hobused Archives - Page 5 of 10

21 Feb

Ultraheliravi taastumiseks

Ultraheli pole vaid diagnostiline vahend, vaid ultraheli ravi saab kasutada ka taastusravis paranemise protsessi edendamiseks. UH-ravi võimaldab sügavamat kudede soojendamist pindmise kihi liigse kuumutamiseta.

UH-ravi näidustused:
– valu alandamine;
– lihasspasmide vähendamine;
– haavade paranemise kiirendamine;
– hematoomide kiirem imendumine;
– turse vähendamine;
– armkoe moodustumise vähendamine;
– ravitava piirkonna verevarustuse suurendamine;
– kollageeni pikendatavuse parandamine, remodelleerimine ja tootmine ning liikuvuse parandamine.

Hobuste ultraheliravi kohta on avaldatud vähe uuringuid, kuid väga häid tulemusi on saadud kõõluste ja sidemete treeningu või mobiliseerimise eelse soojendamisega.

Pilt: google ee

19 Feb

Laserravi taastumiseks

Iga ratsaspordiala vajab täies ulatuses liikuvaid terveid liigeseid. Halvemal juhul on suurem vigastus sportlase karjääri lõpp, kuid enamasti saavad veterinaar ja füsioterapeut aidata hobuse taas vigastuseelsesse vormi. See nõuab aega, pühendumist ja veidi ka õnne. Üheks taastusravi võimaluseks on laserravi.

Madala sagedusega laserravi saab kasutada hobuse lihasskeleti vigastuste ja haavade parandamiseks. Peamiseks eesmärgiks on valu ja põletiku vähendamine pehmete kudede vigastuste korral ja haavade ravi.

Miks kasutada taastumiseks laserravi?
– Edendab jääkainete eemaldamist;
– Vähendab paranemise aega;
– Vähendab turset;
– Kiirendab haavade paranemist;
– Stimuleerib lümfisüsteemi ja ainevahetust;
– Suurendab serotoniini taset veres ning omab biostimuleerivaid efekte, mis leevendavad kroonilist valu.

Siinkohal pilt ühest suuremast jalahaava ravimisest, mis sai eelmisel suvel tehtud.

12 Feb

Varssade toitumisest

Üks väike artikkel 6-12-kuuste varssade söötmisest.
– Kõrge süsivesiku sisaldusega dieet võib põhjustada arengulisi ortopeedilisi haiguseid. Sarah Ralstoni sõnul tekitab suur süsivesikute hulk koos tasakaalustamata mineraalide söötmisega arengulisi ortopeedilisi probleeme.
– Noored hobused täiskasvanu kaaluga 500-600kg võtavad esimesel eluaastal kaalus juurde maksimaalselt 1kg/päevas, mistõttu on tasakaalustatud toitumine väga oluline.

10 Feb

Osteokondroos

Osteokondroos (OC) on arenguline ortopeediline haigus, mis on põhjustatud endokondraalse ossifikatsiooni (luu moodustumise) häire tõttu epifüüsiplaatides ja kõhredes. See võib põhjustada luufragamente ja tsüste liigeses (OCD – osteochondrosis dissecans). Osteokondroosi esineb inimestel, koertel, sigadel ja sageli hobustel (Euroopas 44% hobustest).

Mendoza ja kolleegid leidsid, et varssadel, kellele söödeti kontsentraate, olid suurema tõenäosusega osteokondrootiliste muutustetega, kuid varsad, kes ei saanud kontsentraare, süües vaid värsket rohelist rohtu, heina, paranesid suurema tõenäosusega olemasolevatest haiguskolletest.

Mendoza et al (2016) Impact of feeding and housing on the development of osteochondrosis in foals – A longitudinal study. Preventive veterinary medicine 127(2016) 10–14

03 Feb

Söötmisasendi mõjust hobuse kaela piirkonnale

– Kõrgele kinnitatud heinavõrgust söömisel tekivad lihaspinged kaela, õla ja kukla piirkonna pehmetes kudedes. Heinavõrgust söötmisel tekivad hobuse kaelalülides suurimad sirutuse ja külgpainutuse liikumised.
– Heina hoidikust/künast söömisel tekivad lihaspinged pigem hobuse kaela alaosa pehmetes kudedes.
– Väikseim lihaspinge tekib hobuse maast söötmisel, mis on hobuse tavapärane söömise asend. Hobuste hambatehnikud soovitavad maast söötmist, kuna selles asendis on hobuse lõualiigese liikumine normipärane. Seega on maast söömise korral väiksem pinge hobuse lõualiigesele, kukla ja kaela piirkonna pehmetele kudedele.

Allikas: E.Speaight, AT Magazine Winter 2017

25 Jan

Liikumine pärast kõõluste ja sidemete vigastust

Kontrollitud liikumine pärast kõõluse, sideme vigastust sõltub konkreetsest vigastusest! Treeningkoormuse tõstmine toimub füsioterapeudi ja veterinaari juhendamisel. Koormust tõstetakse järk-järgult nädalate jooksul.

Mõned üldised etapid hobuste pehmekoe vigastuste taastusravis:
– Alustatakse alati käe kõrval jalutamisest. Koormust tõstetakse 5-10% nädalas, vältimaks haige piirkonna vigastamist. Vaadata tuleb ka lonkeastet ja mõistlik oleks teostada korduvaid UH uuringuid taastusravi kestel koe paranemise jälgimiseks.
– Edasi jõutakse 30 min käe kõrval kõndimiseni 2-3 x päevas.
– Järgmiseks astmeks on varustusega 20-25 min sammu kõndimine.
– Mõne nädala möödudes on hobune valmis traavima 3-5min pärast 10-15min sammu kõndimist.
– Edasi suurendatakse traavimist 20-25 min päevas.
– Kui 25 min traavi ei tekita hobusele probleeme, lisandub kanter (alustatakse 3 min päevas).

23 Jan

Hobuse kõõluste ja sidemete vigastuse esmaabi

– Traumat iseloomustab valu, turse ja valulik vastus jala katsumisel.
– Kõige olulisem on lõpetada hobuse treening, isegi siis, kui turse on minimaalne! Algab puhkuserežiim.
– Põletiku alandamiseks kasutada külmaravi esimesed 48 h 3-4 x päevas. Sobivaimaks koe temperatuuriks loetakse 15-19 C, selleks kasta jalg jääsegusesse vette maksimaalselt 20-30 min (soovitud jäseme temperatuur peaks olema saavutatud 10-13 min). Lisaks võib kasutada ka mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID). Lisaks vigastatud piirkonnale tugiside.
– Pärast 48 h on soovitav jätkata külmaraviga 2-3 x päevas kahe nädala vältel.

18 Jan

Equithrive Joint toidulisandi tarbimine

Hiljutine uuring, kus vaadati Equithrive Joint toidulisandi tarbimise(hüaluroonhapet ja resveratroli sisaldav toidulisand, mida kasutatakse liigespõletike ravis) mõju verenäitajatele, annab lootust vanemate hobuste omanikele, kuna leiti põletikuvastane efekt ja glükoosi taseme langus veres. Hobustel leiti oluline kreatiinkinaasi ja glükoosi taseme vähenemine.

Ememe jt (2016) “Effects of a joint supplement whose main components are resveratrol and hyaluronic acid on some biochemical parameters in aged lame horses”

12 Jan

Ratsaniku mõju hobuse kaelale ja peale

Claytoni sõnul on hea koolisõitu harrastava ratsaniku regulaarne “kontakt” ca 500 grammi ning see neljakordistub igal traavisammul hobuse pea noogutusega.

Kui aga surve suureneb, muutub see juba probleemiks. Ratsanik võib ratsmete sikutamisega tekitada hobusele valu või isegi vigastuse. Seda siis peamiselt ebastabiilsete ratsanike puhul, kes kasutavad ratsmeid tasakaalu hoidmiseks või ka need ratsanikud, kes üritavad hobust jõuliselt “kontrolli all hoida” Surve võib olla võrdselt kahjulik ka ‘bitless’ valjaste puhul, kuna suu pk elastsed koed taluvad survet paremini kui kukla ja nina piirkonna luulised struktuurid. Kangsuulised võivad samuti avalda olulist survet kuklale ja põskedele.

10 Jan

Kuidas mõjutab hobust ratsanik?

Istudes avaldab ratsanik mõju hobuse turja ja rindkere piirkonna lihastele. Vaatamata sellele, et hobuse selg pole mõeldud raskust kandma, on ta võimeline seda ülesannet täitma.

Jõud, millega ratsanik mõjutab hobuse selga, sõltub sellest, kuidas ratsutada ning mis allüüriga tegu. Nt traavil kahekordne ratsaniku kaal, kanteri korral on surve hobuse seljale 2.5-3x suurem ratsaniku kehakaalust.

Algajad ratsutajad on üldiselt vähem hobusega sünkroniseeritud ning potsatavad enam sadulasse. Hobused püüavad selle ootamatu algaja ratsaniku keharaskuse muutusega toime tulla.

Ratsaniku tasemest sõltumata aitavad hästi istuvad sadulad hajutada survet hobuse seljale ühtlasemalt. Claytoni sõnul võib sadulata ratsutamine näida “loomulikumana”, kuid kui sa pole kerge ja osav oma tasakaalu võrdsemalt jaotama, on su hobusel parem siiski hästi istuva sadulaga treeningutel käia.

Ratsaniku keharaskus põhjustab selja nõgusamaks muutumise, mis võib tekitada hobusele ebamugavust ja halvemal juhul trauma. Ratsaniku raskusega liiguvad seljalülide ogajätked teineteisele lähemale, pitsumise korral (“kissing spine”) puutuvad kõrvuti olevad ogajätked üksteise vastu, tekitades artriiti ja vahel ka kokku sulandumist (kasvamist). Selja nõgusamaks muutumise riski saab vähendada pehme ja tasakaalus istmikuga, istudes pigem sadula eesosa lähedal.

Probleemiks on ka muidugi ratsaniku suur kehakaal. Jaapanis leiti, et kui ratsaniku kaal on maksimaalselt 29% hobuse (Jaapani kohalikud hobusetõud on ponimõõdus) kehakaalust ei põhjusta see hobuse liikumises asümmeetriat. Matsuuro jt arvasid, et suuremad hobused on suutelised ka rohkem raskust kandma, kuid seda oleks vajalik eraldi uurida.

Hilary M. Clayton, BVMS, PhD, Dipl. ACVSMR, MRCVS, emeriitprofessor Michigani osariigi ülikoolis