pinnasel oli hobuste sõrgatsi sirutus suurem kui naturaalsel pinnasel treenides.
– Sünteetilisel pinnasel oli hobuste jalgade toefaas ja hoofaasi üleminek lühem, kui pehmema pinnase korral.
– Sünteetilisel pinnasel libisesid hobuste kabjad enam toefaasis taha suunas, mis näitas, et naturaalne pinnas annab hobusele parema toe äratõukeks.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

03 Apr

Sporthobuste söötmisest

– Nagu igal teiselgi hobusel peab enamiku moodustama koresööt. Tavaliselt vajavad sporthobused koresööta 1,5% oma kehakaalust. See tagab seedesüsteemi normaalse talitluse, kuid ei taga sporthobuse energiavajadust.
– Sporthobuse keha konditsioon peab vastama Henneke keha konditsiooni skaalal 5-6.
– 90% hobuse toitumusvajadusest saab rahuldatud koresööda ja kontsentraadiga (vitamiinid, mineraalid). 10% päevasest toitumisvajadusest moodustavad elektrolüüdid, kuna sporthobused higistavad palju. Elektrolüütide manustamiseks sobivad kas lakukivid või naatriumkloriidi, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisaldavad toidulisandid.
– Populaarsed on ka toidulisandid liigestele, mis sisaldavad glükosamiini, kondoirtiini ja MSMi ning hüaluroonhapet. Kuid glükosamiini sisaldavaid toidulisandeid puudutavaid häid teaduslikke uuringuid napib. Lisaks võib kasu olla ka omega-3 lisamisest söödale, kuna on saadud häid tulemusi põletikuprotsesside alanemisel.

Kindlasti tuleb jälgida, et kui hobusele sööta vitamiine ja nt liigestele mõeldud toidulisandeid, tuleks vaadata nende sisaldust, kuna oluline on mitte üle doseerida. Halvemal juhul tekivad kõrvalnähud, paremal juhul toodab teie hobune lihtsalt kallist uriin.

Pikemalt saate sel teemal lugeda näiteks siit: http://www.thehorse.com/articles/28508/supplementation-strategies-for-performance-horses

Pilt: google ee

31 Mar

Ratsahobuste asümmeetrilised jalad

See pole üllatus, et erineva kabja nurga korral on jalgadele mõjuvad jõud erinevad. Varasemalt on uuringutega kindlaks tehtud, et asümmeetriliste jalgadega sporthobused lõpetavad võistluskarjääri varem.
Hobbs, Back jt uurisid ratsahobuste biomehaanilisi tagajärgi esijalgade erineva pikkuse ja kapjade korral.
– Lamedama kabjaga jala sõrgats vajub madalamale ja jalale mõjuv vertikaaljõud on suurem. Lamedamal kabjal on oluliselt suurem maksimaalne horisontaalne pidurdus ning keha raskus on pikemat aega jala tagumisel osal. Toefaasis on lamedama kabjaga jalg vähem jäik.
– Koormuse erinev jaotumine põhjustab sisemiste struktuuride erinevat koormamist, mis mõjutab kabja ja jala pehmete kudede terviklikkust ning halvendab kabja kuju muutuseid.

Hobbs jt (2014) Biomechanical Consequences of Uneven Forefeet and Hoof Conformation in Riding Horses
Pilt: Hobbs

26 Mar

Vananev hobune

Vananedes väheneb hobuste jõud ja painduvus. Samuti alaneb organismi stressitaluvus ja vastupanu infektsioonidele. Liikumine võib muutuda raskemaks ning pole enam nii nauditav, vigastused ja haigused ilmnevad sagedamini ja nendest paranemine ei pruugi kerge olla.
– Nagu ka inimesed, kaotavad hobused vananedes lihasmassi, mis asendub rasvkoega. Enamik üle 20 a. hobustest põevad artriiti. Suur kehakaal mõjub aga liigestele. Regulaarne kerge liikumine on liigestele ravi. Seega oleks mõistlik hoida hobust 5-7/10 keha konditsiooni skaalal ning hoida neid väljas liikumas.
– Keha vananedes suureneb resistentsus insuliinile, mis raskendab glükoosi ainevahetust.
– Terve hobuse keha toodab liikumise tulemusena kortisooli, mis mobiliseerib glükogeenivarusid. Kuid vana hobuse kortisooli tase ei tõuse treeningu järgselt enam samamoodi nagu noorematel ning taastumiseks kulub rohkem aega.
– Aeroobne võimekus väheneb peale 20. eluaastat. Süda ei suuda pumbata enam nii suurt verekogust ühe löögi korral kui noorema hobuse puhul. Seega peaks olema sooja ja niiske kliima korral ettevaatlik vanema hobuse treenimisel. Vanema hobuse süda peab töötama rohkem ning keha temperatuur tõuseb kiiremini kui nooremal hobusel. Isegi, kui hobune higistab tavapäraselt, ei suuda hobune enam samas mahus tööd teha.

Allikas: thehorse com
Pilt: google ee

27 Feb

Eriharjutused hobuste liigeste ravis

Kindlasti ei tohi hobuse liigeste ravis unustada ka eriharjutuste olulisust! Harjutused nagu käe kõrval jalutamine, ratsutamine, kavalettidega töö või erineval aluspinnal liikumised, vesi treadmill või ujumine või koplis jalutamine on omal kohal. Koormuse tõstmisel on kindlasti vaja veterinaari ja füsioterapeudi jälgimist, et mitte kahjustada paranevat piirkonda.
Harjutusi saab teha käe kõrval, ratsa või teise hobuse kõrvalt (ponying). Harjutuste eesmärgiks on parandada hobuse kehatunnetust ja liigeste mobiilsust, lihasjõudu.

Pilt: google ee

23 Feb

Manuaalteraapia hobuste liigeste ravis

Hobuste liigeste ravis on võimalusi veel. Manuaalse teraapia alla kuuluvad massaaž, venitused ja mobiliseerimine, mida kasutatakse liikuvusulatuse taastamiseks nii ägeda kui kroonilise vigastuse korral.

Massaaž ja venitused aitavad parandada verevarustust, vähendada lihasspasme ja armkude, soodustavad lümfidrenaaži. Leevendavad lihas- ja närvivalu, taastavad lihase pikkust ja vähendavad jäikust, mis tekib vähenenud liikumisest.

Mobiliseerimise mõte on leevendada valu ja taastada normaalne biomehaaniline, närvi ja lihase funktsioon. Mobiliseerimised jaotatakse aktiivseteks (nt “porgandi venitused”) ja passiivseteks, kus füsioterapeut liigutab probleemset liigest.

Pilt 2015. a Pärnu Postimehe loomade füsioteraapia loost