Tag Archives: hobused

29 Apr

Traavlite vigastuste riski vähendamine

Rootsis läbi viidud biomehaanika uuring traavlitel proovis välja selgitada, kuidas vähendada vigastuste riski ilma võistlustulemuste langemiseta.
Traavlite puhul leiti selleks olevat treeninguteks kasutatava standard treeningdistantsi vähendamine 30% võrra.
Vähendatud treeningkoormusega 2-3a traavlitel esines vähem treeningutelt puudutuid päevi ja vähem treeningute modifitseerimisi, kuid nende võistlustulemused olid võrdväärsed standardprogrammi järgi treenivate traavlitega.
Kuid samas leiti väiksema treeninguga hobustel nõrgemad kardiovaskulaarsed näitajad (taastumispulss, puhkeoleku pulss, hematokrit). Dr Sara Ringmarki arvates olid need näitajad siiski väiksema tähtsusega, kui hobuse vigastuse tõttu spordist eemale jäämine. Ringmark soovitas traavlite ja teiste hobuste liikumismustreid regulaarselt jälgida, märkamaks liikumismustrite muutuseid ning sellega vältida longete teket.

Allikas: Rikmark et al (2016) A 2.5 year study on health and locomotion symmetry in young Standardbred horses subjected to two levels of high intensity training distance

26 Apr

Rühivead hobustel

Paljude soojavereliste ja täisvereliste hobuste rühiveaks on pikk selg ja lühike laudjas. Sellise rühiveaga kaasub seljale suurem töökoormus ning üldiselt väiksem lihasmass selja ja turja piirkonnas. Pikem selg on küll painduvam, kuid raskem on teda jäigastada ja sirutada kiiruse saavutamiseks. Selline selg väsib ratsaniku all ning muutub ajapikku nõgusaks.
Sellise rühivea tagajärgi on parim ennetada:
1. Spetsiaalsed harjutused kehatüve lihaskonna tugevdamiseks (“porgandivenitused”)
2. Alustada treeningut 15min sammus liikumisega.
3. Üleminekud (samm-peatus; samm-traav; samm-galopp)
4. Ringid, serpentiinikujuline liikumine

08 Apr

Kestvusratsutamine ja taastumine

Prantsuse teadlased on leidnud, et kesvusratsutamises on võimalik aretada hea taastumisega hobuseid, kuna koormusest taastumine on geneetiliselt päritav.
Kuid sellise spetsiifiise aretuse jaoks tuleb hobuste südame taastumise ajad registreerida igal võistlusel.
Oma uuringus võrdlesid Barrey ja Youmes 4421 rännakuhobuse andmeid: taastumise pulss, keskmine südame taastumise aeg, totaalne südame taastumise aeg ja keskmine kiirus.
Leiti suur päritavus kahes näitajas: keskmine südame taastumise aeg ja totaalne südame taastumise aeg. Taastumise pulsi ja päritavuse vahel oli vähe seoseid.
Kestvusratsutamises kasutatavate araabia täisvereliste hobuste südame taastumise aeg on 45% geneetiliselt vanematelt päritav.

Thehorse.com

03 Apr

Ristluu-niudeluu piirkonna probleemid

Ristluu-niudeluu piirkonna probleemi identifitseerimine Rob van Wessumi järgi:
1.Sammul ja traavil märgatav tagumiste jalgade kitsal baasil liikumine, nagu hobune astuks mööda nööri.
2.Serpentiinikujulisel liikumisel toimub sama kehapoole jalgade üheaegne liikumine.
3.Ristluu düsfunktsiooni korral hoiab hobune üht puusaliigest madalamal, toimub kerge paine ühele poole. Korderingil ei liigu hobuse tagajalad samal ringjoonel nagu esimesed.
4.Asümmeetriline sabahoid.
5.”Bunny hop” liikumine galopis (kenter). Kolmetaktilisest liikumisest on saanud kahetaktiline, tagumised jalad liiguvad koos.
6.Nimme-ristluu piirkonna liikuvuse vähenemine.

“Six Signs of Sacroiliac Disease in Horses” Thehorse.com

21 Mar

Ratsutaja asümmeetria

Ratsutaja asümmeetria on üks suur hobuse seljaprobleemide põhjustajaid. Rühihäired on tänapäeval sagedane probleem, olgu siis selleks skolioos, jalgade pikkuse lahknevus, passiivne rüht või lihaspinged.

Seega tuleb tuleb ratsanikel ka enda kehatüve lihaste eest hoolt kanda, et ratsanik suudaks sadulas pehmelt ja otse istuda. Ärme unusta, et liikumisel muutub ratsaniku ja varustuse mass veel suuremaks koormaks hobuse seljale. Traavi ajal kahekordistub ratsaniku ja varustuse raskus hobuse seljale, kanteri ajal on survejõud hobuse seljale lausa kolmekordistunud. Seega, ratsaniku raskus on oluline!

Lisaks kõhu-ja seljalihastele tuleks ratsanikul kindlasti tegeleda ka puusa piirkonna lihastega. Tähelepanu peaks pöörama tuharalihastele (tugevdama), reie tagumistele lihastele (tugevdama) ja reie lähendajatele (elastust suurendama).

Ja ei maksa unustada ka ülaselja tugevdamist, sest kumerselgsus ja õlad ees asend ei tulene vaid lihaspingetest ja lihasnõrkusest, vaid on ka tingitud harjumusest kumera seljaga istuda.

Seega, oma hobuse seljaprobleemidest hoidumiseks, tuleb Sul enda rühi eest hoolt kanda!

13 Mar

Sõrgatsi turse

Sõrgatsi piirkonna tursetega on iga hobustega tegelev inimene kokku puutunud. Tegu on sagedasti esineva seisundiga, mis tavaliselt ei tekita kangustunnet ega longet.
• Turse tekib varbapainutaja kõõlustupe põletikust („windpuff“). Tursed võivad olla idiopaatilised (teadmata põhjusega, ei tekita kaebuseid) ja patoloogilised (haiguse poolt põhjustatud).
• Peamiselt esinevad ideopaatilised tursed: turse on mõlemal pool kõõlust ning esineb mõlemal jalal. Ideopaatilised tursed on tavaliselt kroonilised, eriti levinud anatoomiliste eelsoodumuste korral (püstine sõrgats) ning tekivad pärast treeningut kõõlustele langeva koormuse tõttu.
• Muidugi võivad tursed tähendada ka tõsisemat vigastust või tenosünoviiti (kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletik). See on akuutne seisund ning kaasub longe, turse ja valu kõõluse katsumisel. Sel puhul on vajalik veterinaari sekkumine. Raviks kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, süste kõõluse piirkonda ning kindel rahurežiim.
• Idiopaatilisi turseid on raske ära hoida, eriti kui nad on muutunud krooniliseks. Hobuse omanikuna saad sa kasutada toetava ravina jalgade sidumist, põletikku alandavaid geele koos sidumisega ja külmaravi. Tõsisematel juhtudel võib abi olla hüaluroonhappe süstimisest.

11 Mar

Vanema hobuse tervise eest hoolitsemine

• Regulaarne treening on parim viis vanemate hobuste hea tervise juures hoidmiseks. Enne sadulasse istumist, tuleks kindlasti kontrollida varustuse sobivust, kuna vanusega toimuvad muutused hobuse rühis. Meeles tuleb pidada ka seda, et soojenduseks ja mahajahtumiseks kulub vanemal hobusel rohkem aega kui nooremal. Pärast treeningpausi kulub ka rohkem aega tavapärase koormuse juurde naasmiseks, seega oleks parem vanemat hobust aastaringselt töös hoida, isegi kui see tähendab paar korda nädalas kõnnitreeningut ning koplis jalutamist. Kindlasti tuleb arvestada, et hobune ilmselt pole suuteline sellisteks sooritusteks nagu nooremas eas, seega tuleb valida sobiv koormus.
• Regulaarne kabjahooldus on omal kohal, kuna vähendab survet liigestele ja kabjastruktuuridele. Jala tõstmine ja raskuse nihutamine on siiski suurem koormus vanadele luudele ja liigestele ning võib hobusele põhjustada kangustunnet.
• Liikumine on parim ravim vanadele liigestele. Igasuguses vanuses hobuse talli „lukustamine“ on halb lihassekeleti seisundile. Seega anda hobusele võimalikult palju kopli aega.
• Vanemad hobused ei pruugi oma kehatemperatuuri enam nii hästi reguleerida kui varem. Seega peaks karjamaal peetavatel hobustel olema varjualune tuule, sademete ja kuuma päikese eest. Külmade ja niiskete ilmastikuolude korral on abi hobusetekist.
• Tähtis on ka regulaarne hambahooldus, parasiiditõrje ja dieet, saamaks vajalikke toitaineid.

07 Feb

Hobuste küünarliigeste artriit

Kallakust alla liikudes ilmneb hobuse küünarliigeses ebanormaalne liikumine, mida varasemalt on veterinaaride poolt nö tavaliseks peetud.
• Kõhrekahjustus ilmneb õlavarre-, kodar-ja küünarluul, lisaks ka veri sünoviaalvedelikus.
• Sharon May-Davis’e poolt avastatud küünarliigese artriidi korral puudub iseloomulik longe, kuid kaasub iseloomulik “topeltliikumine” küünarliigeses kallakust alla liikudes.
• Kõhre kulumine küünarliigeses on alati suurem püstisema kabja korral ning see võib esineda kõikidel ratsa või rakendis käivatel hobustel.

29 Jan

Kas mu hobuse sadulavöö on tihkelt kinnitatud?

Tihkelt kinnitatud sadulavöö pole mitte ainult ebamugav su hobuse jaoks, vaid limiteerib ka hobuse sooritust. Mõnedel hobustel võib liiga tihkelt kinnitatud sadulavöö tõmmata ka sadulat ette.
• Suurim sadulavöö surve hobuse rindkerele on galopi ajal. Kui puhkeasendis kinnitada sadulavöö 22 naela (ca 10kg) suuruse pingega, suureneb see galopil sissehingamisel 48 naelani (ca 22kg).
• Kui hobune seisab rahulikult, peaks sadulavöö liibuma hobuse vastu, kuid sadulavöö vahele peab mahtuma vabalt kolm sõrme.
• Hobuse selja kuju, sadula disain, tasakaalus ratsanik mõjutavad sadula ja sadulavöö õiget asendit. Samuti mõjutab ka sadulavöö kuju selle sobivust. Suurim sadulavöö surve hobuse rindkerele on hobuse küünarliigeste taga. Vältida tuleks sadulavööd, mis istub tihkelt küünarliigeste taga ning eelistada küünarliigestest eemale kaarduvat vööd.
• Kui saduldad hobust, kinnita sadulavöö algul lõdvalt ning pingulda sadulavöö enne sadulasse tõusmist. Peale mõneminutilist sadulas istumist on võimalik sadulavööd veidi veel pingutada.

HILARY CLAYTON, BVMS, PhD, DACVSMR, MRCVS

Originaalartikkel SIIN

23 Jan

Hobuste sportlaskarjäär

Hobuste sportlaskarjäär on suhteliselt lühike, peamiseks põhjuseks on lihasskeleti vigastused.

• Rootsis tehtud uuring kohaselt on soojavereliste ratsahobuste keskmine eluiga ruunadel ja täkkudel 14.7 ± 0.5 aastat ning märadel 22.2 ± 1.2 aastat. Nende andmete kohaselt on see oluliselt väiksem kui tavapäarne eeldatav eluiga, mis on 30-40a.
• Peamine põhjus, miks ratsaspordis hobune välja praagitakse, on lihasskeleti vigastused, neile järgnevad hingamisteede ja seedeelundkonna häired. Võidusõiduhobuste treeningutest kõrvalejäämisest 56–79% on tingitud lihasskeleti vigastustest ning trauma tõttu spordist loobumise protsent 25. Koolisõidus, takistussõidus ja kolmevõistluses moodustavad lihasskeletivigastused kolmandiku spordist kõrvale jäämise põhjustest.
• Koolisõiduhobuste uuringus esines 33% mingit laadi longe, mis põhjustas 3-kuulise treeningpausi ning 5-kuulise võistluspausi. Suurim longete esinemine oli Grand Prix ja keskmise taseme koolisõiduhobuste seas. Koolisõidhobustel on kõrge risk luudevahesideme vigastusteks. Seljaprobleemide esinemine on samuti kõrge: kahe aasta jooksul on esinenud 40% koolisõiduhobustest seljaprobleeme.
• Takistussõiduhobuste peamised vigastused on jala distaalsel ning seotud põrutusvigastuste ja ealiste muutustega kõõlustes. Kolmevõistlushobustel risk ülekoormusvigastustele nagu pindmise painutajakõõluse põletik.

Allikas: Rogers, C.W., Bolwell, C.F., Gee, E.K. (2012) “Proactive Management of the Equine Athlete”