koerad Archives - Page 5 of 5

18 Jul

Koerte puusa-, põlve- ja hüppeliigese liikumine peale ristatisideme lõikust

Marsolais jt uurisid ristatisideme lõikuse läbi teinud koerte puusa-, põlve- ja hüppeliigese liikumist ujumisel ja treadmillil kõndimisel (1,3km/h ja 0,9km/h).
Kontrollgrupis oli puusaliigese liikuvusulatus ujumisel suurem kui aeglasel ja kiirel kõnnil, opereeritud koertel puudus oluline erinevus kõnniga. Mõlemas grupis olid nii põlve- kui ka hüppeliigese liikuvusulatus ujumisel suuremad kui kõnnil, eelkõige oli suurem painutusliigutus.
Põlveliigese liikuvus oli opereeritud koertel oluliselt väiksem kui tervetel koertel, vaatamata liikumisviisile.

Marsolais, GS, McLean, S, Derrick, D, Gonzemius, MG (2003) “Kinematic analysis of the hind limb during swimming and walking in healthy dogs and dogs with surgically corrected cranial cruciate ligament rupture”

12 Jun

Ultraheliravi koeral biitsepsi tenosünoviidi korral

Bochenska jt leidsid, et ultraheliravi (UH) kasutamine 3x nädalas biitsepsi tenosünoviidi konservatiivse ravi osana on tulemuslik. 10 töökoera (politseikoerad, frisbee, agility, päästekoerad) longe vähenes peale kahte nädalat UH, kolmandaks nädalaks oli biitsepsi kõõlus palpeerimisel ja venitusel valuvaba. Lisaks ultrahelile kasutati passiivseid liigesliikumise harjutusi, vesiteraapiat ja piirati kontrollimata liikumist. Ravi lõppedes (10x UH 0,5W/cm2, passiivsed liigesliikuvusharjutused, 2x nädalas vesi-kõnnilint) oli koerte liikumine lonkevaba.

“The Clinical Study of Conservative Management of Bicipital Tenosynovitis in Working Dogs” PVJ 2016, 36(1)

08 Jun

Laserravi diski väljasopistumisel

Draper jt poolt läbi viidud uuringus selgus, et laserravi kasutamine peale T3-L3 diski väljasopistuse järgset lõikust kiirendab koerte kõndima hakkamist.
Uuringus hinnati 36 ägeda parapareesi/parapleegiaga koera seisundeid ning koerad jagati kontroll- ja laserravi gruppidesse. Laserravi grupis (ravi viiel operatsioonijärgsel päeval või kuni saavutati iseseisev neljal jalal liikumine) kulus koerte iseseisevaks kõndimise taastumiseks keskmiselt 3,5 päeva, kontrollgrupis aga 14 päeva.

“Low-level laser therapy reduces time to ambulation in dogs after hemilaminectomy: a preliminary study.” 2012

17 Apr

Liigesvalu koertel

Kuigi liigeshädad on tavaliselt suurt tõugu koerte probleem, on leitud, et 20% kõikidest koertest põevad mingil eluhetkel artriiti. Artriit on suurim kroonilise valu põhjustaja.
Koerte liigesvalu põhjused võivad olla arengulised (levinumaks küünarliigese ja puusaliigese düsplaasia) või degeneratiivsed (osteoartriit).

Liigesvalu sümptomid koertel:
– Raskused asendivahetustel – istuma, lamama, seisma
– Kangustunne ja aeglane tõusmine
– Raskendatud treppidel liikumine
– Koer keeldub hüppamast või jooksmast
– Longe
– Liigese turse või jäikus

Ravivõimalused:
– Liigese artroskoopiline puhastamine, süstid liigesesse, liigese vahetus
– Konservatiivse ravina kehakaalu kontroll, füsioteraapia (lihasjõudu suurendavad ja liigesliikuvusharjutused), toidulisandid, medikamentoosne põletiku-ja valuravi.

20 Feb

Koera treeningpäevik

Treenerid ja sportlased kasutavad treeningpäevikut oma soorituste mõõtmiseks. Samamoodi peaks iga oma koerast lugu pidav omanik pidama koera treeningpäevikut, et omada ülevaadet koera kehaliste ja vaimsete harjutuste vajadusest.

Lihtsate andmete põhjal saab analüüsida edu, samuti saab treeningpäeviku põhjal kindlaks teha põhjused, mis võisid viia vigastuse või haiguse tekkeni, või lihtsalt sooritusvõime languseni. Koera treeningpäevik aitab omanikul püsida motiveeritud ning ennetada koera terviserikkeid. Ülevaade sellest, kui palju ja millist tüüpi tegevust koer igapäevaselt saab, on oluline mitte ainult koera füüsilise tervise, vaid ka tema käitumise jaoks.

Mida koera treeningpäevik sisaldama peaks?
Anthony Woerner, koerte füsioterapeut ja rehabilitatsiooni spetsialist, soovitab (minimaalselt) lisada põhiharjutused südame, jõu ja painduvuse jaoks. Läbi nädala tuleb keskenduda erinevatele kehaosadele, et tagada kogu keha võrdne treenimine.

Oluline on treeningplaani lisada ka kuulekuse harjutused. Sageli jäetakse koera vaimne vormisolek tähelepanuta, kuid see on tema heaolu saavutamiseks sama tähtis komponent kui füüsise eest hoolitseminegi. Professionaalne koertetreener Kathy Santo soovitab kuulekust praktiseerida vähemalt kolmel päeva nädalas, eelistatult isegi viiel päeval.

Kui tegu on ülekaalulise või sportkoeraga, siis võib treeningpäevikus kajastada ka koera toitumist, toidu komponentide ja kalorite jälgimist.

Näide treeningpäevikust:

Koera südametreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Koerte kardiotreening peab olema intensiivne ning kaasama aeroobset süsteemi. See ei ole hommikune või õhtune nuuskimisring. See on tegevus, mis paneb südame tööle, et verre hapniku juurde pumbata.

Kõige paremini saab koerale aeroobset tööd anda jooksuga omaniku kõrval (omanik kas jookseb, sõidab rattaga, rulluiskudega, tõukerattaga vms). Kui koera omanik ise ei ole suuteline selliseks pingutuseks, siis on abiks pika vahemaaga “ära toomise mäng”, ujumine või ka jooksulindil jooksmine.

Kui koer ja omanik on mõlemad treenimata, siis on hea alustada kõndimisega, järk-järgult sammu kiirendades (kiirus peaks suurenema 5-10% iga nädal). Kui koera lihased on valulikud, tasub intensiivsust vähendada. Alati peab jälgima muutusi kõnnakus või sooritusvõimes.

Aeg: Sõltub koera tõust, vanusest ja tervisest. Hea oleks liikuda ühtlases tempos vähemalt 20 minutit järjest. Energilisemad koerad vajavad liikumist vähemalt 45+ minutit. Koer peab peale kardiotreeningut väsinud olema.

Koera jõutreening

Kodukoerad – vahelduvatel päevadel; võistlevad koerad – 5+ päeva nädalas

Kõige levinum koerte jõutreening on vastupanutreening, mis tähendab, et koera jäseme/te liigutamine on vastujõuga raksemaks tehtud. Vastujõuks võib olla koera keharaskus või mõni treeningvahend nagu tasakaalulaud, erinevad tasakaalupadjad, kummilindid. Koera tuleb julgustada õigeid liigutusi tegema ning raskusastet tuleb suurendada tasapisi ja pidevalt.

Aeg: Sõltub koera jõust ja seisundist. Alustada tuleks ühe harjutuse puhul 5-10 kordusega, kuni jõutakse ideaalse soorituseni 20-30 korduse puhul.

Koera painduvustreening

Kõik koerad – iga päev

Venitamine on tähtis vigastuste ennetamiseks ning on hea soojendusharjutus vereringe suurendamiseks. Enne venitamist tasub nõu pidada spetsialistiga, kes näitab ette õiged venitustehnikad. Turvalise ja efektiivse venituse jaoks tuleb omada head ülevaadet koera lihastest ning liigestest ja nende liikumissuunast ning -ulatusest.

Aeg: Soojenduseks teha 3-5 minutit kerget venitust ja kõndi. Soojendusega tõuseb kehatemperatuur, mistõttu on lihased elastsemad ja vähem vastuvõtlikud vigastuste tekkimisele suuremal venitamisel.

Koera kuulekustreening

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Kuulekustreening ei anna sulle ainult hästi käituva koera, vaid võib päästa ka koera elu. Koeraga, kes tuleb kui kutsutakse või peatub märguande peale, on palju turvalisem ringi liikuda ning erinevaid tegevusi nautida. Füüsilise ja vaimse treeningu kombinatsioon rahustab ja lõdvestab koera.

Kui sa ei ole kindel, mismoodi treeningut alustada, pöördu spetsialisti poole, kes aitab sul õiged treeningvõtted omastada.

Aeg: Alustuseks on hea treenida 15-30 minutit üle päeva.

Koera mänguaeg

Kõik koerad – 3+ päeva nädalas

Lõbus struktureerimata mäng on hea viis koeraga sügavam side saavutada. Tihti unustatakse ära lihtsa mängu tähtsus iseendale ja koerale. Mäng aitab naeratada ja end lõdvaks lasta, vähendades sellega stressi.

Aeg: Mängi koeraga nii tihti kui võimalik ja nii kaua kui võimalik (minimaalselt 5 minutit). Jäta meelde, et mängimine peab lõbus olema.

Allikas: dogtread.com

13 Jan

5 lihtsat harjutust koera kehatüve tugevdamiseks

1. Seismine
Julgusta koera seisma neli jalga ruudukujuliselt keha all. 60-70% koera keharaskusest on toetatud esikäppadele, 30-40% tagumistele. Alusta põrandal, hiljem võid proovida tasakaalupadjal seismist. Lase koeral seista 10sek.

2. Seismine pea tõstmise ja langetamisega
Kui koer vaatab seistes ülespoole, nihkub keharaskus enam tagumistele jalgadele, kui aga allapoole, tugevdab ta esimesi jalgu ja nende asenditunnetust. Harjutust saab raskemaks teha kordustega või taas tasakaalupatja kasutades.

3. Istuma-püsti
Julgusta koera istuma jalad otse, jälgi, et koer ei sätiks ühte tagumist jalga kehast eemale ega viiks keharaskust rohkem ühele jalale. Korda 5-10 korda. Võid teha ka tasakaalupadjal.

4. Tagurdamine
Iga koer peaks olema suuteline astuma tagasi. See harjutus parandab tasakaalu, tagumiste jalgade ja kogu keha asenditunnetust. Alustamiseks vali lage ja mittelibisev pind. Jälgi, et koer liiguks otse, ega vänderdaks küljelt küljele. Alusta mõnest sammust, pikenda distantsi.

5. Küljele astumine
Küljele/külg ees astumine tugevdab reite sise-ja väliskülje lihaseid. Samuti treenib see keha tasakaalu, asenditunnetust ja koordinatsiooni. Pane koer enda ette küljega seisma, julgusta teda enda eest ära astuma, hakates ise tema poole astuma. Alusta 3-4 sammust, korda mõlema poolega.

09 Nov

Kutsikas ja trepid?

Norras Kronveit jt (2012) poolt läbi viidud uuringus leiti seos puusadüsplaasia ja treppidel liikumise vahel. Kutsikatel, kes kõndisid sünnist kolmanda elukuuni treppidel, oli suurem risk puusaliigese düsplaasia tekkimiseks. Faktorid, mida seostati puusaliigeste düsplaasia väiksema riskiga, olid rihmata liikumine kuni kolmanda elukuuni, kevadel ja suvel sündimine ning maal üles kasvamine.
Järeldati, et kolmekuuseid suurte tõugude (leonbergeri, labrador retriiveri, newfoundlandi koera, iiri hundikoera) kutsikaid ei tohiks lasta treppidel liikuda. Koertel peaks lubatama väljas pehmel pinnasel, keskmiselt karmil maastikul liikuda, vältimaks radioloogiliselt märgatavat puusaliigeste düsplaasiat.

08 Jul

Rasvumine ja kehakaalu langetamine väikeloomadel

Koer või kass on ülekaaluline, kui tema kehakaal on 10-15% suurem kui normaalkaal, rasvumise korral on see protsent aga suurem kui 20.
Rasvumine on paljude haiguste riskifaktoriteks.Ortopeedilisteks probleemideks on kassidel lonked, koertel põlve ristatisideme rebendid, osteoartriit, diskiprobleemid, puusade düsplaasia jpm. Lisaks võivad tekkida häired endokriinsüsteemis, kuseteedes, suureneb neoplaasia risk, koertel väheneb kuumataluvus, võivad tekkida südame- või hingamisteedeprobleemid.

Kaalukaotuse põhieesmärkideks on looma elukvaliteedi parandamine ja ülekaalulisusega seotud haiguste riski vähendamine.
Ülekaalulisel loomal on vajadus regulaarsele liikumisele:
• jalutuskäigud koertele
• mängimine koertele ja kassidele
• söögikordade ajal liikumise julgustamine. Laota kuivtoit laiali suurele alale, liiguta söögikaussi ja julgusta looma järgnema, kasuta toidu puzzlet, kasuta kuivtoitu mängu stimuleerimiseks.

Kohanda toidukoguseid energiakulule: anna loomale rohkem süüa aktiivsematel päevadel (nt nädalavahetused, puhkus), vähenda toidukoguseid inaktiivsel perioodil (nt halva ilma korral, tööpäeviti), kohanda toidukoguseid haigusperioodil (nt lonke korral liigub loom vähem).
Kasuta tervislikke maiuseid (kuivtoit või hammastele mõeldud tooted), vajadusel pane kuivtoidust kõrvale maiusena kasutatav kogus, arvesta maiused kogu päevase kaloraaži hulka, minimeeri maiuse kogus (oluline on andmise akt, mitte kogus!), kaalu ka teisi kiituse võimalusi, nt mäng, jalutuskäik, tähelepanu pööramine loomale.

Teie lemmikutele head tervist soovides!

15 Jun

Millistel puhkudel kasutada koerte massaaži?

• Mehaanilised näidustused: krooniline lihasskeleti probleem võib tekitada organismis teiseseid probleeme, mis viivad rühihäirete ja kõnnimustri muutusteni. Aja jooksul muutuvad need juba esmasteks probleemideks pehmekoes toimunud muutuste tõttu, tulemuseks võimalik liigeskahjustus ja valu.
• Kirurgilised näidustused: kui koer peab teatud perioodi püsima piiratud liikumise või puhkerežiimil, aitab massaaž hoida lihastoonust ja konditsiooni. Massaaži ülesandeks on hoida liigeste ja pehmekoe elastust ning hoiduda edasisest funktsiooni kaost.
• Haigused: osteoartriidi korral aitab massaaž enne liigutamist kiirendada lihaskoe verevoolu ja toitainete liikumist ning säilitada pehmekoe elastust. Koeradel, kes kannatavad krooniliste lihaspingete all, aitab massaaž lõõgastuda ja vähendada ebamugavustunnet ning lihaspingeid.
• Sportkoerad: massaaži saab kasutada treeningperioodil ravi eesmärgil ning edendada sellega sportlikku sooritust. Seda võib kasutada ka koera võistluseks või soorituseks ettevalmistamisel, stressi vähendamiseks ja lõõgastumiseks. Pärast rasket harjutust või võistlust aitab massaaž kaasa kiiremale taastumisele.
• Sooritusvõime edendamiseks: pidev stress või ülekoormus võib suurendada vigastuste teket. Lihasrebendi korral asendub sidekude armkoega, mis vähendab lihasjõudu, elastust ja koe liikuvust. Massaažiga on võimalik armkude venitada ja vabastada, et taastuks koe normaalne liikuvus.
• Väsimus: kui koer osaleb väga tugevates treeningutes, ei pruugi ta täielikult taastuda, mis omakorda viib üldise lihasvalulikkuse ja traumadeni. Seega võiks massaaži kasutada pärast võistlusi, treeninguid, reise või mõne muu stressirikka situatsiooni järgselt.
• Lihasvalulikkus: algab tavaliselt soorituse järgselt ja vahel alles järgneval päeval. Ebapiisav puhkuseperiood võib tekitada loomale tõsist ebamugavustunnet sidekoe põletiku, helluse ja jäikustunde tõttu. Massaaž on võimalik meetod valulikkuse vähendamiseks.

21 May

Soojendus spordiks

Kes sporti teinud, teab, et lihased tuleb järgnevaks suuremaks pingutuseks ette valmistada. Seda ei tohi unustada ka koersportlase puhul.
• Soojendus parandab sportlase sooritust, elastust ja propriotseptsiooni.
• Sooja lihase vigastamiseks läheb vaja suuremaid jõude kui külma lihase korral. Koe temperatuuri tõusu korral on kollageen ja lihaskõõlusüksused suutelised rohkem venima, mis vähendab traumade tekkimise ohtu.
• Kõrgema temperatuuri korral suureneb lihase verevarustus, hapniku ja toitainete transport ning jääkainete äravool.
Lihtsaim viis lihase temperatuuri tõstmiseks on aktiivne soojendus. Üldine soojendus algab kõnniga, millele järgneb sörkimine või traavimine. Lihaste soojendamiseks sobib ka jooksulindi kasutamine. Eesmärgiks on tõsta kere temperatuuri, südamelöögisagedust ja hingamissagedust. Võistlevatel hurtadel soovitatakse 5-10 minutit energilist kõndimist või sörkimist enne võistlust. Hea soojendus koertele, kes võistlevad aladel, mis nõuavad hüppamist ja aktiivset liikumist kogu liigesliikuvuse ulatuses, (agility, flyball jm) võiks sisaldada 2-3 minutit kõndi, millele järgneb traav, mõned küljele põiked ja dünaamilised venitused.
Soojendus ei või kesta kaua, sest see vähendab koera energiavarusid, põhjustab piimahappe teket ja tõstab kehatemperatuuri liialt kõrgele ning koera sooritusvõime langeb.